Chow Chow on üks vanemaid koeratőuge, pärit on ta Hiinast. Chow Chow üks omapära on tema sinine keel. Neid on kasutatud jahi-, valve- ja veokoertena. Tänapäeval on ta muidugi eelkőige seltsikoer.Nime tekke kohta on erinevaid lugusid. Ühe versiooni kohaselt sai chow-chow oma nime hiina jahikoera tšu järgi. Teise versiooni järgi tulnud koeratõu nimi meremeeste kõnepruugist, kes selle väljendiga tähistasid kõike laeval leiduvat söödavat. Kuna ükskord olnud laeval ka koer, keda Hiinast Inglismaale viidi, siis kutsuti tedagi chow-chow'ks.
Chow Chow on iseloomult ühe inimese koer, ta on lojaalne ja ustav. Ta on julge, iseseisev, vőőraste suhtes reserveeritud. Vajab kindlasti koolitamist ja kutsikana sotsialiseerimist. Tal on hästi arenenud kaitse- ja valveinstinktid. Liikumisvajadus ei ole eriti suur, huvitav on see et Chow Chowd ei armasta vett.Teiste koerte suhtes vőib esineda sallimatust.
Chow Chow on keskmist kasvu, turjakőrgus on 45-56 cm, kaal 20-32 kg. Karvkate on tihe ja paks, ilmastikukindel, Chow Chowsid on pikakaravalisi ja lühikarvalisi. Värvuselt punane, sinine, must, fawn, cream vői valge. Karvkate vajab regulaarset hooldamist.
Tõustandard
PÄRITOLU: : Hiina
KASUTUS: Pere- ja seltsikoer, silmatorkava lastesõbralikkusega, tähelepanelik valvur, rõõmsameelne ja õpihimuline töökoer
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 5
Aasia spitsid ja sugulastõud
Töökatseta.
ÜLDMULJE:
Elav, kompaktne, lühike ja tihke. Eelkõige aga väga harmooniline, lõvitaolise üldise olemusega, uhke ja
väärika hoiakuga, tugeva ja pehmejoonelise kehaehitusega, saba on kantud hästi selja kohal.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Rahulik koer, väga valvas, sinkjasmusta keelega, ainulaadne oma jäigalt puise liikumisviisiga. Isepäine, truu, samas ka eemalehoidev.
PEA:
PEAPIIRKOND :
Kolju : Lame ja lai, silmade alt hästi täitunud.
Üleminek laubalt koonule: mitte rõhutatud.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Suur ja lai, alati must (välja arvatud kreemjad või peaaegu valged chow’d, kellel võib ninapeegel olla heledamalt värvunud; nagu ka sinised ja hirvepunased chow’d, kelle ninapeegel on vastavat värvi.)
Koon : Mõõduka pikkusega, silmadest kuni koonutipuni kogu pikkuses lai (mitte pikisuunas ahenev nagu rebasel).
Mokad : Mokad ja suulae limaskestad on mustad (sinkjasmustad). Igemed on eelistatavalt mustad. Keel on
sinetavalt must.
Lõuad / Hambad : Hambad on tugevad ja tasased, tugevad lõuad on perfektse korrapärase ja täiskomplektse
käärhambumusega, kusjuures ülemised lõikehambad ulatuvad vahet jätmata üle alumiste ning hambad väljuvad
lõualuust otse.
Silmad : Tumedad ja ovaalse kujuga, keskmise suurusega ja tihedate silmalaugudega. Sinistel ja hirvepunastel chow’del on lubatud vastavat värvi silmad. Tihedate silmalaugudega ja entroopiumivabade silmade hindamisel ei või hinnet alandada vaid nende suuruse pärast.
Kõrvad : Väikesed, paksud, tipust kergelt ümardunud, jäigalt püstised ja teineteisest küllalt kaugel asetsevad, samas veidi teineteise suunas ning ning silmade kohal ettepoole kaldus, andes sel moel tõule nii iseloomuliku, pahura ilme (Scowl). See ilme ei või aga tekkida pelgalt lõtvadest nahavoltidest laubal.
KAEL:
Tugev, tüse, kuid mitte lühike, kergelt kaarduv ja sujuvalt õlgadele liituv.
KERE:
Selg : Lühike, sirge, tugev.
Nimme (lanne) : Jõuline.
Rind : Lai ja sügav; hästi kaarduvate roietega, kuid samas mitte tünnikujuline
SABA:
Kõrge asetusega ja kindlalt selja kohal hoiduv.
JÄSEMED:
ESIJÄSEMED : Esijalad on sirged, mõõduka pikkusega ja tugevaluulised.
Õlad : Lihaselised ja asetsevad kaldu.
TAGAJÄSEMED : Lihaselised.
Kannaliiges : Asetseb madalal ja on minimaalselt nurgitunud, kuna see on vältimatu iseloomuliku puise
kõnnaku puhul. Kannaliiges ei või aga mingil juhul ette suunas läbi painduda.
Pöiad : Kannast alates püstised.
Käpad : Väikesed, ümarad, kassikäpa taolised ja hästi varbaile toetuvad.
LIIKUMINE:
Lühike ja puine. Esi- ja tagajalad liiguvad omavahel paralleelselt ja otse ettesuunas.
KARVKATE
KARV : Pika- või lühikarvalised.
Pikakarvaline: Rikkalik, tihe, sirge ja püstine. Kattekarv on pigem karmi tekstuuriga ja sellele lisandub pehme, tihe alusvill. Eriti tihe osa ümber kaela moodustab laka või kaeluse. Kintsude tagaküljel on hästi väljakujunenud püksid.
Lühikarvaline: Lühike, rikkalik, tihe, sirge, püstine ja mitteliibuv, plüüsitaolise tekstuuriga. Igasugust kunstlikku karvkatte lühendamist, millega püütakse muuta loomulikke piirjooni või üldmuljet, tuleb negatiivselt hinnata.
VÄRVUS :
Ühevärviline must, punane, sinine, hirvepunane, kreemjas või valge, sageli varjunditega, kuid mitte laiguline või kirju. Saba alumine külg ja püksid kintsude tagaküljel on sageli heledamat tooni.
SUURUS :
Turjakõrgus : Isased: 48 – 56 cm
Emased: 46 – 51 cm
Tagasi
