Kennel Rilius - iiri terjerid
Kuidas tuli Teie perekonda esimene koer? Kuidas Teist sai "koerainimene"?

Alates varajasest lapsepõlvest mäletan, et mulle on meeldinud koerad, seega olen ilmselt sünnist saadik „koerainimene“. Kui mul veel päris oma koera ei olnud, siis jalutasin maal naabrite koeri ja linnas naabrite collie´t ja tuttavate kääbuspuudlit.

Päris esimese oma koera sain, kui olin 11 aastane, see oli ida-euroopa lambakoer Marry, kahjuks elas ta vaid 8 kuuseks ja suri parvoviirusesse. Järgmisena tuli meie perre suursnautser Lerry, kellega alustasin ka näitustel käimist ja treeninguid (IPO).  

Kuidas sai alguse mõte alustada teadliku aretustööga?
Iiri terjerid on nüüdseks meie peres olnud 10 aastat ja võttes emase kutsika otsustasin, et kui tal läheb näitustel hästi, siis plaanime talle ka kutsikaid.

Kuidas sündis Teie kenneli nimi?

Kenneli nimi Rilius on kokku pandud minu ees ja perekonnanime tähtedest.

Mida Te oma aretustöös oluliseks peate?

Oluliseks pean eelkõige seda, et kutsikatest kasvaksid hea iseloomu ja närvikavaga terved koerad. Loomulikult on väga oluline ka välimik ja vastavus tõustandardile, kuid eelkõige leian ikkagi, et omanikel peab olema rõõm oma koertega igapäevaselt koos elada ja alles siis tulevad näitusetiitlid.


Milline on Teie poolt aretatav tõug - iseloom ja kasutusala, tervis, liikumisvajadus, koolitatavus? Kas Teie tõug on lapse-ja lemmikloomasõbralik või sobib ta rohkem koos elama täiskasvanutega ning ei armasta enda kõrval rivaalitsevaid neljajalgseid?

Iiri terjeril on tüüpiline terjeri iseloom s.t. neile meeldib ise mõelda ja nad võivad olla põikpäised. Neil on kõrge loomulik intelligentsus ja sõna kuulavad nad väga hästi. Nad on aktiivsed koerad ja neile meeldib liikuda, aga samas ei nõua nad igapäevaselt väga suuri füüsilisi koormuseid. Iiri terjerid elavad hästi koos laste ja  lemmikloomadega, aga peab arvestama, et tegu on tõuga, mida on kasutatud näriliste püüdmiseks, seega närilistega kooselu lahtiselt ei pruugi olla sõbralik.

Teie poolt kasvatatav tõug Eestis – esindatus, tervislik seisund, populaarsus jms.

Eestis on iiri terjerid harvaesinev tõug ja pesakondi ei sünni eriti tihti. Samas on tõul oma kindel austajaskond, kes on just sellele tõule truu. Tervislik seisund on koertel hea, kindlasti ka osaliselt tänu sellele, et tõug ei ole liialt populaarne.  

Millised on olnud Teie edukamad ja õnnelikumad hetked näitustel, aretuses? Kuhu on viinud Teid kaugeim näitusereis?

Näitusereisid on tore vaheldus argipäevale ja võimalus kohtuda sõprade ja mõttekaaslastega. Oleme käinud näitustel Balti riikides, Venemaal ja Soomes. Üks õnnelikumaid näitusehetki on olnud, kui minu koer sai Eesti Terjeriühingu erinäitusel kutsikate Best in Show võitjaks. Samuti olen väga rõõmus selle üle, et esimese pesakonna kutsikatest on 4 kutsikal mitme maa tsempionitiitlid.

Kas Teie kenneli kasvandikud on leidnud omaniku ka väljaspool Eestit?

Jah, lisaks Eesti elab 4 Rilius kutsikat ka Soomes.

Kas on konkreetselt midagi, mida Te koerakasvatajana väldite ja hukka mõistate? Positiivset ja negatiivset Eesti koeranduses?

Üldiselt on koerapidamine ja koertega tegelemine väga positiivne hobi, saab viibida palju õues, suhelda ja tutvuda uute inimestega, reisida. Koerakasvatajad on üldiselt väga kokkuhoidev rahvas. Samas on oluline mitte ära unustada, et tegu peaks olema positiivseid emotsioone andva hobiga, mitte aga rivaalitsemise ja võitlusega.  

Kuidas hindate koerapidamise kultuuri Eestis? Teie soovid koer.ee lugejatele?

Kahjuks on Eestis koerapidamise kultuur mitte just väga kõrgel tasemel ja inimesed Eestis ei suhtu koertesse eriti positiivselt. Mulle tundub, et koera võetakse ikka kui kedagi, kes peaks olema aias ja ketis ja olema „kasulik“. Koer linnatänaval, kohvikus ja hotellis inimese ja pere saatjana tekitab ikka veel küsimärke või siis negatiivset suhtumist.
Suhtumise parandamiseks on kindlasti palju ära teha ka koerasvatajatel endil, koristada koerte väjaheiteid, treenida oma koeri nii, et nad ei oleks agressiivsed ja suhtuda hoolivalt kaaskodanikesse. Loodan, et varsti on meie linnapildis näha rohkem hästikasvatatud koeri, kes võivad saata oma omanikku kõikjal.

Küsimustele vastas Kairi-Liis Ustav, kennel Rilius



Tagasi