13 Märts 2012
Olen ise läbi teinud ühe kohutava vea oma esimese koera peal, tema kammimine ei saanud mulle tavaliseks tegevuseks nagu näiteks minu enda juuste kammimine. Ma väga kahetsen seda, sest nüüd ma saan aru, et tegelikult piinles nii tema kui ma mina. Kuna tegemist oli Ameerika kokkerspanjeliga, siis arusaadavalt oleks nii pika karvaga koera pidanud kammima vähemalt korra nädalas või isegi tihedamini, kirjutab Kristelle cedrelle.ee blogis.
Tulemuseks mitte kammimisele oli kole, katkine ja pusades karv, mida oli lõpuks võimatu lahti kammida kuna see lihtsalt tegi koerale nii palju haiget, et see oleks isegi suurem piin olnud. Eranditult kõigil sellistel juhtudel tuleb kahjuks koera karv täielikult maha ajada nii lühikeseks kui võimalik, sest siis ei tekita see loomas nii suurt piina. Tõsi sellega me rikume ära tõule iseloomuliku soengu ja võimalik, et selliselt kujul nagu alguses kunagi enam karv tagasi ei kasvagi.
Seega on ülioluline koera kammida vähemalt korra nädalas, et vältida karva koledaks muutumist. Olen isegi näinud sellist asja, et ühle väga suurel õuekoeral oli karv nii pusas, et seda ei olnud võimalik isegi enam maha ajada ja vaene loom näeb lihtsalt kohutav välja vist siiani. Koera kammimata jätmisel ei päästa teid enam mitte keegi. Enda juukseid me ju kammime, miks mitte siis ka koera karvu kammida?
Koera kammimine ei võta tegelikult nii kaua aega, oleneb muidugi ka tõust aga kui tervet koera ei jõua korraga, siis võib ju ka osade kaupa teha. Ära ei tohi ka hirmutada, see et koer justkui ei taha seda. Teie ei taha ka asju teha millega te pole harjunud samamoodi on koeraga. Kammimist tuleb harjutada ja mida nooremalt te alustate seda kergemine see läheb nii sinu kui ka koera jaoks:)
Kui siiski kammimisega te ära ei harju, siis võite ju alati pika parvalise koera karvad lühikeseks lõigata kohe, pole karva pole probleemi :) Ilusa ja hoolitsetud koera omamiseks tuleb näha natuke vaeva täpselt nagu näevad vaeva naised, kes tahavad kenad ja hoolitsetud välja näha :)
Tagasi
