Mallorca dogi
Juba vanast ajast toimus Vahemere äärsetel aladel kultuuride segunemine tänu tihedale mereliiklusesele. Tihe liiklus andis hea vőimaluse koduloomade vahetuseks, nende hulgas valve- ja kaitsekoerte vahetusele, keda kasutati sadamates ja mereäärsetes linnades kaitseks mere- ja lihtsalt röövlite eest.

Nende kaitsekoerte hulgas oli üks tüüp, Ibeeria poolsaarelt toodud mastiff, kes paistis silma oma suure pea ja vőimsate hammastega ja keda kasutati Hispaanias nii jahil kui härjavőitluseks kui ka koertevőitluseks. See tőug saatis ka Hispaania kuningas Jakob I-st vallutusretkel Baleaari saarestikule, kus Mallorca saar asub.

17. sajandil Laksid Utrechti kokkuleppe kohaselt Minorca ja teised alad brittide kätte. Inglased tőid oma kaitse- ja vőitluskoerad saartele kaasa ja need segunesid Ibeeria mastiffitega. Inglaste poolehoid koertevőitlusele (ja ka koerte vőitlusele härgadega) oli sel ajal väga suur ja üritatigi aretada koera, kes väga hästi antud funtsiooniks sobiks.

Aretamise tulemusena tuli koer, keda tänapäeval nimetatakse ka 'Ca de Bou'-ks - tőlkes tähendab see 'härja koer' (Bull Dog). Ta oli väiksemakasvulisem kui tavalised mastiffid, ent seda liikuvam ja energilisem.

1923. aastal märgiti tőugu Hispaania 'Stud Book'-is, 1928. aastal oli ta esimest korda näitusel Barcelonas. Huvitav on see, et kui 1964. Aastal FCI tőugu tunnistas, oli Mallorca dogi pea välja surnud (tol hetkel ei teatud ühtki järelejäänud puhast isendit).

Mallorca dogi peamine kasutusala oli härjavőitlus.Tőenäoliselt kasutati teda veel ka kaitseks ja ka jahil.

Mallorca dogi on vaikne, energiline, mängualdis, julge ja vapper koer. Ta saab inimestega hästi läbi ja on ustav oma peremehele. Kaitsekoerana on ta enesekindel ja temast naljalt mööda ei saa.

Tekst: Jaak, Mastiffid

Tõustandard

PÄRITOLU: Hispaania.

KASUTUS: Valve- ja kaitsekoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid, šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2.2
Molossid. Dogilaadsed.
Töökatseteta.

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Muinasaegadest alates on Vahemere piirkond olnud ida ja lääne vahelise laevatee tõttu rahvaste kultuuri ning teaduse vahendamise ala. Need vastastikused vahendused, milledel oli peaasjalikult äriline eesmärk,
võimaldasid ka koduloomade vahendamist; nende seas ka valve- ja kaitsekoerad, keda kasutati sadamates ning
mereäärsetes piirkondades kaitseks piraatide ja mereröövlite vastu. Nende, peamiselt suurte, tugevate ja
vastupidavate suurepealiste ning võimsa hammastikuga koerte seas tuli esile üks tüüp: need olid Ibeeria poolsaare dogid, keda Hispaania erinevates osades on kasutatud nii jahikoertena kui ka võitluskoertena härgade või teiste koerte vastu. Need koerad saatsid kuningas Jakob I-st tema vallutusretkedel ning jõudsid umbes aastaks 1230 ka Baleaaridele. 17. sajandil läksid Menorca ja teised piirkonnad Utrechti rahulepingu alusel inglise võimu alla. Inglased tõid baleaaridele sisse omad võitlus- ja valvekoerad ning ristasid neid Ibeeria poolsaare dogidega, kes juba saartel olemas olid. 18. sajandi alguses muutusid rahva seas koerte ja härgade vahelised võitlused eriti populaarseteks ning kohalikud inglased hakkasid otsima sellisteks võitlusteks sobivat koera. Need selgitused põhjendavadki nime Ca de Bou, härjakoer. Hispaania koerte tõuraamatus on seda tõugu nimetatud juba aastast 1923. Esimesed ametlikud sissekanded pärinevad aastast
1928 ning aastal 1929 esitati neid koeri esimest korda Barcelonas toimunud koertenäitusel.

