PapillonKodumaa:
Prantsusmaa/Belgia

Lühike tőu ajalugu: tőu ametlik nimetus on Epagneul Nain Continental Papillon et Phalene.
Tőunimetused puudutavad sama tőu kahte varianti, kes erinevad omavahel ainult kőrvade hoiaku poolest. Papillon on prantsusekeelne nimetus ning tähendab liblikat ning papilloni kőrvad ja ilme meenutavadki liblika tiibu.

Phalene rippuvad kőrvad meenutavad ööliblika tiibu ning sellest ka tőu nimetus - tőlkes ööliblikas. Kääbusspanieli peeti Kesk- ja Lőuna-Euroopas kuningakodades őukonnakoerana ning kujutati paljudel maalidel, eriti kuningannade ja kőrgete aadlidaamide portreedel.

Tavaliselt maaliti rippuvate kőrvadega varianti. Kikkiskőrvalisust seletatakse mutatsiooniga. Juba 1500-1600. a. maalidel oli kujutatud ka kikkiskőrvalisi kääbusspaniele.
Tänapäevase papilloni esivanemaks peetakse 1914.a. sündinud kikkis kőrvaldega Gaminit ja 1919.a. sündinud Lilyt. Prantsuse Kennelklubi registreeris esimese papilloni 1919.-ndal aastal, see oli Belgias sündinud Champion Bellotte. Tänapäeval on papillon rohkem levinud, phalene on haruldasem.

Tőu aretuses on edukamateks maadeks Rootsi ja Inglismaa. Populaarne on tőug ka USA-s, Jaapanis ja Soomes. Eesti esimene papillon oli Rootsist 1993. aastal toodud Est V Ch Sontinis Topaz (Pierosas Nitro-Carovers Unni), valge-mustaga isane. Lätis, Leedus ja Venemaal on mőned üksikud papillonid ja phalened.

Üht-teist tőukirjeldustest:
Papillon ja phalene on elegantsed kääbusspanjelid rikkaliku ja kauni karvkattega. Kutsikapőlves on papillonid ja phalened elavad, vallatud ja őppimisvőimelised. Täiskasvanult muutuvad nad rahulikumaks, säilitades reipa ja lőbusa iseloomu. Tőud on kergesti koolitatavad ning nendega vőisteldakse agility´s jm. Papillon ja phalene armastavad väga väljas joosta, kuid halva ilma korral lepivad ka lühemate jalutuskäikudega.

Karvahooldus ei ole keeruline. Karvapulste vőib tekkida kőrvade pikkadesse karvadesse ning “püksikarvadesse”. Koera peaks harjama kord nädalas ning pesema alati, kui koer on määrdunud, kindlasti aga peaks pesema korra kahe kuu tagant. Pesemisel kasutatakse pehmet sampooni, balsamit ning kuivatatakse fööniga.

Papillon ja phalene on küllaltki terved tőud.

Pärilikest haigustest esineb pőlvenihestus (luxatio patellae) ja PRA (progreseeruv silma vőrkkesta kőhetumine). Haigeid koeri ei soovitata aretuses kasutada.
Kutsikate arv pesakonnas on keskmiselt 3 ( 1-7).

Pea: kergelt kumerdunud kolju, vaevalt märgatav laubavagu, sirge nina, hästi rőhutatud üleminek otsmikult koonule. Koon peaks olema 1/3 pea pikkusest. Väike must ninapeegel, tugevalt pigmenteerunud mokad, őhukesed ja kuivad.

Silmad: üsna suured, tumedad ja väljendusrikkad, mandlikujulised, silmalaugude ääred mustad.

Kőrvad: suured. Kőrvalesta sisenurk moodustab ligikaudu 45 kraadise nurga kolju ülaliini suhtes. Ei tohi olla täiesti püstise asetusega. Kőrvade siseküljel őhuke ja laineline karv. Väliskülg on kaetud pikkade karvadega, nn. narmastega.

