Jack Ruseell´i terjerJack Russell´i terjeri kodumaa on Suur-Britannia, kus seda tőugu hakkas aretama Devonshire kirikuőpetaja John Russell 19. saj, kes oli kirglik jahimees ning kes vajas omale head urukoera. (Kohalikud kutsusid teda pastor Jackiks). Őppides Oxfordis kohtus ta piimamehega, kellel oli väike valge emane terjer Trump. Trumpil olid saba tüvel ja peas pruumid märgid, tal oli karm ilmastikukindel karvastik ja sobiv suurus, et teda kasutada urukoerana. Trumpist saigi Jack Russell´i terjerite esiema. Oma aretustöös ei pidanud John Russell tähtsaks niivőrd järglaste välist sarnasust, kuivőrd nende iseloomu ja töövőimet, seetőttu öeldaksegi, et kaht samasugust Jack Russelli terjerit ei ole. Kuna kirikuōpetajale ei meeldinud tapmine oli koera peamiseks ülesandeks rebane vōi kährik urust välja ajada vōi vajadusel kinni pidada ilma teda vigastamata. Peale Trumpi surma aretati Jack Russell´i terjereid veelgi madalajalgsetemaks. Nad suutsid töötada väikestes urgudes, eriti palju kasutati neid rebaste jahil, ja hiljem kasutati neid ka hobuste tallide rotipüüdjatena.


Jack Russell´i terjer on ülienergiline ja vilgas urukoer, kes mahub hästi urgu ja on pimedas hästi nähtav. Tal on hästi tugevad hambad ja lōuad, et koer suudaks end kaitsta ning urus liikumist takistavad juured läbi närida. Ta sobib eelkőige aktiivsele ja liikuvale inimesele. Ta on tark, julge ja sőbralik, kergesti koolitatav, sobib suurepäraselt ka agility-koeraks.
Töötades on visa, koostööaldis, väsimatu ja isemōtlev. Tōul on tugev jahiinstinkt ning ei sobi esmakordselt koera võtvale inimesele.

Turjakőrgus on ideaalne 25-30 cm (kuid neid vőib olla ka kuni 38cm kőrguseid), kaal 5-6 kg (suuremakasvulistel kuni 8 kg). Koera keha peab olema pikem, kui kōrgus, rinna sügavus peab olema vōrdne jala pikkusega küünarnukist varvasteni. Rinnaku soovitav ümbermōōt  küünarliigeste tagant mōōtes on 40-43 cm. 

