Chesapeake bay retriiver on tőug, mis aretati välja jahtimaks veelinde äärmuslikes vee-ja ilmastikuoludes (algselt toimus see USAs Chesapeake lahe kaldal), tihti kuulus selle hulka ka jäistes voogudes töötamine. Ta őpetati rahulikult paadis vői vankris istuma ning vajaduse korral ka lastud saaki varaste eest kaitsma – seega on nad üpris kaitsva loomusega pere ja omandi suhtes.
Lihtsamalt nimetatakse seda tőugu ‘’Chessieks’’.
Välimus
Väga iseloomulikult tunnused on, lisaks selgetele kollakatele vői merevaigukarva silmadele, tagaosa, mis on őlgadest kőrgema asetusega, ja topeltkarv, mis lainetab őlgadel, kaelal ja seljal. Chessie vetthülgav kasukas on katsudes ‘’őlisem’’ vőrreldes teiste retriiverite kasukatega.
Kőige rohkem esineb järgnevat kolme karva värvust: pruun (varieerub hőbejaspruunist kuni tumeda shokolaadjani), lőikhein (varieerub punakaskollasest kastanjate värvusteni), surnudrohi (varieerub heleparkjast/hallikast tuhmide kollakate värvusteni). Standardi järgi on lubatud ka natuke valget aga seda vaid rindmikul, kőhul, varvastel vői kandadel.
Őlakőrgus 53 - 66 cm
Kaal 24 - 34 kg
Pesakonnas tavaliselt 7-8 kutsikat.
Keskmine eluiga: 10-12 aastat
Iseloom ja käitumine
Chessie’sid hinnatakse terase ja rőőmsa meelelaadi, intelligentsuse (arvatakse olevat kőige targemad üldse retriiverite seast), vaiksuse ning kiinduv-kaitsva loomuse tőttu väga. Nad on äärmiselt armastavad ja on suurepärasteks lemmikuteks oma perele.
Mőni Chessie muutub rőőmustades häälekaks ja tihti aetakse seda häälitsust segi pahatahtliku urinaga. Osad koerad isegi “naeratavad” kui nad on őnnelikud ning paljastavad esihambad veidraks irveks; see pole ohu märk, vaid näitab rőőmu.
Chessie on loomuselt dominantne ja, kuigi ta ei alusta kunagi vőitlust parema positsiooni saamiseks, kaitseb ta kindlalt oma juba saavutatud kohta. Just selle pärast ei soovitata tavalisele koerapidajale kunagi kodus pidada rohkem, kui ühte seda tőugu koera.
Tihti tunnistab ta peres vaid üht isikut peremehena. Ülejäänuid peab Chessie vőrdseteks vői endast alamateks. Selleks, et ära hoida koera vőimuvőitlust parema positsiooni eest, peab peremees temaga pidevalt harjutama erinevaid alistuvaid käsklusi (istu, lama, siia, oota jne) ning eriti siis, kui koer neid teha ei taha.
Ta on vastupidav valule ja see kahjuks muudab probleemiks vigastuste avastamise. See omadus on kasuks aga siis, kui peres on väikseid lapsi, kes koeraga őigesti käituda ei oska; kui koerale on piisavalt saanud, liigub ta lapsest lihtsalt eemale ega ründa.
Koolitus
Koolitus on äärmiselt tähtis sellele tőule. Harjutada tuleb järjepidevalt ja rohkem kui mőne teise tőuga. Neile ei meeldi oma käitumist muuta s.t. et koolitus peab järjepidev olema.
Ta on väga inetlligentne ja őpib kiiremini kui paljud teised tőud. Kui ta on asjast aru saanud, ei unusta ta seda enam kunagi. Chessie ei riku kehtestatud reegleid, kuigi endast alamate koerte peal kasutab samu meetodeid, mida peremees temal.
