BullmastifVanaaja bullmastifi peaülesandeks oli metsavahi abistamine valduste kaitmisel salaküttide eest. Eelistati kollakaspruuni koera, kes sulaks hästi pimedusega. Aretamisel taheti saada Mastifilt suurust ja Buldogilt julgust ja liikuvust.
Bullmastif pidi olema piisavalt tugev, et suuta salakütti pikali panna ja kinni hoida metsavahi tulekuni; samas ta ei tohtinud olla väga vőitlushimuline, sest iga metsas viibija ei olnud salakütt - sinna vőis juhtuda ka pahaaimamatu armunutepaar.

Vanemal ajal oli bullmastif metsavahil abiks salaküttide tabamisel, siis tänapäeval on bullmastif valdavalt seltsi- ja näitusekoer.

Bullmastif on hea valvekoer. Ta on suhteliselt kannatlik, ei nori tüli ja vajaduse puudumisel pigem ignoreerib vőőrast inimest kui tunneb aktiivset huvi tema vastu. Valvamist pole bullmastifile vaja őpetada, seda oskab ta juba loomupäraselt ise teha -- ta oskab instinktiivselt sőbral ja vaenlasel vahet teha.

Bullmastif on suht isepäine - vőib tekkida hetki, kus ta otsustab midagi ja viib selle ellu ilma, et sinu vastuväited kuidagi mőjuks. Samas ta on intelligentne - talle meeldivad asjad őpib ta selgeks väga kiiresti ja ei unusta neid elu lőpuni.

Bullmastifile meeldib mängida, ta saab hästi läbi ka laste ja teiste koertega, kuigi siin peab olema ettevaatlik - esiteks, ta on suur ja vőib tahtmatult mängides lastele viga teha ja teiseks, bullmastifitel on kombeks ebameeldivused endasse koguda ning kui tal ühel hetkel kops üle maksa läheb, siis vőib ta teha mőne ettearvamatu sammu.

Bullmastif on suhteliselt aktiivne - kuigi ta ei jookse jalgratta järel, naudib ta pikki jalutuskäike (ja hoiab end sellega ka vormis).
Tekst: Jaak, Mastiffid
Tõustandard

PÄRITOLU: Suur-Britannia

KASUTUS: Valvekoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2.1
Molossid, dogilaadsed
Töökatseteta

ÜLDMULJE:
Võimsa ehitusega, sümmeetriline, väga jõuline, olemata sealjuures kohmakas; usalduslik ja aktiivne.
Iseloomujooned: Võimas, vastupidav, aktiivne ja usaldatav.

KÄITUMINE/ISELOOM:
Reibas, valvas ja ustav.

PEA
PEAPIIRKOND:
Kolju: Suur ja igast küljest vaadatuna ruutjas. Otsmikul kurrud, kui koer on millestki huvitunud, vabalt olles kurde pole. Kolju ümbermõõt on peaaegu võrdne turja kõrgusega; kolju on lai ja sügav.
Üleminek laubalt koonule: Rõhutatud.

NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Lai, sõõrmed on avarad; ninapeegel on sile, mitte terav ega ülespidine külje pealt vaadatuna.
Koon: Lühike: koonu pikkus vastab 1/3 pea pikkusele.
Koon on lai silmade alt, jäädes peaaegu sama laiaks kuni nina otsani; tömbiotsaga ja kandiline, moodustades sirge nurga ülemise näojoonega.
Huuled: Mitte liiga lõdvalt rippuvad ega ulatu alalõuast alla poole.
Lõuad / hambad / hambumus: Alalõug on kogu ulatuses lai. Soovituslik on tasahambumus; lubatud on ka kerge
alahambumus, kuid mitte soovitav. Silmahambad on suured ja kaugel teineteisest; muud hambad on tugevad,
tasased ja õige asetusega.
Põsed: Täidlased.

Silmad: Tumedad või pähklipruunid, keskmise suurusega, koonu laiuse kaugusel teineteisest. Silmade vahel on naha vagu. Heledad või kollased silmad on viga.
Kõrvad: V-kujulised, taha poole murtud ja laia asetusega. Kinnitunud kõrgele nii, et annab koljule ruudu kuju, mis on eriti tähtis. Kõrvad on väikesed ja värvilt tumedamad kui keha. Kui koer on huvitatud ilmega, ulatub kõrva alumine tipp silmade kõrgusele. Rooskõrvad on viga.
KAEL:
Hästi kaardunud, mõõdukalt, eriti lihaseline, ümbermõõt on peaaegu võrdne turja kõrgusega.