Karvkate on lühike, aluskarvaga , veekindel ja tihe, kas sile, poolkarm vői karm, värvuselt domineerib valge, punakaspruunide vői mustade märkidega.
Jack Russelli terjeri tōugu koeri  on siiani peetud terveks . See vōib tulla küll sellest, et tōug on noor ja terviseuuringuid on tehtud vähe.
Enim levinud haigused on silmahaigused -hallkae ja läätse luksatsioon. Mōlemad vōivad tekkida koera elu jooksul ja neid loetakse pärilikeks haigusteks. Sagedasem terviseprobleem on pōlvekedra paigalt nihkumine ehk patella luksatsioon. Selle tunnuseks on kerge longe aeg-ajalt.
PÄRITOLUMAA: Inglismaa.
ARETAJAMAA: Austraalia.
KEHTIVA AMETLIKU STANDARDI AVALDAMISE
KUUPÄEV: 08.10.2012.
KASUTUS: Hea tööterjer, kes on võimeline töötama
urgudes. Suurepärane seltsikoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 3: Terjerid.
Alarühm 2: Väiksed terjerid.
Töökatsed vabatahtlikud.
LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST:
Jack russelli terjer on pärit Inglismaalt, kus selle tõu aretamisega tegeles vaimulik John Russell. Ta aretas välja sellised tema vajadustele vastavad foksterjerid, kes suutsid joosta koos rebasekoertega, pugeda urgudesse, et ajada sealt välja rebaseid või teisi loomi. Välja arenes kaks põhimõtteliselt üsna sarnaste standarditega liiki, ainsaks erinevuseks kõrgus ning proportsioonid. Kõrgem ning kandilisema kerekujuga tõug on tänapäeval tuntud parson russelli terjerina ning madalam ja pisut pikemate proportsioonidega tõugu nimetatakse jack russelli terjeriks.
ÜLDMULJE:
Tugev, aktiivne ning nõtke tööterjer, kellel on suurepärane iseloom ning keskmise pikkusega paindlik kere. Tema vilgas liikumine sobib hästi ta valvsa ilmega. Saba kupeerimine on vabatahtlik ning karv võib olla nii sile, karm kui ka murtud.
TÄHTSAD PROPORTSIOONID:
Koer on tervikuna pigem pikk kui kõrge, s.t. ristkülikukujuline.
Kere sügavus turjast rinnakorvini peab olema võrdne esijala pikkusega mõõdetuna küünarliigesest maani. Ümbermõõt küünarnukkide tagant peab olema 40-43 cm.
KÄITUMINE/ISELOOM:
Elav, valvas ning aktiivne terjer tähelepaneliku ning aruka ilmega. Julge ja kartmatu, sõbralik, ent tagasihoidlikult enesekindel.
PEA
KOLJUPIIRKOND:
Kolju: Kolju peab olema lame ning mõõduka laiusega, kitsenedes järk-järgult silmade suunas ning minnes sujuvalt üle laiaks koonuks.
Üleminek laubalt koonule: Hästi väljendunud, ent mitte liialdatud.
NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Must.
Koon: Vahemaa laubalõikest ninapeeglini peab olema veidi lühem kui vahemaa laubalõike ja kuklakühmu vahel.
Mokad: Tihedalt kokkusurutud ja musta pigmendiga.
Lõuad/hambad: Väga tugevad, sügavad, laiad ja jõulised.
Tugevad hambad, käärhambumus.
Põsed: Põselihased peavad olema hästi arenenud.
Silmad: Väikesed, tumedad, tähelepaneliku ilmega. Ei tohi olla esiletungivad ning silmalaud peavad hästi silmamunale liibuvad. Silmalaugude ääred peavad olema musta pigmendiga.
Mandlikujulised.
Kõrvad: Nööpkõrvad või rippuvad kõrvad, hea tekstuuri ning väga hea liikuvusega.
KAEL:
Tugev ja puhas, võimaldab hästi tasakaalustatud peahoidu.
KERE:
Selg: Tasane. Kere pikkus mõõdetuna turjast sabaotsani on pisut suurem kui turja kõrgus maast.
Nimme: Nimme peab olema lühike, tugev ja sügavate
lihastega.
Rindkere: Rind on pigem sügav kui lai, maapinnast üsna kõrgel, nii et rinnakorv asub maapinnast ja turjast võrdsel kaugusel. Roided peavad olema selgroost hästi kaardunud ning külgede suunas lamenevad nii, et kere ümbermõõt küünarnukkide tagant on kahe kämblaga haaratav - umbes 40- 43 cm. Rinnakuluu asetseb otse abaluu ees.
SABA:
Rahulikus olekus võib rippuda. Liikumisel peab olema püstine ning kupeeritud saba puhul peab saba ots olema kõrvadega samal kõrgusel.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED:
Õlad: Hea kaldega tahapoole ning mitte liiga lihaselised.
Õlavarred: Piisava pikkuse ja nurgistusega, et küünarnukid asuksid kere all.
Esijalad: Nii eest kui küljelt vaadatuna küünarnukkidest varvasteni sirge luustikuga.
Esikäpad: Ümarad, tugevad, padjanditega. Ei ole suured, varbad on mõõdukalt kaardunud, ei ole sisse- ega väljapoole pöördunud.
TAGAJÄSEMED:
Üldmulje: Tugevad ja lihaselised, õlgadega heas tasakaalus.
Põlveliigesed (põlved): Hea nurgistusega.
Kannaliigesed: Madala asetusega.
Kannad (pöialiigesed): Vabalt seistes tagantvaates paralleelsed.
Tagakäpad: Ümarad, tugevad, padjanditega. Ei ole suured, varbad on mõõdukalt kaardunud, ei ole sisse- ega väljapoole pöördunud.
KÕNNAK/LIIKUMINE:
Tasakaalustatud, vaba ning vetruv.
KARVKATE
KARV: Võib olla sile, murtud või karm. Peab olema ilmastikukindel. Karvkatet ei tohi muuta (kärpida), et see näeks välja sile või murtud.
VÄRVUS: Peab domineerima valge värvus, mustade ja/või pruunide märgistega. Pruunid märgised võivad olla helepruunist kuni sügava pruuni toonini (kastan).
SUURUS JA KAAL:
Ideaalne turja kõrgus: 25-30 cm.
Kaal: 1 kg iga kõrguse 5 cm kohta, st. 25 cm kõrgune koer peaks kaaluma umbes 5 kg ning 30 cm kõrgune koer peaks kaaluma 6 kg.
VEAD:
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning selle mõjust koera tervist ja heaolu
silmas pidades ning koera võimekusest teha tavapärast tööd.
• Tüüpiliste terjeriomaduste puudumine.
• Tasakaalu puudumine, s.t. mõned tunnusjooned on
liialdatud.
• Laisk ja ebakindel liikumine.
• Hambumuse vead.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
• Agressiivsus või liigne argus.
• Kõik selgete füüsiliste või käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse.
NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

Täna
wall
Kruusmar kirjutas foorumisse postituse Vene toy uriseb ja haugub
10:18
Eile
profile
ulovok laadis üles uue avatari.
08:03
profile
ifipuco laadis üles uue avatari.
02:32
2 päeva tagasi
profile
ijubusez laadis üles uue avatari.
02:59
1 nädal tagasi
wall
kalad kirjutas foorumisse postituse Süringomüeelia -chihuahual
Sept 12

Uudised

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) tuletab loomapidajatele meelde, et Jõulupühadeaegne ülesöömine mõjutab... Loe edasi...

Artiklid

Tőu ajaluguTőug on algselt pärit Shetlandi saartelt, mis asuvad Šotimaa pőhjarannikul. Koos ulatuslikuma lammaste impordiga sai tavaliseks, et karja...
Weimari linnukoera tekkeloo kohta on liikvel arvukalt teooriaid. Kindel on vaid niipalju, et Weimaraner’it, kelles siis veel leidus hästi palju...
  Taas on pühad ukse ees ja soovitame tähelepanu pöörata ka taimedele, mis kodus, kuid mis koertele-kutsikatele võivad tervisele halvasti mõjuda.Loetelus...
Ibiza podenco on väga vana koeratőug, tema esiisad elasid juba 3400 a eKr. Egiptuses kuninglike lemmikutena. Koos kaupmeestega viidi koeri Ibiza ja...