HokkaidoHokkaido, kutsutakse ka Ainu koer, kodumaaks on Jaapan, arvatavasti on see tőug üle 3000 aasta vanune, kus teda kasutati valve-, veo- ja jahikoerana.

See tõug öeldakse põlvnevat Jaapani keskmisekasvulistest koeratõugudest ja tema kujunemist on mõjutanud Kamakura perioodil (1140ndatel) Honshu’st (Jaapani meresaar) Hokkaidole sisserännanud migrandid, kui toimus kaubavahetuse arendamine Hokkaido ja Tohoku ringkonna vahel.
Kui tõug tunnistati “loodusmälestiseks” aastal 1937, sai ta ka piirkonna järgi endale nime. Ka “ Ainu-ken “ nimeline koer, lihtsamalt Ainu , Hokkaido varasema nimetuse järgi, on metssigade ja teiste ulukite jahiks sobiv koeratõug.
Hokkaido füüsis on vastupidav nii lämmatavas palavuses kui ka karmis lumesajus. Ta on silmatorkav näitusekoer ja väga sitke. Kuna ta  on äärmiselt julge,  kasutati teda edukalt ka karujahil.

Hokkaido on iseloomult perekonda kiinduv, kuid vőőraste suhtes umbusklik. Tal on tugevalt arenenud kaitse- ja valveinstinktid. Ta on vitaalne ja energiline, liikuv, heatujuline. Ta on intelligentne ja kergesti koolitatav. Kui neid kutsikapőlves sotsialiseerida,on neil lastega läbisaamine hea. Teiste koertega nad aga hästi läbi ei kipu saama.

Hokkaido on keskmist kasvu, turjakőrgus on 46-52 cm, kaal 20-30 kg. Karvkate on poolpikk, tihe ja kohev. Kattekarv on karm ja sirge; alusvill on pehme ja tihe. Sabakarv on üsna pikk ja püstine.
Värvuselt brindle, valge, pruun, punane vői hundihalli värvi.

Tõustandard


PÄRITOLU: Jaapan

KASUTUS: Jahikoer, seltsikoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 5.5
Aasia spitsid ja sugulastõud
Töökatseteta.

ÜLDMULJE:
Keskmise kasvuga koer, selgelt väljendunud sooliste tunnustega, hästi proportsionaalne, tugeva kehaehitusega ja jämeda luustikuga. Lihastik sitke ja kuiv.

OLULISED PROPORTSIOONID:
- Turjakõrguse suhe kerepikkusega on 10 : 11
- Laubapikkuse suhe koonupikkusega on 3 : 2.
- Laubapikkus vastab lauba laiusele põskede kohal moodustades umbes ühe neljandiku turjakõrgusest.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Märkimisväärselt vastupidav, silmapaistvalt väärikas ja lapselikult tundlik koer. Temperamendilt on ustav,
sõnakuulelik, väga erk ja julge.

PEA :
PEAPIIRKOND:
Kolju ja laup : Lai ja üsna lame.
Üleminek laubalt koonule : Madal, kuid hästi väljendunud.

NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel : Must, valgetel lubatud ka lihavärv.
Koon : Kiilukujuline. Ninaselg sirge.
Mokad : Tihked, mustade servadega.
Lõuad/hambad : Tugevad, kääritaolise hambumusega.
Põsed : Hästi arenenud.
Silmad : Suhteliselt väikesed, peaaegu kolmnurksed, hästi laia asetusega ja tumepruuni värvi.
Kõrvad : Väikesed, kolmnurksed, veidi ettepoole kaldus ja kindlalt püsti.
KAEL:
Jõuline ja lihaseline, ilma kaelalotita.

KERE:
Turi : Kõrge.
Selg : Sirge ja tugev.
Nimme (lanne) : Mõõduka laiusega ja lihaseline.
Laudjas : Üsna längus.
Rindkere : Sügav, hästi kaardunud roided.
Kõht: Tugevalt tõusev.

SABA:
Kõrge asetusega, jäme ja rõngana või sirbikujuliselt selja kohale keerduv, sirgeks tõmmates peaks sabatipp
ulatuma kannani.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Labaluud : Mõõdukalt kaldus.
Esijalad : Sirged ja kuivad.
Kämblad : Kergelt kaldus.

TAGAJÄSEMED :
Jõulised.
Pöiad : Sitked, piisavalt tugevad.
Käpad : Varbad on hästi kumerad ja tihedalt suletud; padjandid on tugevad ja elastsed; küüned on tugevad ja
mustad või tumedat värvi.

LIIKUMINE:
Elav, kärmas, kerge ja vetruv.

KARVKATE:
KARV : Kattekarv on karm ja sirge; alusvill on pehme ja tihe. Sabakarv on üsna pikk ja püstine.

VÄRVUS : Seesam (hirvepunane karv mustade
tippudega), tiigrikarva, punane, must, piirdega must, valge.

SUURUS:
Turjakõrgus : Isased 48,5 – 51,5 cm
Emased 45,5 – 48,5 cm



Tagasi