Mallorca lambakoerMallorca lambakoer ehk Ca de Bestiar ehk Perro de Pastor Mallorquin, on sellisena pärit muidugi Mallorcalt, tema päris täpne ajalugu on jäänud selgusetuks, kuid ilmselt segunesid Hispaania aladelt sisse rännanud koerad kohalike koertega. Tegu on haruldase koeratőuga, keda kasutati jahi-, karja- kaitse- ja valvekoerana.

Mallorca lambakoer on oma perekonnale äärmiselt lojaalne, vőőraste suhtes väga umbusklik. Tal on tugevalt arenenud kaitse- ja valveinstinktid, ja oma perekonda kaitseb ta viimase veretilgani. Algajale selline koer ei sobi. Ta on väga intelligentne ja kergesti koolitatav, sőnakuulelik ja tööhimuline. Ta on julge, vähenőudlik ja vastupidav.

Tõustandard iseloomustab teda nii: Hästi väärikas koer. Ta tunnistab ainult oma peremeest ja
laseb vaid äärmiselt vastumeelselt võõraid oma lähedusse ; intelligentne, hästi õpetatav, ustav; nooruses
äärmiselt pelglik ja eemalehoiduv, kelle tundepuhangud võivad võtta aimamatu ulatuse – ettearvamatu
käitumisega, oma isandale surmani truu ; tema pilgus väljendub see, mida ta mõtleb ; ta on vapper ja riiakas.

Mallorca lambakoer on suurt kasvu, turjakőrgusega 62-73 cm, kaal on keskmiselt 40 kg. Karvkate on pikakarvalistel pikk, aluskarvaga ja ilmastikukindel, lühikarvalistel lühike, värvuselt on karvastik must.

Tõustandard

PÄRITOLU: Hispaania (Baleaarid)

KASUTUS: Karja-, valve- ja kaitsekoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
Alarühm 1
Lambakoerad.
Töökatseteta

ÜLDMULJE:
Koer on kergelt kumera peaprofiiliga, suur, kuid mitte ülemääraselt ja keskmise kehakaaluga. Ta on kas täiesti musta värvi või must väikese valge rinnamärgisega, hästi proportsionaalne, rustikaalne, tugev, lihaseline, tahumatu ja vilgas. Esineb kaks karvatüübi varianti :
- lühikarvaline, sagedamini esinev, ja
- pikakarvaline.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Selle koera formaat on mõnevõrra tavapärasest suurem, tal on keskmised proportsioonid ja tema profiil on kumer.
- Emastel peab kerepikkus olema kuni 3% suurem turjakõrgusest.
- Koonu pikkus on sama koljuosa pikkusega.
- Kaela pikkus vastab pea pikkusele.
- Täiskasvanud isastel on tagantpoolt turja ja küünarnukke mõõdetud rinnaümbermõõt mõne sentimeetri võrra suurem kui turjakõrgus.

PEA:
Pea külgvaade on kergelt kolmnurkne ; pealtvaates on see oma ülemises osas laiem kui alumises osas ; pea on
võimas, olemata samas raske. See on piisavalt mahukas, et ruumi anda kõrgele intelligentsile ; sellel on hea väliskuju ja proportsionaalsus kerega. Pea peab olema küll volüümikas, kuid ei tohi molossitaoliseks muutuda.

