Kuldne retriiver

Tõu ajalugu

Ühe teooria järgi on kuldne retriiver sündinud mitmest juhuslikult kokkusattunud eri värvi retriiverist. Teise teooria pooldajad leiavad, et kuldne retriiver pärineb 6 kuni 8 vene päritolu tsirkusekoerast. Koerad ostis sir Dudley Marjoribanks (hiljem Lord Tweedmouth) Lõuna-Inglismaalt ja viis 1858. aastal oma maakoju Šotimaale. Seda teooriat peeti Inglismaal õigeks kuni 1960. aastani.

Esimesed kahtlused viimati nimetatud teooria paikapidamise kohta tekkisid siis, kui Lord Tweedmouthi pojapoeg 1927. aastal rääkis loo koerte algupärasest aretusest tuntud koeraasjatundjale Croxton Smithile. Artikli pealkirjaga “Kollase retriiveri tõu algupära” avaldati ajalehes “Country Life” 1952. aastal lord Ilchesteri poolt, kes oli lord Tweedmouthi sugulane.

Artiklis märgiti, et lord Tweedmouth oli aastatel 1835–1890 teinud täpseid üleskirjutusi aretustööst. Asja vastu hakkas huvi tundma Elma Stonex (kennel Dorcas), kes 1959. aastal sai enda kätte lord Tweedmouthi üleskirjutused ja märkmed. Nende materjalide põhjal uuris Stonex kõiki tänapäeva kuldseid retriivereid lord Harcourti (kennel Culham) koerte kaudu kuni esimese lord Tweedmouthi koerani.

Esimest korda on lord Tweedmouth oma märkmetes maininud retriiverit 1842. aastal. Esimene kollane retriiver, keda mainitakse, on koer nimega Nous, kes sündis aastal 1864 ja oli ostetud Brightonist. 1868. aastal paaritas Lord Tweedmouth Nousi emase tweedi vesispanjeli Bellaga, mille tulemusena sündis neli kollast kutsikat: Crocus, Primrose, Cowslip ja Ada.

Tweedi vesispanjelid (tõugu kahjuks tänapäeval enam ei ole olemas) olid Inglasimaal haruldast tõugu koerad, keda leidus vaid Šotimaa ja Inglismaa piiri lähedal Tweedi jõe ääres, kust nad said ka oma nime. Räägitakse, et oma välimuselt meenutas tweedi vesispanjel väikest “lokkiskarvalist helepruuni värvi retriiverit”. Värvidest võis esineda nii kollast kui ka pruunikat tooni.

Oma loomult olid tweedi vesispanjelid arukad, tasakaalukad ja nad soovisid omanikule meelejärgi olla, samuti olid nad head ujujad ja töötahtelised. Need on omadused, mida soovitakse ka tänapäeval kuldsele retriiverile.


Eestis sündis esimene pesakond kuldseid retriivereid 1998. aastal. Koeri on ka välismaalt (Soome, Rootsi, Leedu, Läti, Venemaa, Inglismaa) sisse toodud. Kel plaanis omale tõupuhas koer võtta, võiks kindluse mõttes Eesti Kuldsete Retriiverite Tõuühingust nõu küsida.

Tõu iseloomustus

Kuldne retriiver on jahikoer, kes toob jahimehele kätte lastud linnu, jänese või mõne muu väikese saaklooma. Samuti kasutatakse kuldseid (ja retriivereid üldse) pommikoertena, narkokoertena ja pimedate juhtkoertena. Oma sõbraliku loomuse tõttu elavad nad peremehest lahutamise üle ja lepivad uue peremehega kergemini kui mõni teine tõug. Nii saab neid dresseerida ja seejärel pimedale omanikule anda.

Kuldne on suurepärane perekoer, ta on väga sõbralik ja heatahtlik, omab suurt töötahet ja soovi peremehele meele järele olla, mis teeb tema dresseerimise võrdlemisi lihtsaks. Ta tahab alati olla oma perega koos ja otsib ka magamiseks paiga, kust saab peres toimuvaga kursis olla. Kui lasta kuldne omapäi uitama (näiteks metsas või piknikul olles) siis käib ta aeg-ajalt kontrollimas, kas pererahvaga on kõik ikka korras ja ega keegi äkki tema “abi” ei vaja. Kuldsetel, nagu retriiveritel üldse, on enamasti suur söögiisu. Ta on valmis sööma ükskõik mida ja ükskõik mis olekus, hoolimata sellest kas tal on kõht tühi või mitte. Muidugi on ka mõningaid vähese isuga erandeid.

