Puli
Puli kodumaaks on Ungari, ta on sealsetest koeratőugudest vanim, üle 2000 aasta vanune. Teda kasutati karja- ja valvekoertena. Puli kuulub aasia päritoluga ungari karjaajajate koeratõugude hulka. Tema eellased saabusid tõenäoliselt koos rändavate, nomaadide kombel veisekarjast elatunud esi-ungarlastega Karpaatia nõlvadele.

Puli on taibukas, energiline, liikuv ja aktiivne, sőbralik ja kergesti koolitatav. Ta on väga heade valveomadustega. Sobib ka harrastuskoeraks nt agility. Perekonnale on ta ustav ja lojaalne, kuid ei sobi siiski perekonda, kus on väikesed lapsed.

Pulid on keskmist kasvu, turjakőrgusega 36-45 cm, kaal 10-16 kg.
Karvkate on pikk ja omapärane, karvad on nagu nöörid, täispikkuse saavutab 3-4 aastal.

Tõustandard kirjeldab karvkatet nii: Kutsikal on karv tihe, laineline või isegi krussis. Hiljem moodustuvad karvasalgud ja seejärel tugevalt struktuursed pulstid ja nöörid. Karvkate koosneb jämedakoelisest kattekarvast ja peenest alusvillast.

Karvkatte iseärasus tulenebki kattekarva ja alusvilla äärmuslikust erinevusest. Kui kattekarv on liiga palju alusvillast enam arenenud, tekib ebatüüpiline struktuur ja karv hakkab turritama. Kui alusvill on liiga palju kattekarvast enam arenenud, tekib nõrga struktuuriga, vildistuv karvkate, mida on raske hooldada.

Mõlema karvaliigi geneetiliselt määratletud erinevus annab esteetiliselt nauditava pulstunud või nöördunud karvkatte, mis on samas ka kergesti hooldatav. Nöörid on kõige pikemad (20 kuni 30 cm) nimme- ja laudjapiirkonnas ning reite tagaosas.

Peas ja jalgadel on nöörid kõige lühemad (10 kuni 12 cm). Peas oleks ideaalne karvastik, mis on struktuurilt tugevate ja selgete nööridena ning katab sirmitaoliselt näo-piirkonda. Ühtmoodi ebasoovitavad on niihästi lahtikammitud kui ka hooletusse jäetud ja sassis karv.

Värvuselt must, pärlvalge vői helepruun tumeda maskiga. Karvahooldamine on lihtne.

Tõustandard

PÄRITOLU: Ungari

KASUTUS: Karja ajav koer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
Alarühm 1.1
Lambakoerad.
Töökatseteta.

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
See kuulub aasia päritoluga ungari karjaajajate koeratõugude hulka. Tema eellased saabusid tõenäoliselt koos rändavate, nomaadide kombel veisekarjast elatunud esi-ungarlastega Karpaatia nõlvadele.

ÜLDMULJE :
Keskmisekasvuline koer, tugeva konstitutsiooniga , ruudukujulise kehaehitusega ja peene, kuid mitte kerge
luustikuga. Veidi sooniline kere on oma kõigis osades hästi lihaseline. Erinevate kehaosade eraldi hindamine on raskendatud kogu keret katva, tugevalt pulstumisele ja nöördumisele kalduva struktuurse karvkatte tõttu. Seepärast on asjakohane hindamisel koera läbi kombata. Karvastik peas on nii rikkalik, et pea näib ümarana ja silmad on varju peidetud. Tema ettesuunas laudja kohale keerdunud ja rikkaliku karvaga kaetud saba tekitab mulje, et koer on veidi tagakõrge kehakujuga.

OLULISED PROPORTSIOONID :
- Kerepikkus vastab turjakõrgusele.
- Rinnasügavus on veidi väiksem umbes poolest turjakõrgusest.
- Koonu pikkus moodustab umbes kolmandiku pea pikkusest.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Elava temperamendiga, erakordse õppimisvõimega. Ta on lastesõbralik ja samas eeskujulik valvekoer. Ta on väga sobiv koeraspordi harrastamiseks selle kaasaegsetes vormides.