Ninaselg kulgeb koljuga paralleelselt ; koonu ja lauba ülemised piirjooned on veidi erisuunalised.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Profiil on pisut kumer. Pea laius mõõdetuna oimuluude vahelt on veidi suurem (umbes 1,2%) pea
pikkusest, mis on saadud silmade kohale jääva ala ja kuklakühmu vahemaa mõõtmisel ; otsmiku keskjoone
eespoolse kolmandiku ulatuses peab olema tunda kerge laubavagu; kuklakühm on silmatorkav.
Üleminek laubalt koonule : Rõhutatud, kuid mitte järsk vaid ühtlaselt tõusev.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Niiske, jahe, must, suur, hästi avatud sõõrmetega; ilma ninalõheta; laiguliselt pigmenteerunud
või heledamate kohtadega nina tuleb välja praakida.
Koon : Lai, silmnähtavalt tugev; ei või terav olla, kuigi silmade suunas kasvavad ühtlaselt nii sügavus kui ka laius; ca-cabrer variandil (kitsekarvadega koer = pikakarvaline) on koonuosa teravam; ninaselja profiil on veidi kumer, külgvaates kulgeb alalõua raamistik sirge joonena. Igemed ja suuõõne limaskestad on mustad.
Mokad : Mustad, suletud suu korral katavad ülamokad alumisi; suunurk on vähemärgatav ; mokad on hästi
peaga sobivad ja mitte rippuvad.
Lõuad / Hambad : Hambad on hästi valged, hästiarenenud ja hästiistuvad ; kääritaoline hambumus,
kusjuures ülemised äärmised lõikehambad on tihedas kontaktis alumiste kihvadega; hästiarenenud purihambad.
Silmad : Üsna väikesed, kergelt mandlikujulised, mitte esiletungivad ega sügavale silmakoobastesse vajunud; mitte väga laia asetusega, ette suunatud pilguga, veidi viltused, elavad ; silmade värv võib ulatuda rosmariini-mee värvist (üsna heledad) kuni jaanileivapuu-mee värvini (tumedad); ilme on mõistatuslik, üheaegselt nii intelligentne kui kurblik, milles väljendub ka usaldamatus.
Silmalaud on õhukesed, mustad ja viltused ning tihedalt silmi ümbritsevad.

Kõrvad : Voltis, pea suurusega võrreldes üsna väikesed, kolmnurga kujuga; kõrva tipp ulatub sama poole silma sisenurgani ehk kõrv on ligikaudu sama pikk kui koljuosa;
kõrvad on kupeerimata, hästi paksud, kõrge asetusega, kõrvatipud hoiduvad peast veidi eemale; kõrv on keskelt pikisuunas voltis ning murdub kõhre esimese kolmandiku kõrguselt veel ristisuunas. Kõrva asend: tavaliselt volditud ja rippuvad, peast veidi eemale hoiduvad; rahulikus olekus tahasuunas lapitud; tähelepanelikkuse korral suunduvad kuni ristvoldini püstised kõrvad ettepoole ning kõrvad jäävad seisma põskedest laiema asetusega.

KAEL :
Massiivne, lihaseline, tugev ning pea ja kerega hästi sobiv; paks, hästi kerge kurgulotiga ; läbilõikelt silinder jämenedes kaelatüve suunas; nahk kaelal on sitke ja elastne, mitte paks ega õhuke, ülaosas ja külgedel tihedalt liibuv, alapoolel veidi lõdvem.

KERE:
Üldmulje : tahumatu, heade proportsioonidega kere, mis
seob endas üheaegselt nii jõudu kui ka kiirust.
Turi : Rõhutatud, vähemalt samal kõrgusel laudja kõrgeima kohaga; Labaluude ülaservade vahe on lai ja
tugev.
Selja-nimmejoon : Sirge, horisontaalne, mitte mingil juhul nõgus.
Nimme (lanne) : Lai ja tugev.
Laudjas : Normaalse asendiga, kergelt ümardunud, lai, tugev ja lihaseline; mingil juhul mitte tõusev või järsk; ülaosa peab asetsema turjaga samal kõrgusel; laudja laius puusanukkide vahelt vastab laudja pikkusele.
Rindkere : Avar ja sügav, kuni küünarnukkideni ulatuv; rinna laius vastab ligikaudu kaela pikkusele. Hästi kõrge, mitte esiletungiv, kergelt rõhutatud rinnakuluu. Roided on kaarduvad (mitte lamedad ega tünnikujulised).
Alajoon ja kõht : Küljed on keskmiselt volüümikad; kõht kergelt üles tõmmatud, kuid mitte hurdalik, ja suundub tahapoole nii, et seda võib pidada rinnajoone pikenduseks; kõhujoon ei ole selge profiiliga ning sellepärast võib jääda lõdvalt rippuv mulje.

