Baieri verekoer Baieri verekoer ehk Bayrischer Gebirgsschweisshund, on pärit Baierimaalt, tema aretamisega hakati tegelema 18 sajandil. Ta on Saksamaal tänapäevalgi väga populaarne jahikoer.

Ajalugu

Baieri verekoera tõug aretati 1870 aastal Baieri liidumaal, lõuna Saksamaal, eesmärgiga luua keskmise kasvuga koer, kes suudaks ideaalselt töötada mägisel maastikul ning olla piisavalt tugev, et järgneda soojale või külmale verejäljele.

Selle tõu aretas Baierimaal elanud parun Karg-Bebenburg, ristates suure Hannoveri verekoera väikese Tirooli jäljekoeraga, saades erakordse jälitamise omaduse koos tugeva tahtega. Silmapilkselt sai koerast enim usaldatud kaaslasi Baieri mägede jahimeestele ja metsavahtidele.

Välimus

Baieri verekoera pea on tugev ja väljavenitatud. Kolju on suhteliselt lai ja veidi kumerdunud. See väljendub kergelt kühmus ja kaardunud ninasillas. Koon peaks olema lai ja tugevate lõugadega. Huuled peavad katma täielikult kogu suud. Nina on must või tumepunane, valgete ninasõõrmetega. Kõrvad on asetatud kõrgele ning on keskmise pikkusega. Nad on lähtekohast laiemad ning otsad ümarad, rippudes tugevalt vastu pead. Tema keha on sabast veidi pikem ning tagaosast kõrgem. Kael on keskmise pikkusega, tugev ning kerge kaelalotiga. Ülajoon turjast tagakehani veidi ülespoole kaldus.

Rindkere hästi arenenud, pikk, mõõdukalt lai ning kergelt ülestõmmatult hästi langetatud. Tal on pikk, üsna sirge ja tugev selg. Samas saba on asetatud kõrgele, keskmise pikkusega ja ripub kuni hüppeliigeseni. Lühike ja paks karv on läikiv ja karm liibudes tihedalt vastu keha, andes sellele meeleoluka välimuse, mille värv varieerub hirve punasest, helepruuni, punakashalli, puhta sügava punase, liivakarva, punakas-pruuni ja ka triipudega värvide vahel. Pea ja kõrvade juures õhem, pikem ja karmim kõhu, jalgade ning saba juures. Karva värvus võib olla kõikides toonides, mustast liivakarva kollaseni või triibuline.

Baieri tõug on kasvatatud elama rasketes tingimustes, seega pole ta just atraktiivne koeraomanikele,  kes otsivad looma välimuse järgi. Kuna tegemist on jahitõuga, on koeral lai, veidi kumerdunud koljuga tugev ja pikendatud pea. Tal on kehal punased laigud ja tugev lai lõug huultega, mis katab täielikult kogu suu.

Kaal: 20-25 kg

Kõrgus: Isaste turja kõrgus on 47-52 cm, emastel 44-48 cm.

Iseloom

Baieri verekoer on julge koer, jäädes samas rahulikuks ja vaikseks ning on väga kiindunud oma peremehesse ja tema peresse, kuid on vaoshoitud külaliste ees. Koer vajab kannatlikkust ja kindlat hoolitsemist ning ei sobi seega esmastele koerte omanikele. Sellisele hüper energilisele koerale on korter ebasobiv. Jahtides jääb Baieri verekoer oma tugeva nina ja suurepärase jahiinstinkti tõttu kindlameelseks,  julgeks,  kiireks ja tähelepanelikuks. Kuna koer jääb oma jahimehega, vajab ta piisavalt treenimist, et hoida teda füüsiliselt ja vaimselt vormis. Sellega seoses võib jälje ajamine teha talle nii füüsiliseks kui vaimseks ergutuseks äärmiselt palju head.

Geneetilised haigused

Baieri verekoera keskmine eluiga on 10-14 aastat. Tõug on vastuvõtlik puusa düsplaasiale. Üldiselt on koer hea tervise juures.

Hoolitsemine

Baieri verekoer ei vaja suuremat hoolitsust; tavapärane harjamine lahendab eesmärgi. Asja ajab ära ka poes müüdavad koerakindad. Ta ei vaja isegi regulaarset vannis käimist, vaid siis, kui see on vajalik.

Eesti Jäljekoerte Klubi

 

 

Märksõnad:

Tagasi