05 Veebruar 2009
Vähem kui nädal Tallinnas patrullinud loomapolitseinikel tuleb peamiselt tegeleda ründavate koerte ja mõistmatute omanikega, kirjutab Päevaleht Online.
Sel esmaspäeval pealinna tänavail patrullimist alustanud loomapolitseil on munitsipaalpolitsei juhi Kaimo Järviku sõnul käed-jalad tööd täis.
„Tänu meediakajastusele on kaebusi hakanud tulema üha rohkem ja rohkem. Inimesed on hakanud aina enam ringi vaatama ja meid teavitama,“ rääkis Järvik Päevaleht Online’ile.
„Suurem osa kaebustest on selle kohta, et jalutatakse koertega parkmetsades ja lastakse loom rihma otsast lahti. Need kaebused on ka põhjendatud tegelikult, kuna on juhtunud, et vabalt jooksev koer ründab tervisesportlasi,“ rääkis Järvik ning lisas, et kahjuks toimub selliseid juhtumeid aina rohkem ja rohkem.
„Kõige probleemsem koht on Stroomi park, seal on tõesti väga palju sellised loomaomanikke, kes lasevad oma koera rihma otsast lahti jooksma,“ ütles ta.
Kohe ei pruugi trahvi saada
Järviku sõnul on loomapolitseil tulnud tegeleda ka niisuguste lemmikloomadega, kes on kodust välja pääsenud ja minema jooksnud. „Koos loomapüüdjatega proovime nad kinni püüda, misjärel viiakse nad varjupaika, kus kiibi järgi saame omaniku kohale kutsuda ja selgitada välja, kas omanikku on vaja kuidagi karistada,“ selgitas munitsipaalpolitsei juht.
„Probleemsed on täna kindlasti ka suured korrusmajad, kus lemmikloomad hauguvad ning mittesanitaarsete loomapidajate tagajärjel korterid haisevad, mis omakorda segavad teiste heaolu,“ rääkis ta.
Järviku sõnul kontrollib patrull ka jalutusplatsidel olevatel koertel kiipide olemasolu ning seal tehakse suuresti pigem teavitustööd sellest, miks loomi üldse kiipida on vaja.
Loomapidamiseeskirja vastu eksimise karistuseks on Järviku sõnul kuni 6000 krooni suurune trahvisumma, ent kõigepealt üritatakse lihtsalt omanikuga rääkida ja selgitada. „See ei pea alati lõppema sanktsiooniga. Kõik sõltub sellest, kuidas omanik aru saab,“ rääkis ta ja lisas, et koheselt ei trahvita kedagi.
Kahest loomapolitseinikust piisab
Järviku sõnul on praegu loomapatrullis kaks inimest ja üks auto ning vähemalt esialgu patrullijate hulka suurendada ei ole plaanis.
„Täna pole kindlasti plaanis patrulli rohkem inimesi juurde võtta, vaatame paari kuu pärast ja kui kaebuste hulk veel rohkem kasvab, siis kindlasti,“ kinnitas ta.
Loomadega tegelemine ei ole Järviku sõnul munitsipaalpolitsei jaoks tegelikult sugugi uus asi. „Varem tegeles sellega terve amet ja praegu aitavad vajadusel piirkondlikult ka teised ametnikud,“ märkis ta.
„Suurem osa kaebustest on selle kohta, et jalutatakse koertega parkmetsades ja lastakse loom rihma otsast lahti. Need kaebused on ka põhjendatud tegelikult, kuna on juhtunud, et vabalt jooksev koer ründab tervisesportlasi,“ rääkis Järvik ning lisas, et kahjuks toimub selliseid juhtumeid aina rohkem ja rohkem.
„Kõige probleemsem koht on Stroomi park, seal on tõesti väga palju sellised loomaomanikke, kes lasevad oma koera rihma otsast lahti jooksma,“ ütles ta.
Kohe ei pruugi trahvi saada
Järviku sõnul on loomapolitseil tulnud tegeleda ka niisuguste lemmikloomadega, kes on kodust välja pääsenud ja minema jooksnud. „Koos loomapüüdjatega proovime nad kinni püüda, misjärel viiakse nad varjupaika, kus kiibi järgi saame omaniku kohale kutsuda ja selgitada välja, kas omanikku on vaja kuidagi karistada,“ selgitas munitsipaalpolitsei juht.
„Probleemsed on täna kindlasti ka suured korrusmajad, kus lemmikloomad hauguvad ning mittesanitaarsete loomapidajate tagajärjel korterid haisevad, mis omakorda segavad teiste heaolu,“ rääkis ta.
Järviku sõnul kontrollib patrull ka jalutusplatsidel olevatel koertel kiipide olemasolu ning seal tehakse suuresti pigem teavitustööd sellest, miks loomi üldse kiipida on vaja.
Loomapidamiseeskirja vastu eksimise karistuseks on Järviku sõnul kuni 6000 krooni suurune trahvisumma, ent kõigepealt üritatakse lihtsalt omanikuga rääkida ja selgitada. „See ei pea alati lõppema sanktsiooniga. Kõik sõltub sellest, kuidas omanik aru saab,“ rääkis ta ja lisas, et koheselt ei trahvita kedagi.
Kahest loomapolitseinikust piisab
Järviku sõnul on praegu loomapatrullis kaks inimest ja üks auto ning vähemalt esialgu patrullijate hulka suurendada ei ole plaanis.
„Täna pole kindlasti plaanis patrulli rohkem inimesi juurde võtta, vaatame paari kuu pärast ja kui kaebuste hulk veel rohkem kasvab, siis kindlasti,“ kinnitas ta.
Loomadega tegelemine ei ole Järviku sõnul munitsipaalpolitsei jaoks tegelikult sugugi uus asi. „Varem tegeles sellega terve amet ja praegu aitavad vajadusel piirkondlikult ka teised ametnikud,“ märkis ta.
Tagasi
Kommentaarid