Gascognei hagijadNagu Gascogne'i sinised hagijad, on ka Gascogne'i hagijas pärit Prantsusmaalt, Saintongeois'i maakonnast, kus neid kasutatakse jahikoertena. Ka oma kodumaal on see tõug vähelevinud.

Tegu on küllaltki noore tőuga, tema aretamisele pani aluse 19 sajandil Joseph de Cararayon-Latourc. Tõu jahiloomadeks olid algul peamiselt metskitsed, aga praegu kasutatakse neid hirve, rebase ja metssea jahil. Väikest gascogne'i hagijat kasutatakse küülikute ja jäneste jahil.

Gascognei hagijas on iseloomult kiindunud, lojaalne, vähenőudlik, vaikne, sőbralik ja rahulik. Kőikide inimeste, laste ja loomadega saab suurepäraselt läbi, agressiivsus puudub.

See tõug on suursuguse ja elegantse välimusega. Pea on rõhutatud kuklakühmuga, pikergune, ninaselg sirge või kergelt kongus, must, suur ninapeegel, mokad kuivad.

Silmad on tume kastanpruuni värvi, kõrvad asetsevad üsna kaugel kolba tagaosas, on pehmed ja õhukesed, ulatuvad ninaotsani.

Kael on keskmise pikkusega, jõuline aga mitte jäme, võib esineda väike kaelalott.

Keha: sügav ja mahukas rinnakorv, tugev ja sirge selg. Kergelt kumerdunud ja hästi lihaseline nimmeosa, kergelt ülespoole hoiduv kõhujoon.

Jäsemed on hea luustikuga, sirged esijalad, hea nurga all ning paralleelsed esi- ja tagajalad, tugev lihaskond, madalad kannad.

Käpad on ovaalsed, hästi koondunud, painduvad mõhnad. Saba asetseb seljajoone pikendusel, hoiab saablikujuliselt.

Suure Gascognei hagija turjakőrgus on 62-72 cm, Väikese Gascognei hagija turjakőrgus on 50-58 cm.

Karvkate on lühike, sile. Põhivärvus valge, mustade ja kollaste märkidega. Mõnedel koertel on "mantel". Sageli paikneb pea mõlemal poolel kaks laiku, mis katavad kõrvu ning ümbritsevad silmi. Üleminek  musta ja valge vahel peab olema tan-värvi ja peale selle leidub tan-värvi laike ka silmade kohal. Sääre tagaosas esineb "metskitsevärvi" laik. Seda nimetatakse tõu aadlitunnuseks.

Tõustandard:

PÄRITOLUMAA: Prantsusmaa.

KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 6.03.2007.

KASUTUS: Suur gascogne'i hagijas: Kasutatakse jahikoerana nii suurte ulukite kui ka jäneste jahil. Reeglina töötavad karjana, ent neid võib kasutada ka üksikult jälituskoertena. Väike gascogne'i hagijas: Mitmekülgne jahikoer. Tänu oma päritolule peetakse teda jäneste jahtimise spetsialistiks, ent teda saab kasutada ka suuremate ulukite jahil.

FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 6: Hagijad. Suur gascogne'i hagijas: Alarühm 1.1: Suurekasvulised hagijad. Töökatsetega. Väike gascogne'i hagijas: Alarühm 1.2: Keskmisekasvulised hagijad. Töökatsetega.

LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST: Suur gascogne'i hagijas: 19. sajandi keskpaigas tahtis krahv Joseph de Carayon-Latour taastada hävimisohus saintonge'i hagijat ning ristas selle tõu järelejäänud esindajaid parun Ruble cascogne’i sinise hagijaga aretades niimoodi välja gascogne'i hagija, ent saintonge'i hagijas suri välja. Väike gascogne'i hagijas: 20. sajandi keskpaigas valisid mõned Edela-Prantsusmaa jahimehed aretamiseks välja suure gascogne'i hagija väiksemad esindajad ning aretasid välja väikse gascogne'i hagija, keda hakati kasutama jänesejahil.

ÜLDMULJE: Suur gascogne'i hagijas: Väga hea kehaehitusega koer, kes jätab tugeva ja elegantse üldmulje. Väga prantsusepärane tüüp, eriti pea, karvkatte ja näoilme osas. Väike gascogne'i hagijas: Keskmise suurusega koer, heade proportsioonidega ning suursugune.

TÄHTSAD PROPORTSIOONID: Turja kõrguse ning abaluu ja istmikuluu vahelise pikkuse suhe on 10/10,5. Koon on koljuga ühepikkune.

KÄITUMINE/ISELOOM: Karjas töötav hagijas, hea haistmismeelega, liikuv ning kõlava haukumisega. Ühineb instinktiivselt karjaga. Rahulik, kiinduv ning sõnakuulelik.

PEA: Kolju ja koonu ülemised piirjooned on üksteisele lähenevad.

KOLJUPIIRKOND: Kolju: Eestvaates kumer ning üsna kitsas. Kuklakühm on hästi väljendunud. Pealtvaates on kolju tagaosa teravakaarelise kujuga. Üleminek laubalt koonule: Vaid kergelt väljendunud.

NÄOPIIRKOND: Ninapeegel: Must, hästi arenenud. Ninasõõrmed hästi avatud. Huuled: Katavad alumist lõualuud, suunurgad vähemärgatavad. Huulte ääred on mustad. Koon: Tugev, kergelt kumer. Lõuad: Käärhambumus. Lõikehambad asetsevad alalõuas risti. Põsed: Taised. Silmad: Ovaalse kujuga, pruunid. Silmalaugude ääred on mustad. Rahulik ja usaldav ilme. Kõrvad: Peened ja keerdus. Peavad ulatuma vähemalt ninaotsani. Asetsevad silmade joonest allpool ning kolju suhtes üsna taga.