Vahel ta vőib keelduda tegemast, mida peremees nőuab, sest on veendunud, et see läheb vatuollu tema “reeglitega”. Seetőttu on see tőug saanud külge pőikpäisuse märgi, kuigi seda ülekohtuselt.
Chessie suurimaks rőőmuks on peremehe meelejärele olemine. Őpetamisel mőjub enamasti hea maius ja peremehe pahandamine (kui koer valesti käitus). Kui aga pahandamisele järgneb peremehe poolne andekspalumine, siis vőtab palju aega koera usalduse vőitmine.
Tavaliselt ükski korralik chesapeake bay retriiverite kasvataja ei müü oma kutsikaid esimeseks koeraks, algajale koerapidajale vői diivanikaunistuseks, sest tegemist on üpris keerulise tőuga.
Chessiedega koos käib üks ütlemine - ,, Labradori vőid käskida, kuldset paluda aga chessiga pead läbi rääkima”.
Tekst: Triinu Laansalu
Tõustandard
PÄRITOLU: U.S.A.
KASUTUS: Apporteeriv koer, niihästi maastikul kui ka veest.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 8
Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad.
Alarühm 8.1.
Retriiverid
Töökatsetega.
I KENNELLIIT
2
ÜLDMULJE :
Piki Chesapeake’i lahe rannikut veelinnujahti pidades on Chesapeake bay retriiver arenenud meisterlikuks nii maal kui vees töötamises, vormis püsivaks vaatamata raskeimatelegi ilmastikutingimustele ja veeoludele, sageli võimeliseks ka läbi jää kahlama ning visalt väga erinevaid objekte veest ära tooma. Sageli tuleb chesapeake’il tööd tehes vastutuult nii tõusu kui mõõnaga pikka aega külmas vees ujuda. Tõuliste tunnuste iseloomustamiseks sobivad sellised omadused, mis võimaldavad chesapeake’il kergelt, efektiivselt ja kestvalt tööd teha. Chesapeake’i pea on laia, ümara koljuosa ja keskmise laubalõikega. Lõuad peavad olema piisavalt pikad ja tugevad ka suuremate saaklindude haaramiseks ning pehmeks kandmiseks.
Kahekihiline karvkate koosneb lühikesest, kõvast, lainjast kattekarvast ja tihedast, peene struktuuriga, villavast aluskarvast, mis on suure rasvasisaldusega ning pakub ideaalset kaitset karmides ilmastikuoludes, kus chesapeake sageli töötab. Kehalt on chesapeake tugev, hästi proportsionaalne, jõulise kehaehitusega loom, kes on keskmist kasvu ja keskmise kerepikkuse ning jalgade kõrgusega, sügava ja avara rinnakorviga, liikumisel hästi vabalt toimivate õlgadega, ilma ühegi viiteta lõtvusele mistahes kehaosas, eriti aga tagajäsemetes. Jõulisus ei tohi olla saavutatud liikuvuse või vastupidavuse arvelt.
Suurust ning konditsiooni ei tohi olla ülemäära, et see mõjutaks töötava retriiveri loomupärast aktiivsust. Tüüpilisteks tõulisteks tunnusteks on nii silmad, mis on kirkad, kollakat või merevaigu värvi, tagavööde, mis asub turjaga samal kõrgusel või pisut kõrgemal, kui ka turjal, kaelal, seljal ja nimmeosas kergelt lainetava kattekarvaga ning tiheda alusvillaga karvkate.
OLULISED PROPORTSIOONID:
Turjakõrgus, mõõdetult labaluu ülemisest servast kuni maani, peab jääma veidi väiksemaks kere pikkusest,
mõõdetult rinnakuluust kuni istmikunukini. Rinnakorvi sügavus peab ulatuma vähemalt küünarnukkideni.
