MudiMudi kodumaaks on Ungari, kus teda tänapäevalgi kasutatakse maal perekoerana.  Tõug tekkis 18. ja 19. sajandi jooksul, kui segunesid Ungari karjakoeratõud väga tõenäoliselt mitmete saksa päritolu karjakoerte tõugudega, kellel olid püstised kõrvad.Ta on abiline nii karjatamisel, jahil aga ka koduvalvurina. Ta on väga haruldane tőug, isegi oma kodumaal.

Oma nutika käitumise tõttu on ta väga hinnatud ka suuremakasvuliste kariloomade ajajana. Teda on kasutatud isegi metsseajahil ajukoerana. Eeskujulik kaitse- ja seltsikoer. Narkokoer. Valve- ja alarmkoer. Suurepärane agility-koer. Armastusväärne kodukoer. Suhteliselt lühikese karvkatte ning suurepärase kohanemisvõime tõttu ei teki probleeme ka tema korteris pidamisel.

Mudid on targad ja kergesti koolitatavad, julged, oma perekonnale ustavad ja truud. Vajavad seltskonda ja ei talu üksindust. Vajab aktiivset peremeest, rohkel liikumist ja tööd. On suurepärane koduvalvur ja kaitseb oma perekonda.

Mudi on keskmist kasvu, turjakőrgusega 38-47 cm, kaal 8-14 kg. Karvkate on lühike ja lokkis, tavaliselt must, valge, liivakarva, blue-merle, pruun, punane vői hall, vajab väga minimaalset hooldamist.
Tõustandard

PÄRITOLU: Ungari

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
Alarühm 1.1
Lambakoerad.
Töökatseteta

ÜLDMULJE :
Tegemist on keskmist kasvu karjakoeraga, kelle pea on kiilukujuline. Püstised kõrvad. Kere ülajoon on selgelt tahasuunas laskuv. Pea ja jalad on kaetud lühikese, sileda karvaga. Keha teistes osades on veidi pikem, tugevalt laines karvkate. Esineb mitmeid värvuse variatsioone.

OLULISED PROPORTSIOONID :
- Kerepikkus vastab ligikaudu turjakõrgusele.
- Rinnasügavus on veidi väiksem umbes poolest turjakõrgusest.
- Koonu pikkus on veidi väiksem poolest pea pikkusest.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Mudi on erakordselt õppimisvõimeline, elava temperamendiga, vapper, valvas, töökas, nutikas ja
kohanemisvõimeline.

PEA :
Mudi kõige kõnekam kehaosa on kahtlemata tema pea.
See peab äratama vaatajas ettekujutuse valvsast, alati tarmukast, lõbusast ja mõistvast loomast, kelles puudub igasugune vihje pelglikkusele või agressiivsusele. Pea on kiilukujuline ja kitseneb nina suunas.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Kolju ja otsmik on kergelt kumerdunud. Kuklakühm ei ole väga märgatav. Kulmukaared on vaid veidi välja arenenud.
Üleminek laubalt koonule : Nõrgalt väljendunud.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Kitsas, eesosas ümardunud, keskmiselt avatud ninasõõrmetega. Musta, valge, liivakarva ja
siniräitsakulise (blue-merle) värvusega koertel on ninapeegli värv alati must; teiste värvuste puhul
harmooniliselt vastav karvkatte värvusele; nii on nt pruunidel ninapeegel pruun ja hallidel hall. Pruunidel
koertel on pruun ninapeegel ja silmalaugude servad.
Koon : Keskmise tugevusega. Koonuselg on sirge.
Mokad : Tihedalt hammastele surutud. Suunurk on kergelt sakiline. Mokaservade pigmentatsioon vastab ninapeegli pigmendile.
Lõuad / Hambad : Hambavalemi kohaselt täiskompleksne kääritaolise hambumusega hammastik. Korrapärased,
keskmise suurusega hambad.
Silmad : Kitsad, nii sise- kui välisnurgast veidi kitsenevad ja kergelt viltuse asetusega silmad, see annab pilgule läbitungiva ilme.
Silmad peavad olema võimalikult tumedaks värvunud.
Ainult “blue-merle” värvusel ei ole hele silm (sinine või valge) veaks. Silmalaugude servad on tihedad, hästi silmadele liibuvad ja ühtlaselt pigmenteerunud.
Kõrvad : Kõrgel asetsevad püstised kõrvad. Need on äraspidi pööratud V kujuga ja rikkaliku karvaga,
kusjuures kõrvalehe välisservast ulatub karv rippudes ka allapoole. Kõrvad on tähelepanelikkuse korral väga elavalt mänglevad; koer on võimeline kõrvalehtesid – kumbagi teineteisest sõltumata – liigutama nagu radariekraane.
Kõrvade pikkus ületab umbes 10 – 15 % nende laiust tüveosas.

KAEL :
Üsna kõrgel asetsev kael moodustab koos horisontaaltasapinnaga umbes 50 - 55º nurga. Kael on keskmise pikkusega, veidi kumerdunud ja hästi lihaseline.
Ilma kaelaloti või märgatava kaeluseta. Ainult isastel võib esineda vähesel määral välja kujunenud lakka, kuid seegi ei või olla silmatorkav.

KERE :
Ülajoon : Laudja suunas märgatavalt laskuv.
Turi : Selgelt eristuv ja pikk, lihaseline.
Selg : Sirge, lühike.
Nimme (lanne) : Keskmise pikkusega ja stabiilselt kompaktne .
Laudjas : Lühike, laskuv, keskmise laiusega, lihaseline.
Rinnakorv : Eesrind on kergelt kumerdunud. Roided on üsna laiad ja pigem lamedad.
Kõht : Kergelt tõusev.

