Viljandi koertekool
Viljandi koertekoolitajate sõnul tekivad neljajalgsete sõpradega seotud mured sellest, et neid pole juhendatud, sest nagu laps, vajab ka kutsikas õpetust, kirjutab Sakala.

Eesti kennelliidu atesteeritud kohtunik ja koolitaja Lea Mengel tõdes, et Viljandis on palju omapäi liikuvaid koeri, kes ei allu ka oma peremehele.

«Omanikud lasevad neil vabalt tänavatel ringi luusida,» lausus ta. «Tihti on nad agressiivsed. Isegi mind on mitmel korral rünnatud.»

Koertekasvataja Mairi Siimoni arvates on koerte halb kuulsus tekkinud sellest, et inimesed on võtnud loomad, aga jätnud nad koolitamata. «Oma koolis õpetan eelkõige tavalist kuulekust, et koer ja inimene saaksid normaalselt kõrvuti elada,» ütles ta.

Lea Mengel teab juhtumeid, kus koolitamata koer on muutunud perekonna nuhtluseks, allutades kõik teised oma tahtele.

«Koer on armas, ega teda ei tohi ahviarmastusega võtta,» toonitas Mengel. Raamatute järgi on tema sõnul koera õpetada raske, tõhusam on seda teha rühmatreeningul.

Mairi Siimoni tähelepanekut mööda oleneb koera käitumine üheksakümmend protsenti omanikust ja ainult kümme protsenti loomast endast. «Karjaloomana vajab koer kindlaid reegleid ja piire,» selgitas ta. «Kui neid pole, on koer suures stressis. Tema elu on palju lihtsam, kui ta ei pea mõtlema, mida võib ja mida mitte.»

Paraku on koolitaja kohanud inimesi, kes ei suuda ega oska domineerida. «Mõni omanik arvab, et siin ahistatakse koeri, ja loobub. Ta ei saa psühholoogiliselt hakkama, sest ei suuda domineerida,» rääkis Siimon.

Lea Mengeli meelest väga hõivatud inimene koera võtta ei tohiks. «Kui koeraga pole aega tegelda, võtke parem kass,» soovitas ta.

Tagasi

Kommenteerida saavad ainult registreerinud kasutajad.