Vahemaad turjast kuni küünarliigeseni ja küünarliigesest kuni maani peavad olema ühesugused.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Chesapeake on hinnatud oma helge ning rõõmsameelse loomuse, intelligentsuse, rahulikult olukorda arvestava
käitumise ning armastavalt kaitsva natuuri tõttu. Julgus, töökus, valvsus, haistmine, intelligentsus, kiindumus vee suhtes, heatasemeline üldmulje ja ennekõike - loomupärane tahe peavad olema esmatähtsad
kriteeriumid chesapeake bay retriiverite selektsiooni ja aretuse juures. Ülemäärasele pelglikkusele või ekstreemsele agressiivsusele viitavad tunnused on tõus lubamatud sõltumata sellest, kas tegu on jahikoeraga või seltsikoeraga.
PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Lai ja ümar.
Üleminek laubalt koonule: Keskmine laubalõige.
NÄOPIIRKOND :
Nina : Ninaselg on keskmise lühidusega.
Koon : Ligikaudu sama pikk kui koljuosa, tipu suunas aheneva kujuga, kuid mitte terav.
Mokad : Õhukesed, mitte lõdvalt rippuvad.
Lõuad / Hambad : Eelistatud on kääritaoline hambumus, kuid ka otsehambumus on lubatud.
Silmad : Keskmise suurusega, hästi heledad, kollakad või merevaigukarva ja laia asetusega. Intelligentne ilme. Kõrvad : Väikesed, peas kõrge asetusega, lõdvalt rippuvad ja keskmise paksusega.
KAEL :
Peab olema keskmise pikkusega, tugeva, lihaselise üldmuljega, õlgade suunas kitsenev.
KERE :
Keskmise pikkusega, mitte tönts ega karpkalana küürus, pigem altpoolt üles kaardunud, nii et tühimikud oleksid hästi üles tõmmatud.
Ülajoon : Ülajoonest peab näima, et puusad on turjaga samal kõrgusel või sellest veidi kõrgemal.
Selg : Lühike, hästi kompaktne ja tugev.
Rindkere : Tugev, sügav ja lai. Rinnakorv on tünnikujuline, ümar ja sügav.
SABA :
Keskmise pikkusega; tüvest keskmise jämedusega. Saba peab olema sirge või veidi kaarduv ning ei või selja kohale keerduda ega jõnksuga küljele pöörduda.
JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Mingil juhul ei tohi ilmneda kalduvust esijalgade nõrkusele.
Jalad peavad olema keskmise pikkuse ja tugevusega, heade luude ja lihastega. Nii eest- kui tagantvaates
peavad esijalad olema sirged.
Õlad : Peavad olema kaldus asetusega ja hästi liikuvad, näima jõulistena ning ilma mingisugusegi liikumishäireta.
Kämblad : Kergelt kaldus asetusega ja keskmise pikkusega. Lisavarbad tuleb eemaldada.
TAGAJÄSEMED :
Head tagajäsemed on hästi olulised. Neis peab olema samasugune jõulisus nagu esijäsemetes. Tagajalgadest ei
tohi ilmneda mingisugustki nõrkuse märki. Tagaosa peab olema piisavalt tugev, et toimida ujumisel jõuallikana.
Jalad peavad olema keskmise pikkusega ja sirged, heade luude ja lihastega. Tagajalad on nii eest- kui tagantvaates sirged. Lisavarbad, kui neid esineb, tuleb tagajalgadelt eemaldada.
Põlved : Hästi nurgitunud.
Kannaliigesed : Vahemaa kannast maani on keskmise pikkusega.
KÄPAD :
Heade ujunahkadega jänesekäpad, hästi kumerate ja hea suurusega ning tihedalt kokkusurutud varvastega.
LIIKUMINE :
Liikumine peab olema ühtlane, vaba ja väsimatu, andes ettekujutuse suurest jõust ja tugevusest. Küljelt vaadates peab see olema hea sirutusega, vankumatu esisammuga ja tugeva tõukega tagasammuga, kindlalt liikuvate põlveja kannaliigestega. Küünarnukid ei tohi eestvaates välja pöörduda. Tagantvaates ei tohi chesapeake liikuda kooskandselt. Liikumiskiiruse kasvades on jalgadel kalduvus teineteisele läheneda ning liikuda piki kehatüve telgjoont.
