Kuvasz
Kuvasz on väga vana karjakoeratõug, arvatavasti tuli ta Kesk-Euroopasse umbes 800 aastat tagasi. Kuvaszi kodumaaks on Ungari, neid valgeid koeri kasutati karjatamisel, nad olid suurepärased karja kaitsjad, julged ja energilised.

See on üks vanima päritoluga ungari karjakoeratõugudest. Tema eellased saabusid Karpaatia nõlvadele koos madjaritega, kes kasutasid neid koeri oma karjade kaitseks röövloomade ning varaste vastu. Tänu oma jahiinstinktile olid need koerad kuningas Matthias Corvinuse ajal kasutuses peaasjalikult jahiks. Karjakasvatuse taandumise tagajärjel on nende põline kasutusotstarve haruldasemaks jäänud ning nad on külades ja hiljem ka linnades, kodusteks muutunud.

Oma julguse ning töökuse tõttu kasutati neid ka jahikoertena, peamiselt hundi ja metssea jahil. Kuvaszit kasutatakse nii kodu kui ka peremehe ja niisamuti nii mitmesuguste väärtasjade kui ka inimeste
valvamiseks. Tänapäeval kasutatakse teda peamiselt valvekoerana.

Kuvasz on vőőraste suhtes umbusklik ja ükskőikne, kuid oma perekonnale äärmiselt truu ja lojaalne, julge, valmis iga hetk neid kaitsma. Kindlasti ei sobi kuvasz korterikoeraks. Tal on väga tugevalt arenenud kaitse- ja valveinstinktid. Ta on tark ja kergesti koolitatav. Ta naudib nähtavalt temale osutatud armastust ning
hoolitsust.

Kuvasz on suurt kasvu, turjakőrgusega 66-76 cm, kaal 32-52 kg. Karv on kare ja lainjas, rikkalik, ca 1-8 cm pikk. Kaela ümber moodustub kaelus ning lakk. Lubatav on elevandiluuvärv. Karvkahet vajab iganädalast harjamist.

Tõustandard


PÄRITOLU: Ungari

KASUTUS: Kuvaszit kasutatakse nii kodu kui ka peremehe ja niisamuti nii mitmesuguste väärtasjade kui ka inimeste valvamiseks. Teda on kasutatud ka jahil ja jäljekoerana.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
Alarühm 1.1
Lambakoerad.
Töökatseteta

ÜLDMULJE :
Seda tõugu koerad on tugevad, suure kasvuga ja neid katab tihe, laineline valge karvkate. Nende muljetavaldavast välimusest kiirgub suursugusust ja jõudu.
Kehaehituse üksikosad sobivad omavahel harmooniliselt kokku ning jalad pole ei liiga lühikesed ega ka liiga pikad. Luustik on jõuline, kuid mitte robustne. Tugev lihastik on kuiv ja liigesed on selgelt piiritletud. Külgvaates kujutab kere ruudule lähedast, horisontaalset ristkülikut.
Hästi lihaseline. Jõuline olemus, elav temperament, suur liikuvus. Oma välimusega avaldab ta väsimatut teenistusvalmidust.

OLULISED PROPORTSIOONID :
- Kerepikkus ületab turjakõrgust väga vähe.
- Rinnasügavus vastab umbes poolele turjakõrgusest.
- Koon on veidi lühem kui pool pea pikkusest.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Kuvasz on vapper ja kartmatu. Tema hoolde usaldatud isikute või tema kaitse alla antud territooriumi eest seisab ta oma elu hinnaga. Ta on iseteadev, halva kohtlemise korral võib agressiivseks muutuda. Ta on truu, kiinduv, armastab oma isandat ja oma kodu. Vajab palju liikumist ja peab olema tegevuses. On vähenõudlik, tema hooldus on lihtne ja ta talub hästi ka väga halba ilmastikku. Ta naudib nähtavalt temale osutatud armastust ning hoolitsust.

PEA :
Kuvaszi pea on iseloomulikult kiilukujuline, harmooniline kerega, meeldiv, suursugune ja kiirgab märkimisväärset jõudu. Pea on iseloomulikult sale ja kuiv. Sugulastõugudest erineb kuvasz peamiselt just oma peakuju poolest. Isase pea on mõnevõrra robustsem emase omast.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Kolju on lai, otsmik tuleb kergelt esile. Lauba keskel kulgeb silmatorkav vagu.
Üleminek laubalt koonule : Vähemärgatav.