SABA :
Keskmisele kõrgusele kinnitunud. Laskunud saba korral on vähemalt saba viimane kolmandik tõstetud peaaegu
horisontaaljoonele. Tähelepanelikkuse ja elava liikumise ajal peab saba sirbikujuliselt üle seljajoone tõusma.
Saba lühendamine on ebasoovitav, kuid seda ei loeta veaks. Lühendatud saba korral peavad 2 kuni 3 sabalüli
ikkagi nähtavaks jääma. Harva on tegemist sünnipäraselt töbisabadega või ilma sabata sündinud koertega; ka seda ei liigitata vigade hulka. Saba on kaetud rikkaliku karvaga; saba alapoolel ulatub karva pikkus isegi kuni 10-12 cm.

JÄSEMED :
ESIJÄSEMED :
Õlad : Labaluud on mõõdukalt kaldus asetusega ja hästi lihaselised. Eesrind on ümardunud ja rinnakuluu tuleb vaid veidi esile.
Õlavarred : Keskmise pikkusega, moodustavad horisontaaltasandi suhtes 45º nurga.
Küünarnukid : Tihedalt kerele liibuvad.
Randmed : Tihked, kuivad.
Kämblad : Püstised.
Esikäpad : Ümarad, tihedalt kooshoiduvate varvastega.
Varvaste vahel ja all esineb vaid väga vähe karva.
Käpapadjandid on elastsed; küüned on kiltkivihallid ja kõvad.

TAGAJÄSEMED :
Tagajalad on tahasuunas veidi väljavenitatud.
Reied : Pikad, hästi lihaselised.
Pöiad : Lühikesed ja püstised.
Tagakäpad : Samasugused esikäppadega. Kannused on ebasoovitavad.

LIIKUMINE :
Mudi liikumise juurde kuulub iseloomulik tippiv samm.

NAHK :
Tihke, ilma voltideta.

KARVKATE :
KARV :
Pea ja jalgade esiküljed on kaetud lühikese, sirge ja sileda karvaga. Keha teistes osades on karvkate ühtlaselt laineline või kergelt lokiline, tihe, alati läikiv, umbes 3 kuni 7 cm pikkusega. Üksikutes kohtades võib moodustuda karvapööriseid ja karvavallisid. Esijalgade ja reite tagakülgetel on karv kõige pikem ja nendes kohtades tekib märgatav narmastus.

VÄRVUS :
- Liivakarva.
- Must.
- Blue-merle, s.t tumedama või heledama sinaka tooniga taustavärv, mis on mustade pritsmetega triibutatud,
vööditatud või laiguline.
- Tuhkjas, tuhkhall.
- Pruun.
Vähesel määral esinevaid valgeid märgiseid võib lubada, kuigi need on ebasoovitavad. Rinnapiirkonnas on lubatud kõige enam kuni 5 cm läbimõõduga valge laik, ka väikesed varvastel leiduvad valged märgised ei loeta veaks, kuid on ebasoovitavad.
- Valge.

SUURUS JA KEHAKAAL :
Turjakõrgus :
Isased 41 kuni 47 cm, ideaalsuurus: 43 kuni 45 cm
Emased 38 kuni 44 cm, ideaalsuurus: 40 kuni 42 cm.
Kehakaal :
Isased : 11 kuni 13 kg.
Emased : 8 kuni 11 kg.
Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

Eile
wall
And vastas foorumis teemas Koer ründab
09:45
2 päeva tagasi
wall
koeruke vastas foorumis teemas Koer ründab
12:31
3 päeva tagasi
wall
And kirjutas foorumisse postituse Koer ründab
10:55
2 kuud tagasi
wall
Henriv kirjutas foorumisse postituse Küttega kuut
Nov 01
3 kuud tagasi
wall
MirjamL kirjutas foorumisse postituse Ilmastikukindel uksekardin koerakuudile
Okt 12

Uudised

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) tuletab loomapidajatele meelde, et Jõulupühadeaegne ülesöömine mõjutab... Loe edasi...

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega lihapihve teele

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega...

"Haapsalu ja Läänemaa" avalikku Facebooki gruppi kirjutati eile õhtul hoiatus lemmikloomaomanikele. "Eile... Loe edasi...

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

18. aprillil pöördusid Lehtse elanikud Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) poole abipalvega aidata üht... Loe edasi...

Karvaballiga koguti Läänemaa loomade varjupaigale üle 3000 euro

Karvaballiga koguti Läänemaa loomade varjupaigale üle 3000 euro

30. märtsil toimus Tallinna Lillepaviljonis teist korda heategevusõhtu Karvaball. Ürituse korraldasid... Loe edasi...

Artiklid

Küsimus:Tere! Meil on kodus kevadel 8 aastaseks saav segavereline hundikoer. Ca kuu aega oleme hädas juba isevärki hädaga - nimelt paar-kolm korda päevas ...
Belgia grifoone on kolm - Brüsseli grifoon, Belgia grifoon ja Petit brabancon ehk väike brabandi grifoon. Grifoone peetakse seltsi- ja...
Ariége´i linnukoer ehk Braque de l'Ariege, on pärit Prantsusmaalt, ta aretati alles 19 sajandil, ristates erinevaid itaalia ning hispaania linnukoeri,...
Must terjer on küllaltki noor tőug. Ta on aretatud Venemaal Krasnaja Zvezda koertekasvanduses umbes 45 aastat tagasi, eeskätt armee tarbeks, ka...