PEA :
Eestvaates ümar, küljelt vaadates näib ellipsina.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Väike ja õrn. Kulmukaared on hästi arenenud.
Üleminek laubalt koonule : Nõrgalt väljendunud.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Suhteliselt väike, must.
Koon : Mitte terav; koonuselg on sirge.
Mokad : Tihked, tumeda pigmendiga.
Lõuad / Hambad : Hambavalemi kohaselt 42 hambaga täiskompleksne kääritaolise hambumusega hammastik.
Silmad : Keskmise suurusega, tumepruunid silmad on veidi viltuse asetusega ja keskmisel kaugusel teineteise suhtes. Ilme on elav ja intelligentne. Silmalaugude servad ümbritsevad tihedalt silmi ja on hästi pigmenteerunud.
Kõrvad : Asetsevad keskmisel kõrgusel ja on tüvest laiad. Rippuvatel kõrvalehtedel on tipust ümardunud V-kuju.

KAEL :
Keskmise pikkusega, tihke, hästi lihaseline. Moodustab koos horisontaaltasapinnaga umbes 45º nurga ja onkaetud tiheda karvaga.

KERE :
Ülajoon : Sirge, saba asendi tõttu näib tahasuunas veidi tõusevana.
Turi : On vaid üsna vähesel määral ülajoonest eristuv.
Selg : Keskmise pikkusega, sirge, sitke, lihaseline.
Nimme (lanne) : Hästi lihaseline, lühike.
Laudjas : Lühike, veidi laskuv.
Rinnakorv : Sügav, pikk, hästi kumerdunud roietega.
Kõht : Ühtlaselt tahasuunas tõusev.

SABA :
Keskmisele kõrgusele kinnitunud ja tihedalt karvaga kaetud saba keerdub kerge rõngana laudja kohale.
Sirgeks tõmmatult peab see oma pikkuselt ulatuma kannaliigeseni.

JÄSEMED :
ESIJÄSEMED :
Õlad : Labaluud on kaldus asetusega, tihedalt rinnakorvile liibuvad. Turjast vertikaalselt alla tõmmatud mõtteline sirgjoon lõikub esiosaga rinna kõige sügavamas punktis.
Labaluu ja õlavarra vaheline nurk on umbes 100 kuni 110 kraadi.
Õlavarred : Keskmise pikkusega ja hästi lihaselised.
Küünarnukid : Tihedalt rinnakorvile liibuvad. Õlavarre ja
küünarvarre vahel moodustub 120 kuni 130 kraadine nurk.
Küünarvarred : Pikad, sirged, kuiva lihastikuga.
Esikäpad : Lühikesed, ümarad, sitked, tihedalt kooshoiduvate varvastega. Küüned on mustad või tumekiltkivihallid. Käpapadjandid on tumedaks värvunud ja elastsed. Käpad on paralleelsed, ettepoole suunatud ja keskmise laiusega seisuga teineteise suhtes.

TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Tagajalgade seis on paralleelne ja keskmise laiusega. Vaagna ja reie vaheline nurk on umbes 100-110 kraadi; põlveliiges moodustab umbes 100-110-kraadise nurga.
Reied ja sääred : Pikad ja hästi lihaselised.
Kannaliigesed : Kuivad, selgepiirilised.
Pöiad : Lühikesed.
Tagakäpad : Veidi lamedamad kui esikäpad, muus mõttes samasugused.

LIIKUMINE :
Liikumine on hästi elav ja temperamentne. Samm on lühike. Sageli on liikumine ka tõule tüüpiliselt sibav ja
kepslev. Koeral on kalduvus keerelda ümber oma telje.

NAHK :
Ilma voltideta, tihedalt liibuv ja tugevasti pigmenteerunud. Kõik karvadeta nahaosad on karvavärvusest sõltumata mustad või kiltkivihallid.

VÄRVUS :
a) - Must.
- Must, milles vähesel määral roostepunast või halli
varjundit.
- Liivakarva (fakó) koos selgelt väljendunud musta maskiga.
Rinnapiirkonnas on lubatud kõige enam kuni 3 cm läbimõõduga valge laik. Varvaste vahel leiduvad valged
karvad ei loeta veaks.
b) - Pärlvalge, ilma mingi jäljeta nisublondist varjundist.
Kõik eelpool loetlemata värvused ja märgised on lubamatud.

SUURUS JA KEHAKAAL :
Turjakõrgus :
Isased 39 kuni 45 cm, ideaalsuurus: 41 kuni 43 cm
Emased 36 kuni 42 cm, ideaalsuurus: 38 kuni 40 cm.
Kehakaal :
Isased : 13 kuni 15 kg.
Emased : 10 kuni 13 kg.

Märksõnad:

Tagasi