ÜLDMULJE :
Ta kuulub tüüpiliste, veidi pikendatud formaadiga molosside hulka, tugev ja võimas, keskmise kasvuga.
Sugupooletüüp on selgelt märgatav eriti koljuosa poolest, mis on isastel suurema ümbermõõduga kui emastel.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Põhiolemuselt rahuliku iseloomuga, võib aga olukorrast tingitult olla ka vapper ja kartmatu; inimeste suhtes on seltsiv ja oma peremehele truu ning kiindunud. Valve- ja kaitsekoerana on ületamatu. Rahulikus olukorras on ta usaldusväärne ja enesekindel; erutuse korral on ta pilk läbitungiv.

PEA :
Pea on jõuline ja massiivne.
PEAPIIRKOND :
Kolju : See on suur, lai ja peaaegu ruudukujuline; kolju ümbermõõt, eriti isastel, on suurem kui turja kohalt mõõdetud rinnaümbermõõt. Laup on lai ja lame, laubavagu hästi väljendunud; eestvaates on kolju kuju
tõttu kuklakühm märkamatu. Lauba ja koonu ülajooned on peaaegu paralleelsed, veidi konvergentsed. Üleminek labalt koonule : Külgvaates on see markantne ja silmatorkav; eestvaates aga vaid seetõttu märgatav, et
kulmukaared tähelepandava laugavao moodustavad.

NÄOPIIRKOND :
Lõualihased on jõulised, esile tulevad, tugevasti arenenud ja ulatuvad altpoolt kuni silmapiirkonna keskele; kuigi mälumislihaste kohal võib pea külgedel esineda mõni nahakurd, on üldiselt pea nahk voltideta.
Ninapeegel : Must ja lai; ninasõõrmete vahel on hästi arenenud pikivagu.
Koon : Silmade sisenurkadest alates on koon lai ja koonuse kujuline, külgvaates meenutab see tömpi ja
laiapõhjalist keeglikurikat; koonuselg on sirge ja veidi tõusev. Koonupikkuse suhe koljuosa pikkusesse on 1 : 3.
Mokad : Küljelt katavad ülamokad alumisi kuni poole koonu pikkuseni, kust alates moodustub nähtav suunurga
tasku. Ülamokad on üsna tihedalt liibuvad, aga alamoka keskosa pöördub välja, kuid jääb suletud suu korral
kaetuks. Läbivalt roosad suuõõne limaskestad on selgete ristisuunaliste vagudega ning igemeservad on mustalt pigmenteerunud.
Lõuad / Hambad : Lõualuud on tugevad, lõikehambad korrektselt reastunud ja kihvad hea asetusega; hammastik
on täiskomplektne, hambad on valged ja tugevad; kerge alahambumus, alahambumuse maksimum ei tohi 1 cm
ületada. Suletud suu korral ei tohi hambad nähtavale jääda.
Silmad : Suured, ovaalse kujuga; silmalaugude avad on laiad, hästi ääristatud ja veidi viltused; silmade värv peab olema nii tume kui võimalik ja sobima karvavärvusega; silmade limaskestad ei tohi nähtavad olla; eestvaates ei tohi ka silmavalge nähtavaks jääda. Silmad on sügaval ja
teineteise suhtes laia asetusega.
Kõrvad : Kõrgel ja külgedel asetsevad, üsna väikesed, kõrvaleht on nähtava sisepinnaga ning volditud kaarena tahapoole hoiduv; see kõrvakuju on niinimetatud rooskõrv. Rahulikus olekus jääb kõrvaots silmajoonest allapoole.
KAEL :
Tugev, tüse, kogu olemusega hästi sobiv. Algusosas on kaela laius vastav umbes pea läbimõõdule; turjaga hästi liituv. Kaelanahk on veidi lõtv ja lubatud on kitsas kaelalott.