Tõu standardid
Kuldne retriiver on proportsionaalne, aktiivne, jõulise ja sujuvate liigutustega koer, sõbraliku ilme ja olekuga. Iseloomult on ta tark, intelligentne ja suure töötahtega.

Karvkate on tal sile või lainjas, rohkete rippuvate karvadega. Pealiskarva all on tihe ja vett hülgav aluskarv. Värv on kulla või koorevärv, ei tohi olla punane ega mahagoni värvi. Võivad olla mõned valged karvad rinnaosas.

Koera pea on proportsionaalne ja selgepiiriliste joontega, liitub hästi kaelaga. Otsaesine selgepiiriline. Nina must ja silmad on tumepruunid, üksteisest lahus asetsevad. Silmaääred tumedad. Kõrvad on lontis ja keskmise suurusega, asetsevad silmade kõrgusel.

Kuldse retriiveri keha on proportsionaalne, tervikliku, sügava ja pika rinnakorviga. Ribid pikad ja hästi kaardunud. Lameda seljajoonega. Liikumine on jõuline, paralleelne. Turjakõrgus on Isastel 56–61 cm ja emastel 51–56 cm.

Krista Tooming, Kennel Rogerwiek

Tõustandard

PÄRITOLU: Suurbritannia

24. 06. 1987
KASUTUS: jahikoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 8
Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
Alarühm 1
Retriiverid
Töökatsetega

ÜLDMULJE:
sümmeetriline, tasakaalustatud, aktiivne, võimas, liikumine paraleelne maapinnaga; usaldusväärne, heasoovliku ilmega.

KÄITUMINE/ISELOOM:
allub hästi dressuurile, taibukas ja kaasasündinud töövõimega; heatahtlik, sõbralik ja enesekindel.

PEA:
tasakaalus ja peenelt vormitud.
PEAPIIRKOND:
Kolju: lai kuid mitte rohmakas, asetseb tugevalt kaela otsas.
Üleminek laubalt koonule: selgelt märgatav.

NÄOPIIRKOND:
Nina: eelistatavalt must.
Koon: võimas, lai ja sügav. Koonu pikkus on enam-vähem võrdne pea pikkusega otsmikulõikest (stopist) kuklani.
Lõuad/hambad: lõuad on tugevad, nõutav on täiuslik, korrapärane ja täielik käärhambumine, st ülemised
hambad ulatuvad üle alumiste ja on lõualuuse asetatud täisnurga all.
Silmad: tumepruunid, asetsevad teineteisest üsna kaugel, tumedate äärtega.
Kõrvad: keskmise suurusega, asetatud silmadega enamvähem ühele joonele.
KAEL:
hea pikkusega, nahavoltideta ja lihaseline.

KERE: tasakaalus.
Selg: sirge.
Nimme(laudjas): tugev, lihaseline ja lühike.
Rindkere: südame piirkonnas sügav. Roided pikad, hästikaardunud.
SABA:
Asetatud ja kantud seljaga ühel joonel, ulatub kannaliigeseni, ei kaardu otsast.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED: sirged, tugeva luustikuga.
Õlad: hästi tahapoole suunatud, abaluu pikk.
Õlavars: abaluuga ühepikkune, asetab jäsemed hästi keha alla.
Küünarnukk: tihedasti vastu külge.

TAGAJÄSEMED: tugevad ja lihaselised.
Põlv: hästi kaardunud.
Säär: hea
Kand: madala asetusega, tagant vaadates sirge, ei vaju sisse- ega väljapoole. Kooskandsus (lehmajalad) ülimalt ebasoovitav.
KÄPAD: ümarad kassikäpad.

LIIKUMINE:
võimas, hea taganttõukega. Eest ja tagant vaadates liigub otse ja kindlalt. Samm on pikk ja vaba, esikäppi ei loobi eest kõrgele.

KARVKATE:
Karv: sirgelt või laines, hea pikkusega, tiheda vettpidava aluskarvaga.

Värvus: mistahes kuldne või kreemika varjund, mis ei muutu mahagoniks või punaseks. Lubatud on vaid üksikud
valged karvad rinnal.

SUURUS: ideaalne turjakõrgus: isastel 56-61 cm (22-24 tolli), emastel 51-56 cm (20-22 tolli).