NÄOPIIRKOND :
Lai, pikk ja hästi lihaseline.
Ninapeegel : Must ninapeegel on tömbilõikelise kujuga.
Koon : Koonuselg on sirge; koon aheneb ühtlselt, kuid ei ole terav.
Mokad : Mustad, tihedalt liibuvad; suunurga servad on sakilised.
Lõuad / Hambad : Hästi arenenud, tugevad, korrapärase ja hambavalemi kohaselt täieliku kääritaolise hambumusega hammastik.
Silmad : Veidi viltuse asetusega, mandlikujulised, tumepruunid. Silmalaugude servad on mustad ja ümbitsevad tihedalt silmi.
Kõrvad : Keskmisele kõrgusele kinnitunud, tüve kohalt kolmandiku võrra oma pikkusest pika kaare kujuliselt eemale suunduvad, et seejärel alla langedes tihedalt pea külgedele liibuda. Kõrvad on V-kujulised ja ümardunud tippudega. Tähelepanelikkuse korral võivad kõrvad veidi tõusta; mitte kunagi ei tohi need aga püsti tõusta või tagurpidi keerduda.

KAEL :
See on pigem lühike kui keskmise pikkusega ja lihaseline. Moodustab koos horisontaaltasapinnaga umbes 25-30º nurga. Kukal on lühike. Tihke kurgualuse nahk, ilma lõualotita. Isastel on muljet avaldav kaelus ja lakk.

KERE :
Külgvaates kujutab kere ruudule lähenevat horisontaalset ristkülikut.
Turi : Pikk, ülejäänud seljaosast silmatorkavalt üle ulatuv.
Selg : Keskmise pikkusega, sirge, lai, hästi lihaseline ja tugev.
Nimme (lanne) : Lühike; selja tugev pikendus.
Laudjas : Kergelt laskuv, rikkaliku lihastikuga, lai; karvkate
on väga tihe, mis annab laudjale näiliselt veidi tõusva kuju.
Eesrind : Tugevalt arenenud lihastiku tõttu on eesrind kumer ja rinnakuluu tipp tuleb vaid kergelt esile.
Rindkere : Sügav, pikk ja kergelt kaarduv.
Alajoon ja kõht : Rinnakorvi pikendusena tahasuunas kergelt üles tõmmatud.

SABA :
Madala asetusega, veidi laskuva laudja sirge pikendus; see laskub otse kergelt ülespoole kaarduva, kuid mitte keerdus otsaga. Pikkus on kuni kannaliigeseni ulatuv. Tähelepanelikkuse korral ja erutudes võib koer oma saba tõsta kõige enam seljajoone kõrgusele.

JÄSEMED :
ESIJÄSEMED :
Keret toestavad esijalad on kuni randmeliigesteni sirged, paralleelsed ja mõõdukalt laia seisuga . Eestvaates on seis korrektne, kui õlaliigesest alla tõmmatud mõtteline sirgjoon kulgeb piki esijala telge ja läbib käpa keskelt, s.o 3. ja 4. varba vahelt. Külgvaates on seis korrektne, kui küünarliigesest alla tõmmatud vertikaal kuni randmeliigeseni kulgeb piki jala keskjoont.
Õlad : Labaluud on pikad ja kaldus, lihaselised, kinnituvad rinnakorvile tihedalt ja tugevasti, kuid liikuvalt.
Õlavarred : Keskmise pikkusega, hästi lihaselised.
Õlavarre ja labaluu vaheline nurk on 100 kuni 110 kraadi.
Küünarnukid : Kuivad, tihedalt rinnakorvile liibuvad, mitte sisse- ega väljapööratud. Õlavarre ja küünavarre vaheline nurk on 120-130 kraadi.
Küünarvarred : Suhteliselt pikad, sirged, kompaktsed, kuiva lihastikuga; kulgevad tugevate kõõluste toel randmete suunas.
Randmeliigesed : Hästi arenenud, tugevad; kõõlused on teraskõvad.
Kämblad : Suhteliselt lühikesed, kuivad, kergelt kaldus (nurk vertikaaliga on 10 kuni 15 kraadi).
Esikäpad : Ümarad või mõnevõrra ovaalsed, tihked.
Varbad on lühikesed, ja nii kõrgelt võlvunud, et nende keskosa maani ei ulatu, elastsed, tihedalt kokku surutud.
Käpapadjandid on elastsed, mustad. Küüned on kõvad, tugevad, värvilt mustad või kiltkivihallid.