SABA:
Horisontaalse asetusega ning ümara läbilõikega, tüvest üsna jäme. Umbes 8 cm tüvest edasi lameneb saba
alumine pool umbes 10 cm pikkuselt, et seejärel taas sabatipu suunas liikudes ümarat läbilõiget võtta. Ei
kupeerita. Pikkus ulatub vähemalt kannaliigeseni, kuid ei ole mingil juhul ka nii pikk, et maad puudutada. Ilma karvavimpli või –narmasteta; vanematel koertel on vähesed narmaskarvad siiski lubatud senikaua, kuni
jäävad vähemärgatavaks. Pikakarvalisel variandil esineb rikkalikult pikki narmaid. Rahulikus olekus ripub saba loomulikus asendis või on veidi väljapööratud kaarega ning riivab kergelt kandu.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Üldine : Jalad on tugevad; korrektsete seisudega, eest ja küljelt vaadates omavahel paralleelsed ja otse püstised.
Õlad : Kaldus ja tugevad.
Labaluu-õlavarre nurk : 115º
Õlavarred : Labaluuga sama pikad.
Küünarnukid : Mitte sisse- ega väljapööratud, hästi rindkerele liibuvad. Õlavarre ja kodarluu vaheline nurk: 130º.
Küünarvarred : Tugevad, heade nurkadega, püstised.
Luud on tugevad, püstised, laiad ja sirged.
Kämblad : Lühikesed ja veidi kaldu.
Esikäpad : Ligikaudu jänesekäpa kujulised (sellest üsna pisut lühemad ja laiemad); varbad on keskmise
kõrgusega, keskmiselt kumerdunud ja tihedalt kokku surutud; käpapadjandid on mustad ja väga vastupidavad;
ilma olulise varvaste vahelise nahata.

TAGAJÄSEMED :
Üldine : Lihaselised, tugevad, korrektse seisuga, lihaseprofiil on ebaselge, kuid tihke.
Vaagna ja reieluu vaheline nurk : 115 º (vastab labaluu ja õlavarreluu vahelisele nurgale).
Reied : Tugevad ja lihaselised.
Reieluu ja sääreluu vaheline nurk: 130° (vastab õlavarreluu ja kodarluu vahelisele nurgale).
Sääred : Pikad, tugevad
Kannaliigesed : Nõrgalt väljendunud, hästi avatud nurk on 135 º. Liiges ise asetseb veidi madalamal kui turjakõrguse üks kolmandik.
Pöiad : Hästi arenenud.
Tagakäpad : Peaaegu jänesekäpad, lamedad, pooleldi kumerdunud ja tihedalt kokku surutud varvastega;
käpapadjandid on mustad ja vastupidavad; küüned on kaardunud, kõvad ja mustad. Ilma olulise varvaste
vahelise nahata. Sünnipäraselt kannustega või ilma; kannused tuleb eemaldada.

LIIKUMINE :
Kindlameelne ja elegantne. Traavil liiguvad jalad diagonaalis, seejuures mööduvad tagajalad ettesuunas
liikudes esijalgadest küljelt. Vaba, tahumatu, kiire galopp, kusjuures tagumised jalad on maast lahti tõukamise ajal üsna laia asetusega ja hüppe lõppfaasis laskuvad tagajalad maha esijalgadest väljapoole. Eelistatuim allüür on galopp, mis on ka töö tegemisel üldine liikumisviis.

NAHK :
Elastne ; voltideta ; vastupidav ; värvilt helehall.

KARVKATE :
KARV:
Lühike ja hästi nahka mööda liibuv; seljal pikkusega umbes 1,5 kuni 3 cm, hästi õhukese, nahale liibuva peene alusvillaga. Pikakarvalisel variandil võib seljalt olla karv ka veidi laines ning aastaajast sõltuvalt rohkem kui 7 cm pikkuseks kasvada; kõige pikem on karv talvel. Alusvill on ühtlaselt jaotunud ja mitte eriti paks. Normaalsest karva pikkusest võib karv sabavimplis, kõrvadel ja jalgade tagumisel poolel olla pikem. Mõlemal variandil peab karv olema pehme, vastupidav ja piisavalt peen.

VÄRVUS:
Ainsaks lubatud värvuseks on must oma erinevates toonides : pigimust, tavaline must või tuhkmust. Valget on
lubatud vaid rinnal peene triibuna ning esi- ja tagakäppadel. Hinnet ei alanda valge värv käppadel, kui see piirdub vaid küünte ja varbaotstega. Veatult läikiv pigimust on kõige hinnatum, tavalist ja tuhkmusta tuleks vähem esile tõsta.

SUURUS :
Turjakõrgus : vahemikus 66 – 73 cm isastel vahemikus 62 – 68 cm emastel.
Lubatud on kuni 1 cm kõrvalekalle sellest üles- või allapoole, kuid see peab olema siiski hindamisel arvesse võetud.

Kehakaal : keskmine kehakaal on ca 40 kg.
Märksõnad:

Tagasi