Phalene kőrvad peavad olema samasugused, kui papillonil, ainult kőrvajuurelt murdunud. Kőrvad ei tohi olla pősel kinni vaid asetuvad nii, et käsi mahub vahele. Papilloni ja phalene kutsikate kőrvad on kutsikapőlves ühtemoodi lontis. Mőne papilloni kőrvad lähevad esimeste nädalatega kikki, teistel juhtub see märgatavalt hiljem, tavaliselt on kőrvad saanud őige asendi peale hammaste vahetumist. Papillone ja phalenesid paaritatakse omavahel FCI maades (v.a Pőhjamaad), Inglismaal jm. Kahe papilloni samas pesakonnas vőivad sündida nii ühed kui teised. Pole harv juhus, et phalene-paaril sünnivad ainult papillonid. Vajadusel tehakse kőrvade asendi pőhjal esimesel näitusel tőu muutmine.

Hambumus: käärhambumus.

Kael: keskmise pikkusega, elegantselt kaardunud.

Keha: lai ning sügav rinnakorv hästi kumerdunud roietega. Sirge selg, jőuline, kergelt kumer nimmeosa, mőnevőrra ülespoole hoiduv kőhujoon.

Jalad: hea nurga all őlad ja őlavars, sirged, paralleelselt asetsevad jalad, küllaltki peen luustik, mis siiski ei jäta nőrka muljet. Heade nurkadega tagajalad.

Käpad: pikad nn. jänesekäpad. Varvaste vahel rikkalik karvastik.

Saba: kőrgel asetsev ja kaetud pikkade ilusate sulgjate karvadega. Hoidub kőrgele, kaardub üle seljajoone. Saba ei tohi lamada seljal vői hoida rőngasse.

Liikumine: elegantne, uhke ja vaba.

Karvkate: koosneb ainult pealiskarvast, aluskarv puudub. Rikkalik, läikiv ja lainjas, tugev ja siidjalt helklev. Pea peal, ninal, jalgade esiküljel ja kannaliigestest allpool on karv lühike. Kehal on karvkate keskmise pikkusega, pikem kaelal ja reite tagaküljel, kus on nn. püksid. Soovitav karvapikkus on turjal vähemalt 7,5 cm ja sabal 15 cm .

Värvus: Kőik värvused on lubatud, kuid pőhivärviks on valge. Kehal ja jalgadel peab valge olema ülekaalus. Peas on soovitav valge triip, kuid selle puudumine ei ole viga ning seda ei karistata hinde alandamisega.Tavalised värvused on valge-must, valge-punane ja kolmevärviline (valge-must-pruun).

Ideaalsuurus on isastel 25-28 cm, emastel 24-27 cm. Näitustel kaalu järgi rühmitamine ei ole Pöhjamaades kasutusel.

Hülgavad vead näitusel:
1) Helepunane vői -laiguline ninaots.
2) Ala- vői ülehambumus nii suurel määral, et lőikehambad ei puuduta üksteist.
3) Halvatud vői pidevalt nähtav keel.
4) Puuduvad munandid
5) Puremine.
6) Kőrgus üle nőutava. Koer üleni valge vői ilma valgeta.

Tekst: Helle Viitkar, Kennel Pamparix

Tõustandard

PÄRITOLU: Prantsusmaa ja Belgia

KASUTUS: Seltsikoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 9.
Seltsi-ja kääbuskoerad.
Alarühm 9.
Kontinentaalsed kääbusspanjelid.
Töökatseteta.

ÜLDMULJE :
Sellel väikesel, võluval ja pika karvaga spanjelil on normaalne ja harmooniline kehaehitus; tema mõõduka
pikkusega koon on lühem koljuosast. Ta on elav ja veetlev, samas siiski ka peenutsematu ja uhke oma
käitumiselt. Liikumine on vaba ja elegantne. Kerepikkus on mõnevõrra pikem turjakõrgusest.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Pikkus : Pikkust mõõdetakse õlaliigesest kuni istmikunukini.
Suurus : See on turjakõrgusele vastavas mõõdus.

PEA :
Kerega võrreldes normaalsete proportsioonidega, võrreldes suurekasvuliste ja keskmiste spanjelitõugudega
on tema pea suhteliselt kergem ja lühem.

PEAPIIRKOND:
Kolju : Kolju ei tohi olla eestpoolt ega külgedelt liiga kumer; mõnel juhul esineb sellel ka kalduvust laubavao moodustumiseks.
Üleminek laubalt koonule : Laubale üleminek on märgatavalt rõhutatud. Raskematel koertel on laubalõige
vähem väljendunud, kuid alati siiski märgatav; väiksemate koerte laubalõige on hästi arenenud, kuid siiski järsku astet moodustamata.

NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel : Väike, must ja ümar, kuid ülaosas veidi lamenenud.
Koon : Koljuosast lühem, õrn, teravneva kujuga ning külgvaates mitte liiga tugevasti nöördunud. Mingil juhul mitte ülestõmmatud.
Koonuselg : Sirge.
Mokad : Tugevasti pigmenteerunud, õhukesed ja tihedalt liibuvad.
Lõuad / Hambad : Üsna tugev, hästi sulguv hammastik.
Keel : Keel ei tohi nähtaval olla; veaks tuleb lugeda, kui keel vajub pidevalt suust välja ja ei tõmbu tagasi, kui seda sõrmega puudutada.
Silmad : Üsna suured, laialt avatud ja mitte väljapungituvad silmad on suurte mandlite kujulised.
Silmad asetsevad peas suhteliselt laialt ja madalal, nii et silmade sisenurgad jäävad kolju ja koonu eraldusjoonele. Need on tumedad ja hästi ilmekad. Silmalaugude servad on tugevasti pigmenteerunud.
Kõrvad : Nahkjas kõrv on üsna õhuke, kuid tugev.
Sõltumata sellest, kas tegemist on rippuvate või püstiste kõrvadega, ei tohi need olla liiga teravatipulised ja seda tuleb hindamisel sõrmedega kontrollida. Kõrvad on kinnitunud pea tagaosale üsna laia asetusega ja teineteisest piisaval kaugusel, nii et koljuosa kergelt kumer kuju jääb hästi nähtavaks.
Rippuvate kõrvadega tõuvariatsioon, mille ilmest tulenevaks nimetuseks on prantsuse keeles Phalene :
Rahulikus olekus on kõrvad kõrge asetusega, silmatorkavalt ülalpool silmade tasandit; rippuvas asendis
ning on sellest hoolimata üsna liikuvad. Need on ehitud lainelise karvaga, mis on sageli nii pikk, et lisab veelgi koerale kaunist väljanägemist.
Püstiste kõrvadega tõuvariatsioon, mille ilmest tulenevaks nimetuseks on prantsuse keeles Papillon : Kõrvad on kõrge asetusega ja hästi avatud, küljele suunatud kõrvalehega; kõrvalehe esiserv moodustab horisontaali
suhtes ligilähedaselt 45° nurga. Mingil juhul ei tohi kõrv seista teravalt kikkis, mis annaks koerale saksa spitsile omase välimuse – sellise ilmega koer tuleb tingimusteta välja praakida. Kõrvalehe sisepind on kaetud peente, ühtlaselt laines karvadega, kusjuures pikemad neist ulatuvad vaid veidi üle kõrvalehe serva. Seevastu kõrva välispind on kaetud pikkade karvadega, mis ripuvad rikkalike karvanarmastena üle kõrvaservade.
Kahe tõuvariatsiooni omavaheline paaritamine annab sageli rippuvate tippudega püstiseid kõrvu. Selline
vahepealne kõrvakuju on raske viga.

KAEL :
Keskmise pikkusega, veidi kumerdunud kuklajoonega.

KERE :
Ülajoon : Mitte liiga lühike ega ka küürus või läbi vajunud; samas ei pea see olema ka täiesti tasane.
Nime (lanne) : Kergelt kumerdunud.
Rindkere : Lai, üsna sügav. Rinna ümbermõõt, kahe tagumise roidepaari kohalt mõõdetult peaks vastama ligikaudu turjakõrgusele. Roided on hästi kaardunud.
Alajoon ja kõht : Kergelt üles tõmmatud.

SABA :
Suhteliselt kõrge asetusega, üsna pikk, rikkalike karvanarmastega, mis moodustavad kaunilt sulgja puhma.
Koera tähelepanelikkuse korral kaardub saba ülalpool seljajoont, kusjuures sabatipp võib sirgelt selga
puudutada; see ei või mingil juhul seljale keerduda või lamedalt liibuda.

JÄSEMED :
Jalad on sirged, tugevad, suhteliselt peeneluulised. Koer ei tohi tunduda kõrgejalgsena. Nii eest- kui tagantvaates on jalad paralleelsed.
ESIJÄSEMED
Õlad : Labaluud on hästi arenenud ning hästi kerele liibunud.
Õlavarred : Labaluuga sama pikkusega ning moodustavad koos nendega normaalse nurga. Hästi kerele liibunud.
Randmeliigesed : Külgvaates märgatavad.
TAGAJÄSEMED
Kannaliigesed : Normaalselt nurgitunud.