KARVKATE:
KARV :
Karv peab olema tihe ja lühike, kusagil mitte pikem kui üle 1 ½ tolli (4 cm), tiheda, peene, villava alusvillaga. Näos ja jalgadel on karv hästi lühike ja sile, ainult üle õlgade, kaelal, seljal ja nimmeosas kalduvusega lainjaks muutuda.
Mõõdukad karvanarmad tagajalgade tagaosas ja sabas on lubatud. Chesapeake’i karvkatte struktuur on äärmiselt tähtis, võimaldamaks teda kasutada jahiks igasugustes vaenulikes ilmastikutingimustes; sageli töötab ta ka lumes ja jääs. Ilmse väärtusega on kõva kattekarva rasv ning villane alusvill, et kaitsta chesapeake’i nahka külma vee põhjustatud kahjustuste eest ning see aitab kaasa ka kiirele kuivamisele. Chesapeake’i karv peab olema vett tõrjuv nagu hane sulestik. Kui chesapeake veest välja tuleb ning end raputab, ei tohiks karv üldiselt enam vett sisaldada, vaid on pigem veidi niiske.
VÄRVUS :
Chesapeake bay retriiveri värvus peab võimalikult lähedaselt vastama oma töökeskkonnale. Vastuvõetav on
iga toon pruuni, kõrkja või kuluheina värvist. Eelistatumad on ühevärvilised chesapeake’id. Üht värvust ei tohi teisele eelistada. Lubatud on väike valge laik rinnal, kõhul, varvastel või käppade taga (vahetult suure käpapadjandi kohal), kuid mida väiksem laik on, seda parem; eelistada tuleb läbivat värvust. Värvusele ja karvkatte struktuurile tuleb hindamisel pöörata täit tähelepanu. Väärikad armid ei alanda hinnet.
SUURUS ja KEHAKAAL :
Turjakõrgus:
Isaste mõõt peab olema 23 kuni 26 tolli (58 - 66 cm),
Emased 21 kuni 24 tolli (53 - 61 cm).
Rangelt tuleb prakeerida ülemõõdulised või liiga väikesed koerad.
Kehakaal : isased peavad kaaluma 65 kuni 80 naela (29,5 - 36,5 kg); emased 55 kuni 70 naela (25 - 32 kg).
PÄRITOLU: U.S.A.
KASUTUS: Apporteeriv koer, niihästi maastikul kui ka veest.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 8
Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad.
Alarühm 8.1.
Retriiverid
Töökatsetega.
I KENNELLIIT
2
ÜLDMULJE :
Piki Chesapeake’i lahe rannikut veelinnujahti pidades on Chesapeake bay retriiver arenenud meisterlikuks nii maal kui vees töötamises, vormis püsivaks vaatamata raskeimatelegi ilmastikutingimustele ja veeoludele, sageli võimeliseks ka läbi jää kahlama ning visalt väga erinevaid objekte veest ära tooma. Sageli tuleb chesapeake’il tööd tehes vastutuult nii tõusu kui mõõnaga pikka aega külmas vees ujuda. Tõuliste tunnuste iseloomustamiseks sobivad sellised omadused, mis võimaldavad chesapeake’il kergelt, efektiivselt ja kestvalt tööd teha. Chesapeake’i pea on laia, ümara koljuosa ja keskmise laubalõikega. Lõuad peavad olema piisavalt pikad ja tugevad ka suuremate saaklindude haaramiseks ning pehmeks kandmiseks.
