Kai

KaiKai ehk jaapanipäraselt Kai Tora-Ken, on pärit Jaapanist, Honshu saarelt. Teda kasutati valve- ja jahikoerana, peamiselt karu ja pődra jahil. Tegu on suhteliselt haruldase koeratőuga ja tema kasutamine seltsikoerana ei ole veel populaarsust saavutanud.

Nende tugev kalduvus karjas töötada on puhta tõu tunnuseks. Tõug tunnistati “loodusmälestiseks” aastal 1934.

Kai on iseloomult julge ja töökas, tal on hästi arenenud jahi- ja valveinstinktid.

Ta on ustav ja lojaalne oma perekonna suhtes, vőőraste suhtes ükskőikne vői reserveeritud. Kai on sőbralik, lastega ja teiste koertega saab ta hästi läbi.

Vajab liikumist ja töötamist, seega sobib vaid aktiivsele inimesele. Ta on väga intelligentne ja kergesti koolitatav.

Kai on keskmist kasvu, turjakőrgusega 45-56 cm, kaal umbes 27 kg.

Karvkate on sirge, tihe, aluskarvaga ja ilmastikukindel, värvuselt black brindle , gray brindle vői red brindle.

Tõustandard

PÄRITOLU: Jaapan

KASUTUS: Jahikoer, seltsikoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 5.5
Aasia spitsid ja sugulastõud
Töökatseteta.

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
See tõug põlvneb Jaapani iidsetest keskmisekasvulistest koeratõugudest. Ta pärineb Kai aladelt (Yamanashi
prefektuur), mis on mägedega piiratud. Tõu teine nimi on “Kai tora-ken “. Sellele tõule on iseloomulik tiigervöödiline karvkate. Tõugu on kõige enam kasutatud metssigade ja hirvede küttimisel. Nende tugev kalduvus karjas töötada on puhta tõu tunnuseks. Tõug tunnistati “loodusmälestiseks” aastal 1934.

ÜLDMULJE:
Keskmise kasvuga koer, hästi proportsionaalne, tugeva kehaehitusega, hästiarenenud lihastikuga. Koerale on
iseloomulik kohandumus Jaapani mägismaa oludega.
Jäsemed on tugevad ja pöiad märkimisväärselt arenenud.

OLULISED PROPORTSIOONID:
Turjakõrguse suhe kerepikkusega on 10 : 11.

KÄITUMINE JA ISELOOM :
Iseloom on terane ja väga vilgas.

PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Lai laup.
Üleminek laubalt koonule : Järsk, kerge otsmikuvaoga.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Must, sirge ninaselg.
Koon : Terav, mitte kuigi pikk, kuid suhteliselt tüse.
Mokad : Tihked.
Lõuad/hambad : Tugevad, kääritaolise hambumusega.
Põsed : Hästi arenenud.
Silmad : Suhteliselt väikesed, peaaegu kolmnurksed ja tumepruuni värvi.

Kõrvad : Veidi suuremad kui teistel keskmisekasvulistel
Jaapani tõugudel, kolmnurksed, veidi ettepoole kaldus ja kindlalt püsti.

KAEL:
Jäme, jõuline ja lihaseline.

KERE:
Turi : Kõrge.
Selg : Sirge ja tugev.
Nimme (lanne) : Lai ja lihaseline.
Rindkere : Sügav, mõõdukalt kaardunud roided.
Kõht: Tugevalt tõusev.

SABA:
Kõrge asetusega, jäme, rõngana või sirbikujuliselt selja kohale keerduv. Sirgeks tõmmates peaks sabatipp
ulatuma kannani.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Labaluud : Mõõdukalt kaldus ja hästi lihastega kaetud.
Küünarnukid : Liibuvad tihedalt kerele.
Esijalad : Sirged, jämedad ja lihaselised.
Kämblad : Kergelt kaldus.

TAGAJÄSEMED :
Reied : Pikad.
Sääred : Lühikesed.
Pöiad : Sitked ja elastsed.
Käpad : Varbad on hästi kumerad ja tihedalt suletud; padjandid on tihked ja elastsed; küüned on tugevad ja
võimalikult tumedat värvi.

LIIKUMINE :
Kerge ja vetruv.

KARVKATE:
KARV : Kattekarv on karm ja sirge; alusvill on pehme ja tihe. Sabakarv on üsna pikk ja püstine.

VÄRVUS : Must tiiger, punane tiiger ja tiigrikarva. Sellele tõule on iseloomulik, et kutsikana ühtlane värvus muutub koera täiskasvanuks saades tiigrivöödiliseks.

SUURUS:
Turjakõrgus : Isased 53 cm
Emased 48 cm
Lubatud on kõikumine ± 3 cm

Tagasi