KAEL: Keskmise pikkuse ja jämedusega. Pisut kumer väikse voldiga.

KERE: Selg: Pingul ning mitte liiga pikk. Nimme: Hästi seotud, kergelt kumer, üsna lihaseline ning mitte liiga pikk. Laudjas: Hea pikkusega, pisut kumer. Rindkere: Lai ja pikk, ulatub küünarliigesteni. Üsna lai esirind. Roided: Üsna ümarad ja pikad. Küljed: Kergelt tõusva joonega.

SABA: Sabajuure juurest tugev, otsa suunas läheb peenemaks. Ulatub kandadeni. Kantakse elegantselt saablikujuliselt.

JÄSEMED

ESIJÄSEMED: Üldmulje: Jõulised. Õlad: Üsna pikad ja lihaselised, mõõdukalt kaldus. Küünarnukid: Kere lähedal. Küünarvarred: Tugeva luustikuga. Rindkere: Pikaksvenitatud ovaalse kujuga. Varbad on peenikesed ning lähestikku asetsevad. Mustad küüned ja padjandid.

TAGAJÄSEMED: Üldmulje: Heade proportsioonidega. Reie ülaosa: Pikad ja tugevate lihastega. Kannad: Laiad, hea nurgistusega ning madala asetusega nagu keregi.

KÕNNAK/LIIKUMINE: Ühtlane ja pingutuseta. NAHK: Pehme ja mitte liiga paks. Valge mustade laikudega.

KARVKATE Karv: Lühike ja tihe. Värvus: Põhivärvus on valge, mustade laikudega. Mõnikord esineb ka täppe, ent mitte liiga palju. Mõlemal pool pead on tavaliselt kõrvu kattev must laik, mis ümbritseb ka silmi ning lõpeb põskede juures. Põsed on pruunid, eelistatult helepruunid. Kaks pruuni märki kulmukaarte juures jätavad „nelja silma“ mulje („quatroeillé“). Pruunid toonid esinevad ka kõrvade sisekülgedel ning laikudena jalgadel. Ka kõrvade ülemises osas võib esineda üksikuid kollakaspruune karvu, ent neid on nii vähe, et nad ei tekita muljet kolmevärvilisusest.

Reie ülemisel osal võib esineda lehekujuline märk, mida nimetatakse „sokumärgiks“.

SUURUS: Turja kõrgus: Suur gascogne'i hagijas: Isased: 65-72 cm. Emased: 62-68 cm. Väike gascogne'i hagijas: Isased: 56-62 cm. Emased: 54-59 cm. Lubatud kõikumine +/- 1 cm. VEAD: Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning selle mõjust koera tervist ja heaolu silmas pidades.

Pea: • Lühike pea. • Lai kolju. • Lühikesed ja kõrge asetusega kõrvad. • Pruunide märkide puudumine. Kere: • Mitte piisavalt jõuline kehaehitus. • Lõtv selg. • Järsult langeva joonega laudjas. • Kõrvale kalduv saba. Jäsemed: • Puudulikult arenenud luustik. • Liiga suure kaldega või liiga sirged õlad. • Väljapoole pööratud käpad. • Tagajalgade ebapiisav nurgistus. • Lehmakannad.

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD: • Agressiivsus ja liigne argus. • Mittevastavus tõutüübile. Eriti tõsiseks veaks peetakse laia ja ümarat koljut. • Ülehambumus või alahambumus. • Heledad silmad. • Kõrvalekalded standardis kehtestatud karvkatte värvustest. Füüsilisi ja käitumuslikke kõrvalekaldeid näitavad koerad diskvalifitseeritakse. NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

 

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

5 päeva tagasi
wall
And vastas foorumis teemas Koer ründab
09:45
6 päeva tagasi
wall
koeruke vastas foorumis teemas Koer ründab
12:31
1 nädal tagasi
wall
And kirjutas foorumisse postituse Koer ründab
Jan 13
2 kuud tagasi
wall
Henriv kirjutas foorumisse postituse Küttega kuut
Nov 01
3 kuud tagasi
wall
MirjamL kirjutas foorumisse postituse Ilmastikukindel uksekardin koerakuudile
Okt 12

Uudised

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) tuletab loomapidajatele meelde, et Jõulupühadeaegne ülesöömine mõjutab... Loe edasi...

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega lihapihve teele

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega...

"Haapsalu ja Läänemaa" avalikku Facebooki gruppi kirjutati eile õhtul hoiatus lemmikloomaomanikele. "Eile... Loe edasi...

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

18. aprillil pöördusid Lehtse elanikud Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) poole abipalvega aidata üht... Loe edasi...

Karvaballiga koguti Läänemaa loomade varjupaigale üle 3000 euro

Karvaballiga koguti Läänemaa loomade varjupaigale üle 3000 euro

30. märtsil toimus Tallinna Lillepaviljonis teist korda heategevusõhtu Karvaball. Ürituse korraldasid... Loe edasi...

Artiklid

Weimari linnukoera tekkeloo kohta on liikvel arvukalt teooriaid. Kindel on vaid niipalju, et Weimaraner’it, kelles siis veel leidus hästi palju...
Küsimus: Tere Mure minul nimelt järgmine: mul on saksa lambakoer, ta juba meil natuke vana ka, 13 aastane, aga ta on viimasel ajal hakanud ohtralt jooma...
Küsimus: Tere! Mul on küsimus seoses sellega, et mul koeral jookseb ühest silmast vett, vahepeal teisest ka ja ta koonu pealt hakkavad karvad maha tulema...
Hygeni hagijas ehk Hygenhund, on pärit Norrast, kus ta aretati 19 sajandil. Teda kasutatakse jahikoerana ja väljaspool oma kodumaad on ta...