Broholmer

Broholmer arvatakse olevat väga vana tőug. Tema ajalugu ulatub viikingite aega, kes ilmselt tőid oma vallutusretkedelt Inglismaale mastiffi Skandinaaviasse kaasa. Väljakaevamised on tőestanud, et viikingitel oli tőepoolest kahe tüüpi koeri - levinumad špits-tüüpi koerad ja harvemad, suured ja massiivsed moloss-tüüpi koerad.

1886. aastal toimus Taani esimene koertenäitus ja kirjutati esimene Broholmeri standard. Sama standardit aktsepteeris FCI 1982. aastal, 96 aastat hiljem. Kuid enne seda jőudis Broholmer (peaaegu) välja surra. Viimane registreeritud Broholmer oli aastast 1939, üksikud sugupuud lähevad mitteametlikult 1956. aastani välja.

Siiski, kui 1940. aastal oli veel üks teadaolev Broholmeri-kasvataja, siis peale II Maailmasőda ei olnud neid enam ühtegi ja tőug kuulutati väljasurnuks.1974. aastal, tänu őnnelike juhuste kokkusattumisele algas Broholmeri taaselustamine. Moodustati tőuühing, kes väga rangete reeglitega kontrollib siiani Broholmerite müüki, näitustel osalemist jne.

Broholmerit kasutati valduste kaitsmiseks ja seltsikoerana, samuti karjade kaitseks. Suurtele aristokraatlikele koertele omaselt oli Broholmer tuntud ka kui 'lihunikukoer' -- lihunik oli lihtrahva seas ainus, kes jőudis nii suurt koera vaevata ülal pidada. Broholmerot kasutati tőenäoliselt ka metseajahil, kuid täpsem tőestusmaterjal selle kohta puudub.

Broholmer on rahulik, heatujuline, sőbralik, kuid samas tähelepanelik koer. Broholmer on ka väga enesekindel koer. Broholmer suudab ise situatsiooni analüüsida ja käituda ka vastavalt, seepärast sobib ta hästi valvekoeraks (Pőhjendamatut agressiivsust loetakse tema juures veaks).Ta on hästi treenitav ja talle meeldib peremehele meele järele olla.

Broholmerile ei meeldi olla üksi, ta tahab pere lähistel. Oma perekonna eest seisab ta kartmatult, lastega saab hästi läbi ja ka teised pere loomad ei pea teda kartma.

Broholmer on suur, jőulise ja täisnurkse kehaehitusega mastifi tüüpi koer.

Suurus:

M ca 75 cm, 50-70 kg
F ca 70 cm, 40-60 kg
Nahk on paks ning hästi pigmenteerunud. Üldiselt lahtine kogu kehal, veidi enam kurgu all.
Värvus: kollane, musta maskiga; kuldpunane, must. Lubatud on ka valged laigud rinnal, varvastel ning sabaotsal.

Tekst: Jaak, Mastiffid
FCI TÕUSTANDARD

PÄRITOLUMAA: Taani.
KASUTUS: Seltsi- ja valvekoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON :
Rühm 2 Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveit si alpi karjakoerad.
Alarühm 2.2 Molossid ja mastifid.
Töökatseteta.

LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST:
See tõug on tuntud juba keskajast, mil seda kasutati jahikoerana (hirvejahil). Hilisemal ajal kasutati neid peamiselt suurte farmide ja mõisate valvekoertena. 18. sajandi lõpus oli see puhastverd tõug ning nende arvukus kasvas tänu Broholmi krahv Sehestedile, kelle järgi on see tõug endale ka nime saanud. Peale II maailmasõda oli see tõug peaaegu välja suremas, ent 1975. aastal hakkas grupp inimesi tegelema selle tõu edasise aretamisega – hiljem said nad tuntuks kui „Broholmeri tõuühing“ keda toetas ka Taani kennelliit.

ÜLDMULJE:
Suur, tugeva ristkülikukujulise kehaehitusega mastifitüüpi koer, rahuliku ja jõulise liikumisega. Välimuses domineerivad jõulised esijäsemed. Pea on massiivne ja lai, tugeval kaelal on natukelõtva nahka, rind on lai ja sügav. Rahulikus olekuson pea asend üsnamadal ja allapoole hoitud, saba ripub allapoole. Liikudes on sabahoid
kõrgem, ent eelistatavalt mitte kõrgemal kui ülajoon. Kui koer onvalvelolekus või ärritatud, hoiab ta pead kõrgemalja ka saba tõusebhorisontaalasendist kõrgemale.