Kahekihiline karvkate koosneb lühikesest, kõvast, lainjast kattekarvast ja tihedast, peene struktuuriga, villavast aluskarvast, mis on suure rasvasisaldusega ning pakub ideaalset kaitset karmides ilmastikuoludes, kus chesapeake sageli töötab. Kehalt on chesapeake tugev, hästi proportsionaalne, jõulise kehaehitusega loom, kes on keskmist kasvu ja keskmise kerepikkuse ning jalgade kõrgusega, sügava ja avara rinnakorviga, liikumisel hästi vabalt toimivate õlgadega, ilma ühegi viiteta lõtvusele mistahes kehaosas, eriti aga tagajäsemetes. Jõulisus ei tohi olla saavutatud liikuvuse või vastupidavuse arvelt.
Suurust ning konditsiooni ei tohi olla ülemäära, et see mõjutaks töötava retriiveri loomupärast aktiivsust. Tüüpilisteks tõulisteks tunnusteks on nii silmad, mis on kirkad, kollakat või merevaigu värvi, tagavööde, mis asub turjaga samal kõrgusel või pisut kõrgemal, kui ka turjal, kaelal, seljal ja nimmeosas kergelt lainetava kattekarvaga ning tiheda alusvillaga karvkate.
OLULISED PROPORTSIOONID:
Turjakõrgus, mõõdetult labaluu ülemisest servast kuni maani, peab jääma veidi väiksemaks kere pikkusest,
mõõdetult rinnakuluust kuni istmikunukini. Rinnakorvi sügavus peab ulatuma vähemalt küünarnukkideni.
Vahemaad turjast kuni küünarliigeseni ja küünarliigesest kuni maani peavad olema ühesugused.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Chesapeake on hinnatud oma helge ning rõõmsameelse loomuse, intelligentsuse, rahulikult olukorda arvestava
käitumise ning armastavalt kaitsva natuuri tõttu. Julgus, töökus, valvsus, haistmine, intelligentsus, kiindumus vee suhtes, heatasemeline üldmulje ja ennekõike - loomupärane tahe peavad olema esmatähtsad
kriteeriumid chesapeake bay retriiverite selektsiooni ja aretuse juures. Ülemäärasele pelglikkusele või ekstreemsele agressiivsusele viitavad tunnused on tõus lubamatud sõltumata sellest, kas tegu on jahikoeraga või seltsikoeraga.
PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Lai ja ümar.
Üleminek laubalt koonule: Keskmine laubalõige.
NÄOPIIRKOND :
Nina : Ninaselg on keskmise lühidusega.
Koon : Ligikaudu sama pikk kui koljuosa, tipu suunas aheneva kujuga, kuid mitte terav.
Mokad : Õhukesed, mitte lõdvalt rippuvad.
Lõuad / Hambad : Eelistatud on kääritaoline hambumus, kuid ka otsehambumus on lubatud.
Silmad : Keskmise suurusega, hästi heledad, kollakad või merevaigukarva ja laia asetusega. Intelligentne ilme. Kõrvad : Väikesed, peas kõrge asetusega, lõdvalt rippuvad ja keskmise paksusega.
KAEL :
Peab olema keskmise pikkusega, tugeva, lihaselise üldmuljega, õlgade suunas kitsenev.
KERE :
Keskmise pikkusega, mitte tönts ega karpkalana küürus, pigem altpoolt üles kaardunud, nii et tühimikud oleksid hästi üles tõmmatud.
Ülajoon : Ülajoonest peab näima, et puusad on turjaga samal kõrgusel või sellest veidi kõrgemal.
Selg : Lühike, hästi kompaktne ja tugev.
Rindkere : Tugev, sügav ja lai. Rinnakorv on tünnikujuline, ümar ja sügav.
SABA :
Keskmise pikkusega; tüvest keskmise jämedusega. Saba peab olema sirge või veidi kaarduv ning ei või selja kohale keerduda ega jõnksuga küljele pöörduda.
JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Mingil juhul ei tohi ilmneda kalduvust esijalgade nõrkusele.
Jalad peavad olema keskmise pikkuse ja tugevusega, heade luude ja lihastega. Nii eest- kui tagantvaates
peavad esijalad olema sirged.
Õlad : Peavad olema kaldus asetusega ja hästi liikuvad, näima jõulistena ning ilma mingisugusegi liikumishäireta.
