Pürenee lambakoer, pikakarvaline

Nagu tőunimigi ütleb, on nad  pärit Prantsusmaalt Pürenee mäestikust. Tegu on väga vana tőuga, arvatavasti on ta vähemalt 3000 aastat esinenud koeratőug. Oma kodumaal kasutati neid eelkőige lammaste karjatamisel. Tänapäeval peetakse teda nii teenistus- kui ka seltsikoerana.
Pürenee lambakoera tüüpe on kaks - pikakarvaline ja siledakoonuline.

Tagasihoidliku päritolu tõttu jääb pikakarvaline pürenee lambakoer kuni 20nda sajandi alguseni ametlikus
künoloogias sama hästi kui tundmatuks. Tema tõutüüp vaheldus ühest orust teise tunduvalt, tema kehakuju ja karvkate olid väga erinevad, kuid tema käitumine ning iseloom olid siiski igal pool samasugused. Esimene tõustandard loodi aastatel 1921 kuni 1925 ning seda on
sellest ajast vaid õige vähe muudetud.

Pürenee lambakoer on iseloomult ja olemuselt väga elav, aktiivne ja energiline ning töökas. Vőőraste suhtes on ta umbusklik, reserveeritud, kuid oma perekonnale truu, kiindunud ja ustav, ta on ideaalne töökoer. Sobib aktiivsele inimesele, kes pakub talle ülesandeid ja kasutab tema loomupäraseid vőimeid.

Pürenee lambakoeri on kahte tüüpi, pikakarvalised ja lühikarvalised, kuid esineb ka poolpika karvkattega Pürenee lambakoeri. Karvastiku värvused on hallid, fawne, merle, brindel ja harva must. Nende turjakőrgus on 40-52 cm, kaal 7-15 kg.

Tõustandard

PÄRITOLU: Prantsusmaa

KASUTUS: Püreneedel asuvate talude ja aasade karjakoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
Alarühm 1
Lambakoerad.
Töökatsetega

ÜLDMULJE:
Koer, kellest minimaalse suuruse ja kehakaalu juures kiirgab välja maksimaalne annus närvilist elavust.
Tema alati valvas olek ja nutikas, umbusklik näoilme koos impulsiivse liikuvusega annavad sellele koerale
iseloomuliku ja ainulaadse käitumise.

OLULISED PROPORTSIOONID:
• Koljuosa on ligikaudu sama pikk kui on selle laius.
• Koonuosa on veidi lühem koljuosast, suhtega 1/3 : 2/3.
• Kerepikkus on suurem turjakõrgusest.
• Küünarnukid asuvad maapinnast veidi kõrgemal kui pool
turjakõrgust.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Julge, leidlik, initsiatiivikas, väike ning täielikult oma peremehele pühendunud koer. Ta on iseloomult
kangekaelne ja vajab kindlalt juhtivat kätt, mis suudaks tema energilisust õiges suunas juhtida ning oskaks tema intelligentsusest ja elavusest parima tulemuse vormida. Võõraste suhtes käitub ta sageli umbusaldavalt.

PEA:
Üldjoontes kolmnurgakujuline.

PEAPIIRKOND:
Kolju: Mõõdukalt arenenud, peaaegu lame, vaevumärgatava laubavaoga; külgede suunas harmooniliselt ümarduv, kergelt väljajoonistuva kuklakühmuga. Mõõtudelt ligikaudu sama pikk kui lai.
Esiosas kulgeb kerge kaldega koonu suunas.
Üleminek laubalt koonule : Vähemärgatav.

NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Must.
Koon: Sirge, koljuosast veidi lühem. Aheneb kiilukujuliselt, kuid ei ole teravatipuline.
Mokad: Õhukesevõitu; katavad alalõua täielikult, suunurk ei ole nähtav. Mokaservad ja igemed on mustad või
tugeva musta markeeringuga.
Lõuad / Hambad: Hammastik peab olema täiskomplektne.
Tugevad kihvad. Käärhambumus (ülemised lõikehambad katavad vahetult alumisi); otsehambumus (ülemiste ja
alumiste lõikehammaste servad asetsevad vastakuti) on lubatud.
Silmad: Väga ilmekad, kergelt mandlikujulised, tumepruunid; mitte välja pungituvad ega sügaval
asetsevad. Karvkatte slate gray või „harlequin“ (blue merle) puhul on lubatud ning ka peaaegu alati
iseloomulikud mitmevärvilised (laigulised). Silmalaugude servad on karvavärvusest sõltumata mustad.
Kõrvad: Üsna lühikesed, tüvest mõõduka laiusega ning ei asetse pea kohal liiga lähestikku ega ka mitte liiga laialt teineteise suhtes.
Kõrvad peavad olema kõrvalehe alumises osas püstised ja liikuvad. Kõrva ülemine kolmandik või pool kõrvast peab ideaalis murduma ettepoole või küljele suunatult, kusjuures kõrvad peavad jääma sümmeetriliseks.
KAEL:
Üsna pikk ja lihaseline, hästi õlgadele liituv.

KERE:
Tugeva luustikuga, samas mitte raskepärane; kuiva lihastikuga.
Ülajoon: Tugev.
Turi: Hästi arenenud.
Selg: Üsna pikk, tugev.
Nimme (lanne): Lühike, veidi kumer. Kumerus näib tegelikust suuremana, sest tagajäsemeid ja laudjat kattev
karv on sageli rikkalikum.
Laudjas: Pigem lühike, üsna kaldus asetusega.
Rinnakorv: Keskmiselt arenenud, kuni küünarnukkideni ulatuv; külgedelt veidi kumerdunud.
Küljetühimikud: Mitte väga sügavad.

SABA:
Heade karvanarmastega, mitte väga pikk, üsna madala asetusega, sabaotsas moodustub konks. Koera valvsas
olekus ei tohiks saba tõusta kõrgemale kui seljajoone kõrgusele. Mõningatel isenditel esineb kaasasündinud
töbisaba.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED:
Sirged, kuivad, soonilised, heade karvanarmastega.
Õlad: Üsna pikad, mõõdukalt kaldus asetusega.
Õlavarred: Kaldus asetusega, keskmise pikkusega.
Küünarvarred: Sirged.
Randmed (randmeliigesed): Märgatavad randmeliigesed.
Kämblad: Veidi kaldus asetusega.
Käpad: Kuivad, üsna lamedad, selgelt ovaalse kujuga; tumedad käpapadjandid. Küüned on väikesed ja kõvad,
kaetud karvadega, karvad kasvavad ka käpa all padjandite vahel.

TAGAJÄSEMED:
Üsna kinniste nurkadega. Poolpikakarvalistel koertel ei esine karvanarmastust.
Reied: Mitte väga pikad, mõõdukalt kaldus asetusega, tugevad, hästiarenenud lihastega.
Põlveliigesed: Hästi nurgitunud, asetsevad paralleelselt kehateljega.
Sääred: Üsna pikad, kaldus asetusega.
Kannaliigesed: Kuivad, madala asetusega, hästi nurgitunud; vahel veidi kitsa asetusega.
Pöiad: Püstised või vaid veidi ettepoole kaldu asetusega.
Käpad: Kuivad, üsna lamedad, selgelt ovaalse kujuga.
Tumedad käpapadjandid. Küüned on väikesed ja kõvad, kaetud karvadega, mis kasvavad ka käpa all padjandite
vahel.
Lisavarbad: võivad tagajalgadel esineda ühe- või kahekordsetena või hoopis puududa.

LIIKUMINE :
Kõndides on pürenee lambakoera samm üsna lühendatud. Traav, tema eelistatuim liikumisviis, peab
olema vaba ja tarmukas. Aeglase traavi korral peab pea olema veidi tõstetud asendis, pikendatud traavi korral laskub see seljajoonega samale kõrgusele. Käppasid ei tõsta koer kunagi kõrgele, liikumine on sujuv, kusjuures liikumine meenutab maapinnal libisemist.

