Sample ImageTartu koduta loomade varjupaigas on nüüdseks loodud tingimused nii kutsikatele, toakoertele kui isegi minisigadele. Umbes 3,5 miljonit krooni maksnud hoonetekompleks sai esmaspäeval linnalt kasutusloa.

Varjupaiga algusaegadel tuli sinna vett vedada kanistritega, praegu aga on töötajatel olemas veega tualett, duširuum ja isegi nõudepesumasin koerte sööginõude ning kassipuuride ja mänguasjade pesemiseks.

Tartu kutsehariduskeskuse õpilaste abiga kerkis läinud sügiseks ka soe puurmaja, kus on 17 boksi väikeste ja lühikarvaliste koerte jaoks. Puurmaja on jagatud kahte ossa – pool puurist on köetav, teisel pool seina saab koer aga olla värskes õhus.

Boksidesse pannakse ka need koerad, kel kaelarihm kuidagi kaelas ei taha püsida.

Varjupaiga perenaine Mairi Peiponen rääkis, et puurimajja lähevad ka agressiivsed koerad, keda ketis hoida ei julge. Ta toob näite, et talvel lükkas ta umbusklikele koertele söögikausi mööda jääd ette, kuna neile lähenemine võis ohtlik olla. «Puurimajas saame nende iseloomu testida,» lisas ta.

Varjupaiga asjaajaja Kirke Roosaar tõdes küll, et kui nüüd saaks uuesti teha, teeks nii mõnegi asja teisiti. Nii ei panda puuride väiksuse tõttu sinna suurt kasvu ja piisava karvkattega koeri, kes tunnevad end paremini kuutides.
Puurimaja koeri peab ka kolm korda päevas pissitama, kuutide asunikud aga saavad ennast kergendada, millal iganes tahtmine tuleb, kuigi ka nendega käiakse jalutamas.

Varjupaigas on juba alanud kutsikate hooaeg, kolme päevaga toodi sinna tosin koeralast. Nende jaoks on olemas eraldi kutsikate maja. Tõsi, 2003. aastal on see ruum projekteeritud kinniste akendega, kuid toa tuulutamiseks pelgalt ventilatsioonist ei piisa.

Ruumide kütmiseks on varjupaigal nüüd ka oma puuküttega katlamaja, kuhu töötajad iga kolme tunni tagant halge käivad alla viskamas. Tartu linnapuhastusteenistuse juhataja Madis Tammeoru sõnul on pärast katlamaja avamist varjupaiga elektriarved oluliselt vähenenud, kuna varem köeti ruumid soojaks elektriga. Puude jaoks ehitasid kutsekooli poisid suure värvilise kuuri.

Varjupaiga maa pealt on kadunud ka seal keset platsi laiutanud sõjaväehoone varemed. 26. aprillil korraldab varjupaik talgud, et kogu plats kiviklibust puhastada. Siis saab sinna külvata muru.

Järgmiseks soovitakse rajada suuremad aedikud suurte koerte jaoks, samuti jooksuplats. Selleks on abikäe ulatanud AS K&H, mille maastikuarhitekt Karin Bachmann koostab varjupaigale annetusena projekti.

Originaalartikkel:  Tartu Postimees


Tagasi

Kommenteerida saavad ainult registreerinud kasutajad.