Aidi

Aidi ehk Atlase koera kodumaaks on Maroko, kus teda kasutatakse lambakoertena, eelkőige karja kaitsjatena. Ta on Maroko rahvuslik tõug ning ka tänapäeval kasutatakse teda seal politseikoerana.

Juba esiaegadest on leidunud atlase koeri Põhja-Aafrika mägedes ja platoodel. Tänapäeval leidub neid suurel hulgal Atlase mäestiku Maroko osas, kust pärineb ka nende standard.

Nad on seotud mäestikus elutseva karjus- ja poolnomaadrahvaga. Atlase mäestikukoer on kutsutud kaitsma oma isanda telki ja vara ning tõrjuma röövloomi. Atlase mäestikus ei leidu karjakoeri. Siin elav maroko koer pole kunagi euroopa karjakoertega sarnaselt karja ajanud.

Aidi on iseloomult peremehele uskumatult lojaalne, vőőraste suhtes umbusklik. Tal on tugevalt arenenud kaitse- ja valveinstinktid, kindlasti sobib vaid kogenud koerakasvatajale.

Aidi valvab ja kaitseb just seda omandit, mida peremees on talle õpetanud. Ta on peremehele sőnakuulelik, töötahteline.

Aidi on keskmist kasvu, turjakőrgusega 52-62 cm, jõulise kehaehitusega ning liikuv. Karvkate on tihe, paks (kaisteb hästi külma eest ja koer talub ka ekstreemsemaid ilmastikutingimusi)  ja ca 6 cm pikk, värvuselt punane, valge, fawn, brindle, must ja valge, tri-color jne.

Kaelal ja kaela ümber moodustub lakk, mis isastel koertel on suurem kui emastel.

TÕUSTANDARD

PÄRITOLU: Maroko.

KASUTUS: Oma isanda karja ja vara kaitse ja valvamine

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2.2
Molossid. Mäestikukoerad.
Töökatseteta.
Rühm: 2 alarühm 2.2

ÜLDMULJE:
Soliidne, hästi rustikaalne koer, kes paistab silma oma tugevuse ja kuulekusega; ta on lihaseline, sooniline,
jõuline, kuid ilma raskepärasuseta ja kaetud koheva karvaga, mis kaitseb koera nii päikese kui ka külma eest,
mida rikkalikult pakuvad koera kodumaa mäestikud.

Seesama karv on samavõrra ka turviseks võitluses šaakalite ja teiste röövloomadega, keda neil aladel leidub.
Tema pilk on elav, otsekohene ja kindlameelne, nii et jääb mulje valvsast koerast, kes on jätkuvalt valmis oma
kaitseülesandega toime tulema. Mõnedes piirkondades valitseb veel töökoertel kõrvade ja saba kupeerimise tava.

OLULISED PROPORTSIOONID:
Kerepikkus: Suurus (turjakõrgus) 10:9
Rinnasügavus: Suurus (turjakõrgus) 1:2
Koonu pikkus: Peapikkus 11 : 24
Kolju pikkus: Kolju laius 1:1

KÄITUMINE/ISELOOM:
Oma isandale ja pereliikmetele on ta väga truu, kiindunud ja kuulekas, Atlase koeral on eeskujulikud valvekoera kui
ka kartmatu kaitsja omadused. Alati valvsana oskab ta hinnata ohtu ja reageerib sellele vastavalt ilma hirmuta.

PEA:
Jõuline pea on lai ja kogu kerega hästi sobivas suuruses. Iseenesest on sellel kooniline kuju. Sarnakaared on välja
voolimata ja seostavad koljuosa koonuga nõrgalt ning ilma üleminekuta.

PEAPIIRKOND :
Kolju: Kolju on lame ja lai, kerge otsmikuvaoga, kuklakühm on küll märgatav, kuid mitte esiletungiv.
Üleminek laubalt koonule : Vähesel määral rõhutatud.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel: Must või pruun, karvavärvusele vastavalt; see on piisava laiusega ja ninasõõrmed on piisavalt avatud.
Koon: Nagu ka kogu pea – koonusja kujuga; on veidi lühem kui koljuosa; üleminek laubalt koonule on kergelt rõhutatud ja kaldus.
Mokad: Kuivad, liibuvad, karvkatte värvusele vastavalt mustad või pruunid.
Lõuad: Tugevad, hästi kokku istuvad, stabiilsed, valgete ja korrapäraste hammastega.
Hambad: Otsehambumus (lõikehambad kohakuti). Kääritaoline või äraspidine kääritaoline hambumus ilma lõikehammaste kontaktita põhjustab prakeerimise.


Silmad: Keskmise suurusega, tumedat värvi, karvkatte värvusele vastavalt tumedast merevaigust kuni kuldpruunini.
Silmalaud on veidi viltuse asetusega ja hästi pigmenteerunud, heleda karvakatte puhul näivad mingituna. Pilk on hästi elav, valvas ja läbitungiv.
Kõrvad: Keskmise pikkusega, veidi ümardunud tippudega; kõrvad on pead hästi vabaks jätvalt viltuse asetusega; need on poolrippuvad ja suunduvad koera tähelepanelikkuse korral ettepoole, rahulikus olekus käänduvad vahel ka tagurpidi.

KAEL: Jõuline, lihaseline, ilma kurgulotita.

