Poola hurtPoola hurt on aretatud Poolas, tegu on umbes 800 a vanuse tőuga, neid kasutati jahikoertena, peamiselt metssea, jänese, hundi, rebase ja kitsejahil.

Tõu juured on Aasias ning ta arvatakse olevat suguluses salukiga. Aastasadade jooksul on ta populaarsus vaheldunud. Aeg-ajalt on ta olnud Poola kõige tähtsam tõug ja aeg-ajalt on ta olnud väljasuremise äärel. Kehtiva tõustandardi kinnitas FCI alles 1989. aastal.

Tänapäeval on nad peamiselt seltsi-, harrastus- ja näitusekoerad.

Poola hurt on iseloomult liikuv, ta on graatsiline ja aristokraatlik, ta on uhke ja iseseisev. Oma perekonna suhtes on ta ustav ja truu, vajab hellust, vőőraste suhtes on ta reserveeritud, ka umbusklik. Tal on arenenud ka valveinstinktid ja ta on julge. Sobib aktiivsele inimesele, vajab palju liikumist ja tegevust.

Poola hurt on suur, tugev ja lihaseline koer, teistest lühikarvalistest hurdakoertest suurem ja jõulisem ning kergelt täisnurkne. Pea on pikk, jõuline ja kuivetu. Lame kolp ja väga kergelt rõhutatud üleminek otsmikult koonule. Ninaselg peab olema profiilis kaarekujuline ehk rooma nina. Silmad on üsna suured, ovaalsed ja tumedad. Kõrvad on keskmise suurusega, üsna kitsad, asetsevad silmade kõrgusel. Kõrvad hoiduvad tahapoole kooldununa või poolpüsti. Hambumus: käär- või tanghambumus.

Kael on pikk, lihaseline, kaunilt kaardunud ning kannab pead kõrgel. Keha: väga sügav ja mahukas rinnakorv ent eestpoolt vaadates kitsas, rõhutatud eesrind. Kergelt kaarjas seljajoon, lai ja lihaseline nimme- ja vaagnaosa. Jäsemed: sirged ja paralleelsed jalad, jõuline luustik, hästi tahapoole hoiduvad õlad, jõulise esiosaga. Laiad, hästi lihaselised reied, tagaseisul head nurgad. Käpad: ovaalsed, hästi koondunud, tugevate mõhnadega. Saba on pikk ja jäme. Sabaots hoidub ülespoole või moodustab täisringi. Liigutused on jõulised ja elastsed, samm pikk. Aeglases tempos läheb koer meelsasti üle küliskäigule.

Poola hurt on suurt kasvu, turjakőrgus on emastel 68-75 cm, isastel 70-80 cm, kaal keskmiselt 30-40 kg. Karvkate on tihe, karm, alusvillaga, kare, värvuselt on kőik värvid lubatud.

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

3 kuud tagasi
profile
Latte laadis üles uue avatari.
Nov 08
wall
Otu kirjutas foorumisse postituse Koeral 2 kodu
Nov 08
4 kuud tagasi
wall
Kruusmar kirjutas foorumisse postituse Vene toy uriseb ja haugub
Sept 23
5 kuud tagasi
wall
kalad kirjutas foorumisse postituse Süringomüeelia -chihuahual
Sept 12
videos
Sept 08
profile
enehelve Kuidas saaks lisada JAHISARVELE praeguse kodulehe aadressi: jahisarv.onepagefree.com ja parandada tel numbreid
Aug 30

Uudised

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) tuletab loomapidajatele meelde, et Jõulupühadeaegne ülesöömine mõjutab... Loe edasi...

Artiklid

Küsimus: Tere. Meil kutsikas kohe nelja kuu vanune ja tõug on amstaff. Aga selline huvitav asi, et igapäev kui mitte kaks korda siis korra kindlasti ta...
Inglismaa. Mőnisada aastat tagasi. Tudorite valitsemisaeg (15-17 saj.) Moeharrastuseks erinevad verised vőitlused. Muuhulgas ka koertega, kes pidid...
Shar Pei on pärit Hiinast. Teda on läbi aegade kasutatud templivalvuritena, jahikoertena ja vőitluskoertena. Tänapäeval on nad muidugi eelkőige seltsi- ja...
Dr Kersti Seksel on veterinaar, kelle erialaks on koerte psühholoogia ja käitumine. Tema teele satuvad sageli koerad keeruliste probleemidega. Sekseli...