Basset houndTőug kuulub FCI 6.gruppi.

Basset Houndi nimi tuleneb prantsuskeelsest sőnast "bas" ehk madal, kuigi pärit on ta Inglismaalt. Tal ongi lühikesed "imelikud"jalad, kuid massilt suur ja pikk keha. Selles suhtes erineb ta teistest sama turjakőrgusega koertest. Liikumiselt on ta suhteliselt aeglane.

Tal on palju voltis, rippuvat nahka, et jahil käies ennast mitte vigastada. Karvkate on lühike ja erilist hoolitsust ei vaja. Värvuselt kahevärviline: kollane ja valge vői kolmevärviline:must, pruun ja valge.

Bassetitel on suur pea hästiarenenud kuklakühmuga, pea on pikk ja kitsas, tal on väga pikad sametised kőrvad ja kurblik-melanhoolne ilme. Mokad on tal rippuvad. Turjakőrgus on 28-38 cm, kaal jääb 23-35 kg vahemikku.

Iseloomult on Basset Hound rahulik, hellahingeline, loomupäraselt hästi käituv. Toas on nad tavaliselt väheaktiivsed ja rahulikud, kuid őues vajavad ja tahavad nad liikuda.
Nad sobivad suurepäraselt perekoeraks kuna saavad lastega hästi läbi ja on oma perekonnale truud. Nende őpetamist tuleks alustada varakult, see nőuab aega ja kannatust, mitte mingil juhul ei saa neid sundida (nagu verekoeragi). Nad on mänguhimulised ja őues kipuvad elama oma lőhnade maailmas, seega paku neile rohkelt ninatööd.

Kuna neil on sügav rinnakorv, tuleb ettevaatlik olla toitmisega, sellistel koertel vőib kergelt tekkida maolaienemus- ja keerd (Sellest saab lugeda Verekoera hooldamise ja tervise alt). Samuti tuleks vältida Basseti ületoitmist, sest tuleb arvestada, et ta jalad peavad kandma niigi suurt kehamassi. Vältida tuleks ka esikäppade väsitamist, et ei tekiks ortopeedilisi probleeme.

 

Tõustandard
PÄRITOLU: Suurbritannia

KASUTUS: Jäljekoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 6 Hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud.
Alarühm 1.3 Väikesed jäljekoerad.
Töökatsetega

ÜLDMULJE: Madalajalgne tähelepanuväärse olemusega jäljekoer, hästi tasakaalus, täisväärtuslik. Välimikus on soovitav teatud hulk rippuvat voltis nahka.

KÄITUMINE / ISELOOM: Iidse sugupuuga sitke jäljekoer, kes peab jahti lõhna järgi, omab karjainstinkti ja tal on sügav meloodiline hääl ning on jahil võimeline üles näitama suurt vastupidavust. Rahulik, mitte kunagi agressiivne või kartlik. Armastusväärne.

PEA: Koonu ülemine osa on peaaegu paralleelne stopilt kuklale viiva joonega ja ei ole palju pikem kui pea pikkus stopilt kuklale. Kulmude kohal ja silmade kõrval võib olla mõõdukalt nahavolte. Peanahk on piisavalt lahtine, et moodustada märgatavaid volte, kui seda tõmmata ettepoole või kui pea on alla kallutatud.

KOLJUPIIRKOND:

Kolju: Kuplikujuline, hästi eristuva kuklakühmuga, kulmude kohal keskmise laiusega ja koonu suunas kergelt teravnev.

Stopp (üleminek otsmikult koonule): Mõõdukas.

NÄOPIIRKOND:

Ninapeegel: Üleni must, välja arvatud heledavärvilistel isenditel, kel see võib olla pruun või maksakarva. Laiad, hästi avatud ninasõõrmed, mis võivad mokkadest veidi ettepoole ulatuda.

Koon: Üldine väljanägemine on alaspidine, mitte kongus.

Mokad: Ülemised rippuvad mokad ulatuvad oluliselt üle alumiste.

Lõuad/hambad: Lõuad on tugevad, perfektse ja korrapärase käärhambumusega, so. alumised lõikehambad toetavad ülemiste lõikehammaste sisekülje vastu ning alumised kihvad ulatuvad ülemiste kihvade ja äärmiste lõikehammaste vahele ning moodustavad saagi haaramise luku.

Silmad: Rombikujulised, mitte esiletungivad ega ka liiga sügaval asetsevad, tumedat värvi, kuid heledavärvilistel isenditel võivad olla keskmise pruuni varjundiga. Vaade rahulik ja tõsine. Alumise silmalau punane osa on nähtav, aga mitte ülemäära. Heledad või kollased silmad on äärmiselt ebasoovitavad.

Kõrvad: Madalal asetsevad, just allpool silmade joont. Pikad, ulatudes kaugelt üle õige pikkusega koonu otsa, kuid mitte ülemäära. Kogu pikkuse ulatuses kitsad ja koolduvad hästi sissepoole; väga painduvad ja tekstuurilt sametised.

Kael: Lihaseline, hea kumerusega ja üsna pikk ning esiletungiva, kuid mitte liiga suure rinnalotiga.

Kere: Pikk ja kogu pikkuses sügav rinnakorv, turi ja jäsemed* on ligikaudu samal kõrgusel.

