Dresseerija veadKoera käitumisest subjektiivne arusam.

Tihti omistatakse koerale inimese võimed, mõtlemist ja kõnest arusaamist. See viib selleni, et inimene rikub oma suhted koeraga ja nõuab talt liialt raskeid asju, viies sellega koera stressi ja neuroosi. NÄITEKS: Kaks koera kaklevad – peremehed lahutavad nad ja annavad neile korrarikkumise eest kerepeale. Või koer ajas kassi taga, kutsutakse enda juurde ja karistatakse. Arvatakse, et koer teab mille eest ta pahandada sai.

Ei arvestata koera individuaalseid eripärasi.

Erineva närvisüsteemi ja huvitatusega koeri dresseeritakse ühtse skeemi järgi. Ka noorte koertega tuleb teisiti tegelda kui vanemate koertega.

Järjepidevuse puudumine vilumuse kujundamisel ja keerukamaks muutmisel.


Esineb liigset kiirustamist oskuste kujundamisel ja tingitud refleksid ei kinnistu, koer hakkab eksima käskude täitmisel või ei püsi nõutud asendis. Dressuuris ära hooli sellest, et sõbra koer teeb paremini, vaid jätka tasapisi ning järjekindlalt koolitamist. KANNATA KASAKAS, KÜLL SAAD ATAMANIKS!

Ületreening.


Ületreening tekkib, kui koer tihti ja pikka aega peab täitma ühesuguseid harjutusi, ka siis kui koeral pole MOTIIVI (ainult pahandatakse ja karistatakse koera). Kui koer keeldub tööst ületreeningu tõttu, tuleb teha dressuuris vaheaeg 1-2 nädalat, muuta tegevust ja maastikku (taastumine toimub alati kiiremini teistsuguse tegevuse abil).

Ärritajate vale kasutamine.

See on üks sagedasemaid vigu. NÄITEKS: rihmast tõmme ja seejärel ”kõrval” käskluse andmine (õige on vastupidi). Liiga pikk intervall sõna ja teo vahel. Antakse käsklus ”istu” ja oodatakse kuni koer lõpuks suvatseb istuda, selle asemel, et ise ta kiiresti istuma suruda. Koer harjub viivitama. Ka pidev käskluse kordamine harjutab koera ootama lisakäsklusi.

Üks sagedasemaid vigu on vale intonatsiooni kasutamine. Koerale annab hääl küllaltki olulist infot – käsutama peab nõudlikult, kuid mitte kurja häälega. (Ise olen ”istu” käsklust harjunud andma kahe silbilisena ja helge häälega, ”lama” aga seevastu madalama ja ”seisa” järsu tooniga, ”siia” peaks samuti rõõmsalhäälel antud olema, ”edasi” hoogne ja täisenergiat jne.) Vead maiuse andmisel võivad olla nii metoodilised kui ka tehniliselt valed.

NÄITEKS: dressuuritunni esimesel poolel ainult maiuse andmine viib selleni, et koer lõpuosas pole tööst enam huvitatud. Seetõttu tuleb maiust anda kindlas süsteemis, väikeste tükkidena (tükid olgu ühesuurused) ja ainult siis kui koer täitis õigesti käskluse.(Tuletan meelde, et enne treeningtundi peaks koeral olema väike näljatunne – täiskõhuga ei tulda trenni!) Lohakat käsutäitmist pole tarvis kinnistada.(Ära unusta ka sõnalist kiitust või mängu, mis mõnele koerale on suuremaks preemiaks kui maius)

Jalutusrihma vale kasutamine.

Jalutusrihm on abivahend mitte piits. Dressuuris ei tohi jalutusrihm koera segada ega häirida. Tõmmet rihmast kasutame siis kui on tarvis koerale meelde tuletada, et käsku tuleb täita. Muidu aga olgu rihm nii palju lõtv, et koer ei tunnetaks end vangina.(Jalutusrihm segab algajat koerapidajat väga ja tihti ei saagi asjast ennem asja, kui omanikul rihma käsitlemine selge – see tuleb aga juba peale mõnda treeningtundi).

Autor Anu Oks

Märksõnad:

Tagasi