KERE
Selg: Lühike ja sirge jättes kompaktse mulje, kuid mitte nii lühike, et häirib koera liikumist. Küürselgsus või nõgusselgsus on viga.
Nimme/Lanne: Lai ja lihaseline, mõõdukalt sügavad puusad.
Rindkere: Esirind on lai ja sügav, ulatudes esijalgade vahele; rindkere on sügav.

SABA:
Kõrge asetusega, tüvest jäme ja saba otsa poole kitsenev. Ulatub kannani, sirge või kaares, mitte püstise hoiakuga. Konkssaba on viga.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED : Võimsad ja sirged, tugeva luustikuga, teineteisest kaugel, moodustades sirge esiosa.
Õlad: Lihaselised, kaldus ja võimsad, mitte rasked.
Randmed: Sirged ja tugevad.
Käpad: Hästi kaardunud kassikäpad, ümarad varbad, kõvad päkad. Soovitavalt tumedad küüned. Lamedad käpad on viga.

TAGAJÄSEMED:Võimsad ja lihaselised.
Sääred: Hästi arenenud, jõulised ja hästi liikuvad, mitte kohmakad.
Kannad: Mõõdukad nurgad. “Lehmajalad” on suur viga.
Tagakäpad: Hästi kaardunud kassikäpad, ümarad varbad, kõvad päkad. Soovitavalt tumedad küüned. Lamedad
käpad on viga.

LIIKUMINE:
Väljendab jõudu ja eesmärki, milleks see tõug on aretatud. Liikudes otse, ei tohiks esi- ja tagajalad sattuda risti, parem esi- ja tagajalg liiguvad samaaegselt. Seljajoon püsib kindlana, vaatamata tagajalgade võimsale liigutustele. Liikumine on tasakaalukas ja harmooniline.

NAHK:
Paks, rohke ja lõtv kogu keha ulatuses. Nahka on eriti palju peas, kus see moodustab volte ja kurde, ja kaela alaosas, kus moodustab lõualoti.

KARVKATE:
KARV: Lühike kõva, vastupidav ilmastikule, liibudes tihedalt vastu keha. Pikk, siidine või takjane karvkate on viga.

VÄRVUS: Mistahes tiiger-toonid (brindle), liivavärv (fawn) või punane (red); värv peab olema puhas ja läikiv. Väike valge märk rinnal on lubatud. Muud valged laigud mittesoovitavad. Väga tähtis on koonuosa must värv (mask), mis muutub heledamaks silmade suunas, tumedad täpid silmade ümber annavad parema ilme.

SUURUS JA KAAL:
Turjakõrgus: Isastel 63,5-68,5 cm, emastel 61-66 cm.
Kaal: Isastel 50-59 kg, emastel 41-50 kg.
Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

5 päeva tagasi
wall
And vastas foorumis teemas Koer ründab
09:45
6 päeva tagasi
wall
koeruke vastas foorumis teemas Koer ründab
12:31
1 nädal tagasi
wall
And kirjutas foorumisse postituse Koer ründab
Jan 13
2 kuud tagasi
wall
Henriv kirjutas foorumisse postituse Küttega kuut
Nov 01
3 kuud tagasi
wall
MirjamL kirjutas foorumisse postituse Ilmastikukindel uksekardin koerakuudile
Okt 12

Uudised

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) tuletab loomapidajatele meelde, et Jõulupühadeaegne ülesöömine mõjutab... Loe edasi...

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega lihapihve teele

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega...

"Haapsalu ja Läänemaa" avalikku Facebooki gruppi kirjutati eile õhtul hoiatus lemmikloomaomanikele. "Eile... Loe edasi...

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

18. aprillil pöördusid Lehtse elanikud Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) poole abipalvega aidata üht... Loe edasi...

Karvaballiga koguti Läänemaa loomade varjupaigale üle 3000 euro

Karvaballiga koguti Läänemaa loomade varjupaigale üle 3000 euro

30. märtsil toimus Tallinna Lillepaviljonis teist korda heategevusõhtu Karvaball. Ürituse korraldasid... Loe edasi...

Artiklid

Austraalia siiditerjerid on 19 sajandil aretatud Austraalias seltsikoeraks.Tőu eripäraks on loomulikult tema pikk (kuni 15 cm), pehme, läikiv ja...
Küsimus: Tere, Kirjutan Teile, kuna on mure. Meil on kodus 1aastane väike koer ( tegu ei ole tõukoeraga ). Oleme püsti hädas sellega, et ta närib...
  Cairni terjer ehk Cairn terrier on pärit Šotimaalt, Hebrisi saarestikult. Ta on üks kõige algsemaid terjeritõuge. Sõna "cairn" tuleb gaeli keelest...
Napoli mastif, üks molossside lipulaevadest, arvatakse olevat järeltulija Rooma tsirkustes vőidelnud koertele ning ka Assüürlaste...