NAHK :
Õhuke; sõltumata karva värvusest on see sageli tumedalaiguliselt marmorjas.

KARVKATE :
KARV:
Pikk või keskmise pikkusega, mõlemal juhul tihe, peaaegu sile või vaid kergelt laines; tihedalt ja rikkalikult laudjat ning reisi kattev; oma tekstuurilt midagi kitsekarva ja lambavilla
vahepealset. Kuiva karva ja villava karva segunemisel kujunevad mõnedel koertel välja karvapulstid või –nöörid, („cadenette“), või vahel ka pulstunud/vildistunud karv „matelotes“, mis katavad laudjat ja reisi soomustena või katusekivide taoliselt. Cadenette’e leidub aga isegi rinnal ja esijalgadel kuni küünarnuki kõrguseni. Karv on koonul veidi lühem ja vähem tihe. Koonutipul, vahel ka kogu koonu ulatuses, on karv laskuv ja kasvusuunaga eest tahapoole. Külgedel ja põskedel on karv pikem ja näib nagu tuuleiilist eestpoolt tahapoole puhutuna. Silmad peavad olema hästi nähtavad ning ei tohi olla karvadega kaetud.

VÄRVUS:
Rohkem või vähem tumedatooniline fawn/helepruun, koos selle hulka segunenud mustade karvadega või ilma,
vahetevahel esinevate väikeste valgete märgistega rinnal ja jalgadel; rohkem või vähem intensiivne gray/hall, sageli koos valgega peal, rinnal ja jalgadel; arlekiin (s.t. mustaga läbitähnitud sinine, blue-merle). Niisamuti esineb ka brindle, black/musti ja black with white markings/musti valgete märgistega. Eelistatud on puhtatoonilised värvused.

SUURUS :
Turjakõrgus: Isased:40 – 48 cm.
Emased: 38 – 46 cm.
Muus osas ideaalset tüüpi koertel on lubatud lubatud kõrvalekalle kuni +2 cm.
Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

1 nädal tagasi
wall
koeruke vastas foorumis teemas Kutsikas ei tee häda välja
Apr 18
profile
laadis üles uue avatari.
Apr 15
profile
laadis üles uue avatari.
Apr 13
2 nädalat tagasi
wall
koer.ee vastas foorumis teemas Kutsikas ei tee häda välja
Apr 11
wall
Doropliks kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei tee häda välja
Apr 11
wall
koeruke vastas foorumis teemas kutsikas pissib kuhu tahab.
Apr 08
3 nädalat tagasi
wall
Doropliks vastas foorumis teemas kutsikas pissib kuhu tahab.
Apr 04

Uudised

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) tuletab loomapidajatele meelde, et Jõulupühadeaegne ülesöömine mõjutab... Loe edasi...

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega lihapihve teele

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega...

"Haapsalu ja Läänemaa" avalikku Facebooki gruppi kirjutati eile õhtul hoiatus lemmikloomaomanikele. "Eile... Loe edasi...

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

18. aprillil pöördusid Lehtse elanikud Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) poole abipalvega aidata üht... Loe edasi...

Artiklid

Küsimus: Tere,Meie väikesel koeral ei funktsioneeru tagakäpad. Eespool käpadega saab käia. Kui sööb ja joob hoiame teda, aga see teeb temast invaliidi....
Kutsikate puhul on see käitumine normaalne, see läheb ise ajapikku mööda. Tuleb lihtsalt talle mitte tähelepanu pöörata. Mingil juhul ei tohi sellest...
Küsimus:Tere! Sooviksin teada miks tekkib koeral taga jalgade halvatus?Vastus:Halvatuse põhjuseid on mitmeid. Kõige enam esineb tagajalgade halvatust...
Mõned koerad armastavad kaevata. Ja omanikud ei mõista, mis sunnib nende neljajalgseid lemmikuid lillepeenart või higi ja vaevaga rajatud inglise muru...