KERE:
Ülajoon: Seljajoon on mõnevõrra tagakõrge mulje tekitav, kuid samas ei või see nõgus olla.
Selg: Lai, hästi lihaseline, mõõduka pikkusega, millele järgneb tugev, hästi lihaseline ja kergelt kumer nimme.
Laudjas: Kaldus, harmooniline.
Rindkere: Piisava laiusega, hästi sügav ja hästi ülestõmmatud, ulatub vähemalt küünarnukkideni, kergelt kumer.
Alajoon ja kõht: Ebaroiete tagant üles tõmmatud, kuid mitte hurdakõht.
SABA: Pikk, vähemalt kannaliigeseni ulatuv, kinnituskoht on nimmejoone tasandi jätkuks, madala asetusega ja
rahulikus olekus rippuv. Saba on hästi kohev ja selle rikkalik karv osutab puhtatõulisusele. Liikumisel tõuseb
saba rõõmsalt lehvima, kuid ei tohi püsivalt selja kohale
rõngasse jääda.

JÄSEMED

ESIJÄSEMED:
Õlad: Hea asetusega, turi on hästi silmatorkav (ligikaudu) 100° avatud nurgaga.
Õlavarred: Tugevad, lihaselised, hea asetusega ja roietele liibuvad.
Küünarvarred: Sirged, hea ehitusega, kerge lihastikuga.
Kämblad: Lühikesed ja peaaegu püstised.
Esikäpad: Veidi ümarad tihedate padjanditega ja tugevate küüntega, mille värv sõltub karvkatte värvusest.

TAGAJÄSEMED:
Puusad ja reied: Puusanukid on hästi esiletulevad, reied on lihaselised, olemata raskepärased, ja mahukad.
Sääred : Põlve- ja kannaliigesed on hästi nürid, millest tuleneb kõrge ristluu asend ja selle tõttu näib ka selg nagu ristluust alla langevana.
Tagakäpad: Veidi ümarad tihedate padjanditega ja tugevate küüntega, mille värv sõltub karvkatte värvusest.

LIIKUMINE :
Samm, traav, galopp: Mahukad ja mitte kõrged.
Loomulik käik: Lühike, kiire, ühel joonel kulgev traav. Selles allüüris liikudes tundub atlase koer väsimatuna.

NAHK: Pehme ja vastupidav.

KARVKATE

KARV: Tihe, poolpikk ja kohev, umbes 6 cm pikkune, välja arvatud näol ja kõrvadel, kus see on lühike ja peenem.
Kaelal ja kurgu all moodustub karvast, eriti isastel, lakk. Kintsude tagakülg ja saba on kaetud väga rikkaliku ja pikema karvaga.

VÄRVUS: Väga variatsioonirikas.
1) Võik: valastunud liivakarva toonist kuni tumeda
rooste toonini. Võib olla nii vööndiline kui ka nõgine
või mantlina mistahes nüanssides. Selline
mantelvärvus teeb koera väga suursuguseks.
2) Pruun: helekollasest kuni praetud leiva toonini.
Heledamatel võib olla ka tumepruun mantel.
3) Must

Kõikidel võib esineda ka valgeid märgiseid; märgistus võib olla vähene kuni täielik (valge karvkate).
Ninapeegel ja mokaservad peavad olema igal juhul tugevasti pigmenteerunud, mustad või pruunid (vastavalt karvkatte värvusele). Järgmised värvused ei ole lubatud : arlekiin, sinine, isabell.

SUURUS:
Turjakõrgus: 52-62 cm.

 

 

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

Eile
profile
agumuzec laadis üles uue avatari.
03:07
5 päeva tagasi
listbingoapp
vinzenta lisas uue koera Elsa
08:54
1 nädal tagasi
profile
imozatuta laadis üles uue avatari.
Jul 10
profile
enaqiwehy laadis üles uue avatari.
Jul 08
2 nädalat tagasi
wall
Polloks16 kirjutas foorumisse postituse Otsin sobivat koeratõug
Jul 03

Uudised

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) tuletab loomapidajatele meelde, et Jõulupühadeaegne ülesöömine mõjutab... Loe edasi...

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega lihapihve teele

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega...

"Haapsalu ja Läänemaa" avalikku Facebooki gruppi kirjutati eile õhtul hoiatus lemmikloomaomanikele. "Eile... Loe edasi...

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

18. aprillil pöördusid Lehtse elanikud Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) poole abipalvega aidata üht... Loe edasi...

Artiklid

Küsimus:Tere.Olen juba 12 aastat mõelnud uue koera võtmise peale, tundub, et nüüd on õige aeg.Olen nüüdseks juba üsna palju lugenud ja uurinud...
Mis asi see düsplaasia siis ikkagi on? Tänu meie,  “koeraomanike”,  ebakompetentsusele ja pealiskaudsele suhtumisele asjasse on sellest kujunenud mingi...
  Bernhardiini tőugu koeri pidasid mungad juba 17 sajandil Alpides Augustini ordu kloostrites valvekoertena. Nad otsisid ja pääsid lumetormides eksinud...
Küsimus: Meil on 13 aastane taks, kes on olnud kogu oma elu  terve ja tubli, aga nüüd vanas eas hangib  endale haigusi. Talvel oli ta hädas köhaga (...