TÄHTSAD PROPORTSIOONID:
Kolju ja koon on ühepikkused.

KÄITUMINE/ISELOOM: Rahulik, hea iseloomuga, sõbralik, entvalvas. Peab olema väga enesekindel.
PEA:Üsna suur ja lai, jätab võimsa mulje.
KOLJUPIIRKOND:
Kolju: Lai ja üsna madal. Kolju ülajoon on paralleelne koonu ülajoonega ning pisut kõrgema asetusega.
Üleminek laubalt koonule: Mitte väga selgelt väljendunud.
NÄOPIIRKOND:
Nina: Täidlane ja must.
Koon: Massiivne, võrreldes suure peaga tundub üsna lühike. Üla- ja
alalõug on ühepikkused.
Mokad: Mõõdukalt rippuvad.
Lõuad/hambad: Jõulised lõuad hästi arenenud lihastega. Käär- või tanghambumus.
Silmad: Ümmargused, mitte eriti suured. Värvus varieerubheledastkuni tumeda merevaigutoonini. Koer peab olema enesekindla ilmega.
Kõrvad: Keskmise suurusega, üsna kõrge asetusega. Ripuvadpõskedelähedal.
KAEL: Väga jõuline ja lihaseline, kurgu all on mõõdukasuurusegavolt.

KERE:
Ülajoon: Sirge.
Turi: Tugev ja selgelt väljendunud.
Selg: Üsna pikk.
Laudjas: Keskmise pikkusega, kerge kaldega.
Rind: Jõuline ja sügav, hästi arenenud rinna esiosa.
SABA: Üsna madala asetusega. Sabajuur jäme. Saba kantakse madalalja karvad ei moodusta lippu ega narmastust. Liikudes võib saba tõustahorisontaalasendisse, ent soovitavalt mitte kõrgemale. Saba ei tohiulatuda seljale ega olla rõngas.

JÄSEMED

ESIJÄSEMED: Tugevad, sirged ja jõulised esijalad lihaselisteõlavartega. Luude pikkus ja nurgistus peaks tagama vaba liikumisepika sammu ja ulatusliku traaviga.
Õlavarred: Väga lihaselised.
Küünarliigesed: Liiguvad kere lähedal.
Küünarvarred: Sirged ja jõulised.
Kämblaliigesed: Mitte väga pikad.
Esikäpad: Ümarad ja lähestikku asetsevate varvastega.
TAGAJÄSEMED: Jõulised ja lihaselised tagajalad, mille nurgistusvõimaldab jõulist tagatõuget. Tagantvaates sirged ja paralleelsed.
Reie ülaosa: Jõuline ja lihaseline.
Pöialiigesed: Mitte väga pikad.
Tagakäpad: Tihedalt kooshoidvate varvastega nagu esikäpadki.

KÕNNAK: Rahulik ja pisut küürus. Loomulikud liikumisviisid onsamm ja traav.
NAHK: Hea pigmentatsiooniga ja paks; üldiselt lopsakas,eriti kaelapiirkonnas.

KARVKATE
KARV: Lühike ja liibuv, õhukese aluskarvaga.

VÄRVUS: Kollane musta maskiga. Kuldne punane. Must.
Valgedmärgid rinnal, käppadel ja saba otsas on lubatud.

SUURUS JA KAAL:
Turja kõrgus: Isased: ca 75 cm, kaal 50-70 kg.
Emased: ca 70 cm, kaal 40-60 kg.

VEAD:
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugedavigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning võimalikust mõjust koera tervisele jaheaolule.
•Ebapiisav rinna laius või sügavus.
•Liiga kerge ja elegantne pea ja kere ehitus.
•Üleminek laubalt koonule liiga märgatav, liiga hele koon, rippuvad suunurgad.
•Liiga suured või liiga väiksed kõrvad. Rooskõrvad.
•Liiga kõrge või liiga madala asetusega saba. Konkssaba võikeerdus saba.
•Pikad ja nõrgad kämblaliigesed; viltused jalad.
•Lehmakannad.
•Liiga elegantne liikumine.
•Narmad/lipp kintsudel või sabal.

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
•Närviline, terav või agressiivne.
•Kandiline kehaehitus, liiga väike.
•Muud värvi nina kui must.
•Ülehambumus või alahambumus.
•Erinevat värvi silmad.
•Kikkis kõrvad.
•Rõngas saba.
•Karvkate: Vale värvus, pikk karv.
Kõik füüsiliste ja käitumuslike kõrvalekalletega koerad
diskvalifitseeritakse.

NB!Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.


Märksõnad:

Tagasi