Koerad on loomult territoriaalsed ja neile meeldib oma valdusi üle vaadata. Tavaliselt piisab koera vajaduste rahuldamiseks ringkäigust koduaias või jalutuskäigust pargis. Ent vahel osa koeri tunneb vajadust aiast põgeneda, et minna uusi alasid avastama. Osa neist jääb kodu lähedusse, teised aga jooksevad kaugemale ja lähevad avastamisretkele.
Mis põhjustab ärajooksmist?
Muidugi võib koer põgeneda lihtsalt seetõttu, et talle meeldib hulkuda, kuid mitte alati.
Üks levinud põhjusi, miks koer ajast põgeneb on hirm. Tavaliselt hirmutab koera midagi tema vahetus ümbruses, kas teised inimesed, valjud helid, aga ka halb ilm, näiteks liiga palav või külm ilm, on vihmane või läheneb torm.
Et koerad on sotsiaalsed olendid, võib põgenema ajendada soov teiste koerte või inimestega kokku puutuda. Kastreerimata koer võib aga jooksuajal plehku panna.
Kui koer üritab põgeneda üksinduse või teistest pereliikmetest lahutatuse tõttu, võib ärajooksmise taga olla üksindusahistus. Siis saadavad käitumist tavaliselt teisedki üksindusahistusele omased sümptomid nagu kiunumine, ulgumine, rahutu edasi-tagasi kõndimine, asjade närimine, värisemine jm.
Kui teie koeral on komme kodust minema joosta, võiks koera kaelarihma küljes alati olla sedel omaniku telefoninumbriga.
Mida teha?
Mis põhjusel ka koer ära ei jookse, tuleb esimese asjana kindlaks teha, kustkaudu ta välja pääseb. Aed peaks olema tugev ja piisavalt kõrge, nii et koer ei saaks sellest üle. Kui koer suudab hüpata väga kõrgele, võib mõelda ka elektriaiale või eraldi piirdeala ehitamisele.
Aias ei tohiks olla vahesid ega auke, millest koer end läbi suruda suudaks. Vaadake hoolikalt üle nurgad, väravad ja leidke üles kohad, kuhu koer võiks auku kaevata. Viimase vältimiseks võib aia alla matta aiavõrku ja palistada aiaääred kividega.
Kui teil on võrk- või mõni muu aed, kust näeb läbi, võib abi olla ka aia välja vahetamisest mõne sellise vastu, kust välja ei näe. Vaate n-ö kinnikatmine võib koera põgenemisiha vaigistada.
Hirm
Mõnel koeral tekib aias viibimise ees hirm, kui ta on seal midagi halba läbi elanud. Hirmuäratava võõra viibimine aias või selle läheduses, agressiivne koer kõrvalaias, koera füüsiline karistamine, vali müra või elektriaialt saadud löök – sellised asjad võivad tekitada meeleheitlikku põgenemissoovi ja seda isegi siis, kui sündmus ise on juba ammu minevik.
Mõni koer põgeneb vaid halva ilmaga, näiteks tormi või äikese ajal. Sel juhul võib koeral olla hirm müra ees. Mürafoobia vajab aga eraldi tegelemist ja sellest käesolevas artiklis juttu ei tule.
Kui kahtlustate, et koeral on aias olemise ees hirm, proovige aias olemine koerale meeldivaks teha. Pöörake talle rohkelt tähelepanu, mängige temaga, silitage teda. Muutus koera meeleolus peaks juba varsti nähtav olema. Ta on aias olles elavam ja rõõmsam. Muutus võib aega võtta mõnest nädalast mõne kuuni.
Kui koer hakkab kartma ainult siis, kui ta peab üksi aeda jääma, võib proovida järgnevat. Andke koerale mänguasi ja minge ise tuppa. Oodake natuke ja tulge seejäärel välja ja andke koerale maiuseid. Kui näib, et koer on hirmust üle jäänud, võite hakata toas oldud aega tasapisi pikendama.
Enne treenimist ei tohiks koera üksi aeda jätta, sest kui jätate ta üksi kohta, kus tal on hirm, on kindel, et käitumine ei parane. Vastupidi, olukord võib isegi hullemaks minna.
Vältige situatsioone, kus koer võiks sattuda silmitsi oma hirmu põhjusega. Kohe kindlasti ei tohi koera sundida sellises olukorras viibima. Karistamisest rääkimata. Kui aga koer käitub julgelt ja enesekindlalt ning teeb seda omast tahtest, siis kiitke teda.
Kui koer kardab, jääge rahulikuks, ärge poputage ega hellitage teda. Koer võib seda tõlgendada kui märki sellest, et ka teie kardate!
Kui tundub, et koera üksindusärevus on väga suur, võib pöörduda ka veterinaari poole, et proovida rahusteid.
Kui koer on seikleja
Hulkumist armastava koera käitumust on raske muuta. See pakub talle rahuldust, mis teeb vastupidisele käitumisele õhutamise keeruliseks.
Hulkumishimu ohjeldamiseks peaks koeral olema aias rohkelt eri tegevusi. Treenimine ja mängimine on ühed tegevused, millega saab koera energiat kulutada. Kui koera treenida, temaga mängida ja näiteks mänguasjade näol talle muidki huvitavaid tegevusi pakkuda, on aias olemine piisavalt huvitav ja väsitav, et isu mujale seiklusi otsima minna kahaneb.
Põgenemise eest karistamine ei ole hea mõte. See võib koera hirmutada ja põgenemishimu veelgi suuremaks teha.
Üksindus
Õuekoerad saavad inimestega üldiselt vähem koos aega veeta kui toakoerad. Kui koer ei saa piisavalt suhelda ja hakkab üksindust tundma, võib ta kokkupuuteid teiste koerte ja inimestega minna mujalt otsima.
Ilmne lahendus on koera seltsis aega veeta. Koerale võib otsida mängukaaslasi, näiteks naabri või tuttava koer. Sellegipoolest tuleks koeraga ka ise iga päev natuke tegeleda. Te võite näiteks koeraga jalutamas käia, mängida, treenida või mis iganes muid tegevusi teile koos meeldib teha.
Teise koera võtmine võib aidata rahuldada koera isu suhelda teiste koertega. Kuid seda peaks tegema vaid siis, kui te tõesti tahate teist koera võtta.
Tagasi
