Jack Russell´i terjeri kodumaa on Suur-Britannia, kus seda tőugu hakkas aretama Devonshire kirikuőpetaja John Russell 19. saj, kes oli kirglik jahimees ning kes vajas omale head urukoera. (Kohalikud kutsusid teda pastor Jackiks). Őppides Oxfordis kohtus ta piimamehega, kellel oli väike valge emane terjer Trump. Trumpil olid saba tüvel ja peas pruumid märgid, tal oli karm ilmastikukindel karvastik ja sobiv suurus, et teda kasutada urukoerana. Trumpist saigi Jack Russell´i terjerite esiema. Oma aretustöös ei pidanud John Russell tähtsaks niivőrd järglaste välist sarnasust, kuivőrd nende iseloomu ja töövőimet, seetőttu öeldaksegi, et kaht samasugust Jack Russelli terjerit ei ole. Kuna kirikuōpetajale ei meeldinud tapmine oli koera peamiseks ülesandeks rebane vōi kährik urust välja ajada vōi vajadusel kinni pidada ilma teda vigastamata. Peale Trumpi surma aretati Jack Russell´i terjereid veelgi madalajalgsetemaks. Nad suutsid töötada väikestes urgudes, eriti palju kasutati neid rebaste jahil, ja hiljem kasutati neid ka hobuste tallide rotipüüdjatena. Jack Russell´i terjer on ülienergiline ja vilgas urukoer, kes mahub hästi urgu ja on pimedas hästi nähtav. Tal on hästi tugevad hambad ja lōuad, et koer suudaks end kaitsta ning urus liikumist takistavad juured läbi närida. Ta sobib eelkőige aktiivsele ja liikuvale inimesele. Ta on tark, julge ja sőbralik, kergesti koolitatav, sobib suurepäraselt ka agility-koeraks.
Töötades on visa, koostööaldis, väsimatu ja isemōtlev. Tōul on tugev jahiinstinkt ning ei sobi esmakordselt koera võtvale inimesele.
Turjakőrgus on ideaalne 25-30 cm (kuid neid vőib olla ka kuni 38cm kőrguseid), kaal 5-6 kg (suuremakasvulistel kuni 8 kg). Koera keha peab olema pikem, kui kōrgus, rinna sügavus peab olema vōrdne jala pikkusega küünarnukist varvasteni. Rinnaku soovitav ümbermōōt küünarliigeste tagant mōōtes on 40-43 cm.
Karvkate on lühike, aluskarvaga , veekindel ja tihe, kas sile, poolkarm vői karm, värvuselt domineerib valge, punakaspruunide vői mustade märkidega.
Jack Russelli terjeri tōugu koeri on siiani peetud terveks . See vōib tulla küll sellest, et tōug on noor ja terviseuuringuid on tehtud vähe.
Enim levinud haigused on silmahaigused -hallkae ja läätse luksatsioon. Mōlemad vōivad tekkida koera elu jooksul ja neid loetakse pärilikeks haigusteks. Sagedasem terviseprobleem on pōlvekedra paigalt nihkumine ehk patella luksatsioon. Selle tunnuseks on kerge longe aeg-ajalt.
Märksõnad:
Tagasi