TAGAJÄSEMED :
Tagajalgade seis on külgvaates korrektne, kui põlveliiges asetseb puusanuki all ja käpad asuvad puusaliigeste all.
Istmikunukist tõmmatud vertikaal läbistab kannaluud.
Tagajalgade seis on tagantvaates korrektne, kui istmikunukkidest tõmmatud vertikaalid kulgevad piki tagajalgade telgesid, kusjuures need on täiesti paralleelsed ja toetuvad maha mõõdukalt laia vahega.
Reied : Need on oma pikkade, laiade ja võimsate lihastega tihedalt vaagnaga seotud. Vaagnaluu ja reieluud moodustavad 100- kuni 110-kraadise nurga.

Põlved : Volüümikad. Reie ja sääre vaheline nurk on 110 kuni 120 kraadi.
Sääred : Nende pikad, võimsad lihased seostuvad tugevate kõõluste abil kannaliigestega. Tagantvaates on mõlemad vertikaalsed ja paralleelsed kehatüve teljega.
Kannaliigesed : Laiad, volüümikad, kuivad, soonilised.
Kannaliigese nurk on 130-140 kraadi.
Pöiad : Pikad, püstised.
Tagakäpad : Ovaalsed, muus osas nagu esikäpad.

LIIKUMINE :
Lai, aeglane samm. Traavil on liikumine kerge, elastne, ulatuslik, hoogne, ühtlane, vastupidav. Küünarnukid ei ole sisse- ega väljapoole pööratud.

NAHK :
Nahas on palju pigmenti; see on kiltkivihall ja tihke.

KARVKATE :
KARV :
Mõõduka kõvadusega, laineline, mõnevõrra jäik, mitte vildistumisele kalduv. Jämeda kattekarva all asub peenem sulgpehme alusvill. Pea, kõrvad ja käpad on
kaetud lühikese, 1 kuni 2 cm pikkuse, tiheda ja sirge karvaga. Esijalgade ees- ja külgosad ning ka tagajalgade põlveliigestest allapoole jäävad osad on samuti kaetud lühikese, 1 kuni 2 cm pika, sirge karvaga. Jalgade tagakülgedel esineb 5 kuni 8 cm pikkune narmastus, mis ulatub tagajalgadel kuni kannaliigesteni. Kaela ümbritseb kaelus, mis rinnani ulatudes pikeneb rikkalikuks maniskiks.

See on eriti muljetavaldav isastel koertel. Kerel, reitel ja õlavartel on karv keskmise (4 kuni 12 cm) pikkusega, rikkalikult laines ja moodustab sageli karvasalkusid , -valle ja –tuuste. Saba on kogu oma pikkuses kaetud tiheda, lokilise karvaga; sabatipu juures ulatub karva pikkus isegi 10 kuni 15 cm-ni.

VÄRVUS :
Valge, lubatud on ka elevandiluukarva. Ninapeegel, silmalaugude servad ja mokaservad on mustad; käpapadjandid on mustad või kiltkivihallid. Igemete puhul
on soovitav tumedam värvitoon, roosad laigud on lubatud.

SUURUS JA KEHAKAAL :
Turjakõrgus :
Isased : 71 - 76 cm,
Emased : 66 – 70 cm.
Kehakaal :
Isased : 48 – 62 kg.
Emased : 37 – 50 kg.
Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

1 kuu tagasi
profile
Latte laadis üles uue avatari.
Nov 08
wall
Otu kirjutas foorumisse postituse Koeral 2 kodu
Nov 08
2 kuud tagasi
wall
Kruusmar kirjutas foorumisse postituse Vene toy uriseb ja haugub
Sept 23
3 kuud tagasi
wall
kalad kirjutas foorumisse postituse Süringomüeelia -chihuahual
Sept 12
videos
Sept 08
profile
enehelve Kuidas saaks lisada JAHISARVELE praeguse kodulehe aadressi: jahisarv.onepagefree.com ja parandada tel numbreid
Aug 30

Uudised

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) tuletab loomapidajatele meelde, et Jõulupühadeaegne ülesöömine mõjutab... Loe edasi...

Artiklid

Mis see on? Sisuliselt tähendab mädaemakas põletikulist protsessi emakas, mille tagajärjeks on mäda teke ja kogunemine emakas. Kuidas ta tekib? Emase...
Küsimus: Tere! Olen 5 kuuse landseeri kutsika omanik ja sooviksin saada head nõu, kuidas õpetada koera autosse (pagasiruumi) hüppama. Kuna meie perel...
  Küsimus: Tervitused Muhu saarelt Oleme värsked 7 nädalase emase kutsika omanikud. Meie juures on ta nüüd kolmandat nädalat. Kuna ma varem pole...
  Küsimus: Tere, 5 kuune spanjel on hakkanud närima palju asju. Alguses olid tavalised probleemid nagu ikka väikeste kutsikatega: diivani nurgad jne,...