Selg: Sirge ja üsna lai. Turjast kuni jäsemete alguseni* mitte liialdatult pikk.

Lanne: Võib olla kergelt kumer.

Rinnakorv: Eestvaates sobitub eesrind kenasti roiete kõverusse.* Rinnaluu on esileulatuv, kuid rinnakorv ei ole kitsas ega liiga sügav.

Saba: On hea asetusega, pigem pikk, tüveosas tugev ja läheb otsa poole peenemaks, saba alumisel poolel on mõõdukalt jämedaid karvu. Liikumisel on saba hästi püsti ja kerge kaarega, saablikujuline, mitte kunagi rõngas või lustlik.

JÄSEMED

ESIJÄSEMED: Esijalad on lühikesed jõulised ja suure kondiga. Jala alumises osas nahavoldid.

Õlad: Abaluud hästi tahapoole asetunud; õlad ei ole rasked.

Küünarvarred: Ei ole pööratud ei sisse- ega väljapoole, sobituvad kenasti vastu külgi.

Esikäpad: Ülaosa on kergelt sissepoole kaldu, kuid mitte sel määral, mis takistab vaba liikumist või põhjustab jalgade puutumist üksteise vastu, kui koer seisab või liigub.

Kämblad: Kämblaliigese ettepoole paindumine on äärmiselt ebasoovitav.

TAGAJÄSEMED: Lihaselised ja tahapoole asetusega, tagantvaates tekitavad peaaegu sfäärilise mulje. Põlveõndla ja käpa vahel võivad olla nahavoldid ja liigese taga kerge kukkur, mille põhjuseks on lahtine nahk.

Põlveliigesed: Hästi painutatud.

Põlveõndlad: Hästi alla lastud ja kergelt allapoole painutatud, kuid ei ole pööratud ei sisse- ega väljapoole ja jäävad just kere alla, kui koer seisab loomulikult.

KÄPAD: Massiivsed ning hästi arenenud nukkide ja padjanditega. Eeskäpad võivad asetseda otse või olla pööratud kergelt väljapoole, kuid igal juhul seisab koer alati perfektselt õiges asendis võrdselt jaotunud raskusega varvastele, mille padjandid on koos, nii et käpad jätavad suure koera jälgi ja padjanditevaheline pind ei puutu vastu maapinda.

KÕNNAK/LIIKUMINE: Kõige tähtsam. Sujuv vaba liikumine, mille puhul esijalad ulatuvad hästi ette ja tagajalad tõukavad jõuliselt, nii et koer liigub õigesti nii edasi kui ka ta tagasi. Põlveliigesed ja õndlad ei ole liikumisel kunagi jäigad ega ükski varvastest ei tohi lohiseda.

KARVKATE

Karv: Sile, lühike ja tihe, ilma et oleks liiga peen. Kogu väljanägemine on puhas ja villkarvata. Pikakarvalised pehme villkarvaga isendid on äärmiselt ebasoovitavad.

Värvus: Üldiselt must, valge ja punakaspruun (kolmevärviline); sidrunikarva ja valge (kahevärviline); kuid aktsepteeritavad on kõik tunnustatud hagijate värvused.

SUURUS
Turjakõrgus 33-38 cm (13-15 tolli)
Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

5 päeva tagasi
wall
And vastas foorumis teemas Koer ründab
09:45
6 päeva tagasi
wall
koeruke vastas foorumis teemas Koer ründab
12:31
1 nädal tagasi
wall
And kirjutas foorumisse postituse Koer ründab
Jan 13
2 kuud tagasi
wall
Henriv kirjutas foorumisse postituse Küttega kuut
Nov 01
3 kuud tagasi
wall
MirjamL kirjutas foorumisse postituse Ilmastikukindel uksekardin koerakuudile
Okt 12

Uudised

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) tuletab loomapidajatele meelde, et Jõulupühadeaegne ülesöömine mõjutab... Loe edasi...

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega lihapihve teele

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega...

"Haapsalu ja Läänemaa" avalikku Facebooki gruppi kirjutati eile õhtul hoiatus lemmikloomaomanikele. "Eile... Loe edasi...

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

18. aprillil pöördusid Lehtse elanikud Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) poole abipalvega aidata üht... Loe edasi...

Karvaballiga koguti Läänemaa loomade varjupaigale üle 3000 euro

Karvaballiga koguti Läänemaa loomade varjupaigale üle 3000 euro

30. märtsil toimus Tallinna Lillepaviljonis teist korda heategevusõhtu Karvaball. Ürituse korraldasid... Loe edasi...

Artiklid

West highlandi terjer ehk Westie on pärit Šotimaalt, kus teda kasutati urukoertena, nad olid edukad roti, väikeloomade ja rebasejahil. Tänapäeval on...
Küsimus: Tere. Sooviks küsida nõu ja kellegi teise arvamust.Meie segavereline  koer elab õues. Ta on umbes 7 aastat vana. Ning kaalub umbes 40 kg.Koeral...
Stress on tegelikult keemiline reaktisoon mis parandab lühiaegselt koera sooritusvőimet.Kirjutaksin siin pigem nn halvast stressist. Erinevatel koertel...
Küsimus:TereMeie peres on hetkel 8 aastane saksa lambakoera segu koer (35 kg). Koeral on opereeritud mõlemad põlved põlvesideme rebendite tõttu...