Kämblad : Kergelt kaldus asetusega ja keskmise pikkusega. Lisavarbad tuleb eemaldada.
TAGAJÄSEMED :
Head tagajäsemed on hästi olulised. Neis peab olema samasugune jõulisus nagu esijäsemetes. Tagajalgadest ei
tohi ilmneda mingisugustki nõrkuse märki. Tagaosa peab olema piisavalt tugev, et toimida ujumisel jõuallikana.
Jalad peavad olema keskmise pikkusega ja sirged, heade luude ja lihastega. Tagajalad on nii eest- kui tagantvaates sirged. Lisavarbad, kui neid esineb, tuleb tagajalgadelt eemaldada.
Põlved : Hästi nurgitunud.
Kannaliigesed : Vahemaa kannast maani on keskmise pikkusega.
KÄPAD :
Heade ujunahkadega jänesekäpad, hästi kumerate ja hea suurusega ning tihedalt kokkusurutud varvastega.
LIIKUMINE :
Liikumine peab olema ühtlane, vaba ja väsimatu, andes ettekujutuse suurest jõust ja tugevusest. Küljelt vaadates peab see olema hea sirutusega, vankumatu esisammuga ja tugeva tõukega tagasammuga, kindlalt liikuvate põlveja kannaliigestega. Küünarnukid ei tohi eestvaates välja pöörduda. Tagantvaates ei tohi chesapeake liikuda kooskandselt. Liikumiskiiruse kasvades on jalgadel kalduvus teineteisele läheneda ning liikuda piki kehatüve telgjoont.
KARVKATE:
KARV :
Karv peab olema tihe ja lühike, kusagil mitte pikem kui üle 1 ½ tolli (4 cm), tiheda, peene, villava alusvillaga. Näos ja jalgadel on karv hästi lühike ja sile, ainult üle õlgade, kaelal, seljal ja nimmeosas kalduvusega lainjaks muutuda.
Mõõdukad karvanarmad tagajalgade tagaosas ja sabas on lubatud. Chesapeake’i karvkatte struktuur on äärmiselt tähtis, võimaldamaks teda kasutada jahiks igasugustes vaenulikes ilmastikutingimustes; sageli töötab ta ka lumes ja jääs. Ilmse väärtusega on kõva kattekarva rasv ning villane alusvill, et kaitsta chesapeake’i nahka külma vee põhjustatud kahjustuste eest ning see aitab kaasa ka kiirele kuivamisele. Chesapeake’i karv peab olema vett tõrjuv nagu hane sulestik. Kui chesapeake veest välja tuleb ning end raputab, ei tohiks karv üldiselt enam vett sisaldada, vaid on pigem veidi niiske.
VÄRVUS :
Chesapeake bay retriiveri värvus peab võimalikult lähedaselt vastama oma töökeskkonnale. Vastuvõetav on
iga toon pruuni, kõrkja või kuluheina värvist. Eelistatumad on ühevärvilised chesapeake’id. Üht värvust ei tohi teisele eelistada. Lubatud on väike valge laik rinnal, kõhul, varvastel või käppade taga (vahetult suure käpapadjandi kohal), kuid mida väiksem laik on, seda parem; eelistada tuleb läbivat värvust. Värvusele ja karvkatte struktuurile tuleb hindamisel pöörata täit tähelepanu. Väärikad armid ei alanda hinnet.
SUURUS ja KEHAKAAL :
Turjakõrgus:
Isaste mõõt peab olema 23 kuni 26 tolli (58 - 66 cm),
Emased 21 kuni 24 tolli (53 - 61 cm).
Rangelt tuleb prakeerida ülemõõdulised või liiga väikesed koerad.
Kehakaal : isased peavad kaaluma 65 kuni 80 naela (29,5 - 36,5 kg); emased 55 kuni 70 naela (25 - 32 kg).
Märksõnad:
Tagasi
