Lapi porokoer ehk Lapin porokoira on pärit Soomest, ning põlvneb ürgsetest saami põhjapõdrakoertest. Laplased kasutasid neid koeri pőhjapőtrade karjatamise, samuti kodukoertena.

Aretuse tulemusena muutus ta valvekoerana lõpuks peaaegu kasutamiskõlbmatuks, sest neil kadus valveinstinkt. Tõug otsustati tagasi aretada, ning tulemuseks aretati valvekoer, kes on vastupidav, tark ning võimeline töötama ka rasketel maastikel. Väljaspool oma kodumaad pole see tõug eriti populaarne.

Lapi porokoer on tööhimuline, aktiivne ja energiline töökoer. Ta on intelligentne ja kergesti koolitatav, alati valmis oma peremehele meelejärele olema. Ta on rahulik ja sőbralik, iseseisev, saab hästi läbi lastega ja ka teiste koertega. Sobib ka perekoeraks, kuid pigem aktiivsele inimesele. See koer tahab töötada ja palju liikuda.

Lapi porokoeron keskmist kasvu, ideaalne turjakőrgus 46-51 cm, karvkate on aluskarvaga, mis on pehme ning tiheda alusvillaga,  ilmastikukindel, sirge, keskmise pikkusega vői pikk, värvuselt must, hallikas vői pruunikas. Kaelal ning rinnal on lubadut valged laigud.

Tõustandard

PÄRITOLU: Soome

KASUTUS: Põhjapõtrade karjatamise koer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 5.3
Põhjamaised valve- ja karjakoerad.
Töökatseteta.

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Juba aastasadasid on laplased kasutanud põhjapõtrakasvatuses lapi porokoeraga sarnase tüübiga
koeri. Sissekannetega tõuraamatusse alustati 50-ndatel aastatel. Selle ajani kuulusid praegused soome lapikoer ja lapi porokoer koos sama tõu alla. Kuna oli kindlaks tehtud, et esines kaks erinevat põhjapõtrade karjatamiseks kasutatud koeratõugu, tunnistati 10.12.1966 lapi porokoer iseseisvaks tõuks.

ÜLDMULJE :
Keskmise kasvuga, karjatamiseks kohandunud spitsitõug, kelle kerepikkus on selgelt pikem turjakõrgusest. Niihästi luuline tugisüsteem kui ka lihastik oma tugevalt arenenud.
Vaatamata heale lihastikule, ei tohi temast jääda raskepärast muljet. Soolised tunnused peavad olema
selgelt väljendunud. Karvkate peab olema arktilistele oludele kohaselt arenenud.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Kerepikkus ületab turjakõrgust umbes 10% võrra. Kere sügavus moodustab umbes poole turjakõrgusest.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Kuulekas, rahulik, sõbralik, energiline ja teenistusvalmis. Töötamisel on kalduvus haukuda.

PEA :
Piklik. Koon on veidi lühem kui kolju-osa.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Vaid veidi tagasuunas laskuv. Laubavagu on märgatav ja kulmukaared on märgatavalt rõhutatud.
Üleminek laubalt koonule : Pehmelt laskuv.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Eelistatult must, igal juhul kooskõlas karvkatte värvusega.
Koon : Koonuselg on sirge. Nii pealtvaates kui küljelt vaadates aheneb koon ühtlaselt nina suunas.
Mokad : Hästi liibuvad.
Lõuad / Hambad : Tugevad lõualuud ja hambad. Normaalne hammastik. Kääritaoline hambumus.
Põsed : Sarnakaared on märgatavalt rõhutatud.
Silmad : Eelistatult tumedat värvi, igal juhul kooskõlas karvkatte värvusega. Elavad ja suhteliselt laia asetusega. Ovaalse kujuga. Ilme on terane, emastel ka alistunud.
Kõrvad : Keskmise pikkusega püstised kõrvad; teineteisest suhteliselt kaugel asetsevad ja tüveosast üsna
laiad. Kõrvaleht on seestpoolt, eriti tüveosas, rikkaliku karvaga kaetud.
KAEL :
Tugev ja keskmise pikkusega. Sulandub harmooniliselt
õlgadele. Ilma kaelalotita.

KERE :
Turi : Silmatorkav.
Selg : Tugev, lihaseline.
Nimme (lanne) : Lühike ja lihaseline.
Laudjas : Üsna pikk veidi laskuv.
Rindkere : Sügav, pikk ja mahukas, mitte väga lai. Roided on hästi kaardunud.
Alajoon ja kõht : Kergelt üles tõmmatud.

SABA :
Keskmise pikkusega, madala asetusega ja kaetud rikkaliku karvaga. Rahulikus olekus allapoole rippuv;
liikumisel tõuseb lõdva kaarena, kuid mitte üle seljajoone. Töötamisel on koer võimeline tegema sabaga ringikujulisi liigutusi.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Üldmulje : Jõulised, tugevate lihastega kerele liitunud, samas vabalt liikuvad. Lihaselised ja heade nurkadega.
Eestvaates sirged ja paralleelsed.
Õlad : Kaldus asetusega ja lihaselised.
Küünarnukid : Mitte sisse- ega väljapoole pöratud, hästi kerele liibuvad, otse tahapoole suunatud.
Küünarvarred : Püstised.
Randmeliigesed : Soonilised ja vetruvad.
Kämblad : Küljelt vaadates veidi kaldus asetusega, mis võimaldab elastset liikumist.
Esikäpad : Pigem ovaalsed, igast küljest ja ka alapoolelt kaetud tiheda karvaga. Varbad on hästi kumerdunud, käpapadjandid on elastsed ja paksud.

TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Hästi arenenud. Tagantvaates sirged ja paralleelsed. Reied : Suhteliselt pikad ja laiad, hästi
arenenud lihastega.
Põlveliigesed : Otse ettepoole suunatud. Hästi väljendunud nurkadega.
Kannaliigesed : Üsna madala asetusega; nurgad on hästi väljendunud.
Pöiad : Üsna lühikesed, püstised ja paralleelsed.
Tagakäpad : Sarnased esikäppadega. Eelistatult ilma lisavarvasteta.

LIIKUMINE :
Vaba, elastne, pingutuseta ja veatu. Traav on väsimatu. Hoogsa traavi korral kalduvad jalad lähenema liikumise keskjoonele (single track).

NAHK :
Kogu kehal hästi tihke, voltideta.

KARVKATE:
KARV :
Kattekarv on keskmise pikkusega või pikk, veidi turritav ja jäik. Alusvill on peen ja tihe. Karv on tavaliselt rikkalikum ja pikem kaelal, rinnal ja reite tagapoolel.

VÄRVUS :
Must oma erinevates nüanssides, samuti ka hallikas või tumepruun põhivärvist heledamat tooni hallikate või
pruunikate värvimärgistega, sageli peas, kere allosas ja jalgadel. Valged värvimärgised on lubatud kaelal, rinnal ja jalgadel. Alusvill on must, hallikas või pruunikas.

SUURUS ja KEHAKAAL :
Turjakõrgus :
Ideaalsuurus isastel : 51 cm.
Ideaalsuurus emastel : 46 cm.
Lubatud kõikumine +/- 3 cm.

Joomla Templates and Joomla Extensions by ZooTemplate.Com