KERE :
Nimme (lanne) ja tühimikud : Lühike ja suhteliselt kitsas, silmatorkava võlvumisega laudja suunas.
Laudjas : Laudjas on ligikaudu 1 kuni 2 cm kõrgemal kui turi; laudja kalle horisontaaltasandi suhtes on umbes 30° ning see on veidi kitsam, kui rinnakorv.
Rindkere : Rinnakorv on peaaegu silinderjas, sügav ja ulatub kuni küünarnukkideni; teineteisest eemal
asetsevate labaluuservade tõttu on rind turja kohalt hästi lai.
Alajoon ja kõht : Rinnakorvi osas kulgeb maapinnaga paralleelselt; kõhujoon on veidi tõusev ja ülestõmmatud, kuid mitte hurdalik.

SABA :
Madala asetusega, tüvest jäme ja tipu suunas ahenev.
Saba ulatub kuni kannaliigesteni ja lõpeb teravalt.
Rahulikus olekus on saba loomulikus rippuvas asendis; liikumisel kaardub saba kergelt ja tõuseb kuni seljajoone kõrguseni.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Õlad : Üsna lühikesed, kergelt kaldus, vähe esiletulevad.
Õlavarred : Sirged ja paralleelsed, laia asetusega.
Küünarnukid : Rinnakorvi laiuse tõttu veidi eemale hoiduvad, kuid mitte mingil juhul väljapoole pööratud.
Küünarvarred : Hästi lihaselised, sirged; tugeva luustruktuuriga.
Esikäpad : Tugevad, paksude, tihedalt kokku surutud ja  veidi kumerdunud varvastega; käpapadjandid on kergelt pigmenteerunud.

TAGAJÄSEMED :
Lihaselised, laiema seisuga kui esijäsemed.
Reied : Laiad, loomulike nurkadega.
Pöiad : Lühikesed, sirged, tugevad. Kannused on ebasoovitavad.
Tagakäpad : Tugevad, paksude varvastega, mis on pikemad kui esivarbad, kuid koos säilitavad siiski käpa
ovaalse kuju; käpapadjandid on eelistatult pigmenteerunud.

LIIKUMINE :
Selle tõu tüüpiliseks liikumisviisiks on traav.

NAHK :
Nahk on üsna paks ja hästi kerele liibuv, välja arvatud kaela osas, kus see kerge loti moodustab.

KARVKATE
KARV : Lühike ja katsudes karm.
VÄRVUS : Vöödiline, liivakarva ja must, soovitavalt antud järjestuses; vöödilistel koertel peavad tumedad toonid ülekaalus olema, liivakarva koertel intensiivsed toonid. Valged laigud on esikäppadel, rinnal ja koonul lubatud kõige enam kuni 30% pinnast. Samuti on lubatud ka must mask.

SUURUS JA KEHAKAAL :
Turjakõrgus : Isased 55 kuni 58 cm.
Emased 52 kuni 55 cm.
Kehakaal : Isased 35 kuni 38 kg.
Emased 30 kuni 34 kg.
Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

1 kuu tagasi
videos
Apr 19
videos
Apr 19
6 kuud tagasi
profile
Latte laadis üles uue avatari.
Nov 08
wall
Otu kirjutas foorumisse postituse Koeral 2 kodu
Nov 08
7 kuud tagasi
wall
Kruusmar kirjutas foorumisse postituse Vene toy uriseb ja haugub
Sept 23
8 kuud tagasi
wall
kalad kirjutas foorumisse postituse Süringomüeelia -chihuahual
Sept 12

Uudised

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Artiklid

Vene euroopa laika on aretatud Komi ja Udmurdi ning Arhangelski oblasti tőututest jahilaikadest. Tegelikult esineb aga oma päritolu-piirkonnale lisaks...
  Küsimus: Tervitused Muhu saarelt Oleme värsked 7 nädalase emase kutsika omanikud. Meie juures on ta nüüd kolmandat nädalat. Kuna ma varem pole...
Küsimus:Tere.Mul on 4 kuuse pitbulli kutsikaga.Kõht hakkas vaikselt lahti minema märtsi lõpus.Oli ka toidu vahetus ja arvasin et sellest. Kuna ikka selle...
Šveitsi juura hagijas ja Šveitsi Juura madalajalgne hagijas on pärit Šveitsist. Nad on jahikoerad, neid kasutatakse peamiselt metskitse, rebase ja vahel...