Austraalia kelpie pőlvneb Šoti ja Inglise lambakoertest, kes paaritusid Austraalias mh dingodega. Kelpie nimi tuleneb karjakoerast King´s Kelpiest, kes elas 1870ndal aastal. Austraalia kelpiesid on tänapäeval kahte tüüpi - näituse tüüp ja karjakoera tüüp. Tőugu nimetatakse ka lihtsalt Kelpieks (Šoti muistendites vetehaldjas) ja üleni musta Kelpiet Barbiks.

Kelpie on äärmiselt vilgas, innukas ja kõrge intelligentsusega, pehme ja kergesti juhitava iseloomuga ning peaaegu ammendamatu energiavaruga.
Oma töökohustustesse lojaalsuse ja pühendumusega suhtuv. Tal on loomupärane instinkt ja anne tööks lammastega nii avamaastikul kui ka aedikus.Kelpie vajab palju liikumist. Teda on lihtne koolitada, ta naudib töötamist ja ta on truu hingega. Ta ei ole iseloomult agressiivne, kuid vőib oma perekonda vajadusel kaitsta.

Isaste turjakõrgus on 46 kuni 51 cm. Emastel 43 kuni 48 cm.

Karv on kahekihiline, lühikese ja tiheda alusvillaga. Kattekarv on tihe, iga karv on sirge, karm ja tihedalt liibuv, nii et kasukas oleks vastupidav vihmasajus. Kere alaosas kuni jalgade sisepinnani on karv veidi pikem ja moodustab reie tagaosas midagi pükste taolist. Peas (kaasa arvatud kõrvade sisepind), jalgade esikülgedel ja käppadel on karv lühike. Ümber kaela on karv pikem ja tihedam ning moodustab kaeluse. Saba peab olema kohevalt harjasjas. Nii liiga pikk kui ka liiga lühike karv on viga. Keskmiselt
peab karvapikkus kerel olema 2 kuni 3 cm.

Värvuselt must, must piirdega, punane, punane piirdega, liivakarva, šokolaadipruun ja suitsusinine.

FCI standard