KÄPAD :
Üsna pikad, niinimetatud jänesekäpad, mis ühetasaselt käpapadjanditele toetuvad. Küüned on tugevad, eelistatult mustad, pruuni või valge karvakattega koertel ka heledad (valgetel koertel või valgete käppadega koertel ei ole valged küüned veaks, kui koer ise on muus osas hästi pigmenteerunud).
Varbad on soonilised, kuivad; käpapadjandid on
vastupidavad; varvaste vahel on rikkalikult peenestruktuurilist karva, mis ulatub eestpoolt üle käpa ja
moodustav teravneva karvapintsli.

LIIKUMINE :
Kõnnak on uhke, liikumine on vaba, sujuv ja elegantne.

KARVKATE :
KARV : Rikkalik, läikiv ja ilma alusvillata karv on laines (mitte ära segada lokilise karvaga), mitte pehme, pigem  veidi tugevam ja siidise varjundiga. Üsna peene
struktuuriga, veidi laines karv on tasaselt keha kattev. Karvakate sarnaneb inglise kääbusspanjelite omale, kuid erineb selgelt pekingi koera omast; teiselt poolt ei tohi tal aga mingit sarnansust olla saksa spitsi karvaga. Näopiirkonnas, koonul, jalgade esiküljel ja allpool kannaliigeseid on karv lühike. Kereosas on keskmise pikkusega. Kaelal on karv pikem ja moodustab kaeluse ning kaunilt lainelise, üle rinna suunduva kihara. Kõrvadel ja esijalgade tagakülgedel on karvanarmastus; reite tagaosas laotuvad laiali pehmetest salkudest moodustunud mahukad “püksid”. Varvaste vahel peavad olema peened karvatuustid, mis vaid niipalju välja ulatuvad, et käpad ei muutuks vormituks, vaid laseksid neil pikemate ja hapramatena näida. Pidepunktina : heas konditsioonis karvkattega koertel on karv turjal 7,5 cm ja sabas 15 cm pikkune.

VÄRVUSED : Valgel taustavärvil on lubatud kõik värvid. Nii kerel kui jäsemete osas peab valge olema värvidest ülekaalukalt valitsev. Soovitav on suurema või vähema laiusega valge lauk peas. Lubatud on valge värvijoonis pea alapoolel, kuid suuremas osas valgeks jääv pea on viga. Igal juhul peavad aga mokkade servad, silmalaugude servad ja ennekõike ninapeegel olema pigmenteerunud.

SUURUS ja KEHAKAAL :
Turjakõrgus : Ligikaudu 28 cm.
Kehakaal : Kaks kategooriat :
1. Isased ja emased kergemad kui 2,5 kg.
2. Isased 2,5 kuni 4,5 kg ja emased 2,5 kuni maksimaalselt 5 kg.
Minimaalne kehakaal : 1,5 kg.


ArtCreative Design and Custom coding

 

 

Kasutajate viimased tegevused

Täna
wall
Kruusmar kirjutas foorumisse postituse Vene toy uriseb ja haugub
10:18
Eile
profile
ulovok laadis üles uue avatari.
08:03
profile
ifipuco laadis üles uue avatari.
02:32
2 päeva tagasi
profile
ijubusez laadis üles uue avatari.
02:59
1 nädal tagasi
wall
kalad kirjutas foorumisse postituse Süringomüeelia -chihuahual
Sept 12

Uudised

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) tuletab loomapidajatele meelde, et Jõulupühadeaegne ülesöömine mõjutab... Loe edasi...

Artiklid

Koer ja hunt on sotsiaalsed loomad, nende ühiskonnal on teatud ülesehitus, mängureeglid ja kehakeel. Selliseks eluks arenetaksegi. Kutsika elus,...
Schapendoes on Hollandist pärit lambakoer, keda on kasutatud ja veel tänaselgi päeval kasutatakse lambakarjade ajamisel. Karjused hindasid tema töökust,...
Nähtavasti on kõigil koertel kusagil kõhu või külje peal koht, mille sügamine paneb lemmiku tagajala hullupööra väntama. Eriti pentsik ja naljakas on...
Kui koer noorest peast ei õpi inimest usaldama ja temale lootma, siis on seda vanast peast palju raskem, kui mitte võimatu saavutada. Ligikaudu...