Pürenee mastifKeskajal eksiseteeris Hispaania aladel kaks kuningriiki: Castilla ja Aragon. Esimesest arvatakse pärinevat Mastin Espanol, teisest aga ei keegi muu kui Pürenee mastif.

Sarnaselt Hispaania mastifile pidi Pürenee mastif kaitsma lambakarju metsloomade eest, keda aga Pürenee mäestikes esines ohtrasti. 1930 -1940 hakkas lambakarjuste vajadus suurte koerte järele langema, seetőttu hakkas ka Pürenee mastifite arv tasapisi kahanema. Hispaania kodusőjajärgsed majandusraskused aitasid tőu kahanemisele suuresti kaasa.

1970.-datel hakati tőugu 'taaselustama', 1977. aastal loodi Club del Mastin del Pirineo de Espana ja praeguseks on Pürenee mastif kui tőug taastatud ja stabiilne.

Pürenee mastif on suursugune, inimestega hästi läbi saav ja rahulik koer. Ta haugub harva ja on väga enesekindel oma tegemistes.

Pürenee mastifile ei meeldi, kui keegi vőőras julgeb talle väljakutse esitada. Sellisel juhul on sellel vőőral parem rahulikult lahkuda, sest vajadusel on Pürenee mastif väga agressiivne.

Pürenee mastif on peremehe koer - ta naudib peremehe ja perega koos olemist ja on väga vähenőudlik. Lastega on ta väga kannatlik, ei saa jällegi unustada, et tegemist on väga suurt kasvu koeraga, kes mänguhoos vőib oma suurusega pahaaimamatult viga teha.

Pürenee mastif on suur majesteetlik koer suursuguse hoiaku ja jőuliste liigutustega.

Tõustandard

PÄRITOLU: Hispaania.

KASUTUS: Valvamine ja kaitse. Varasematel aegadel oli pürenee mastif kasutusel tõrjeks kiskjate, peamiselt huntide ja karude, vastu. Tänapäeval on ta suurepärane maamõisade ja nende asukate valvur; kergesti koolitatav.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid, šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2.2.
Molossid. Mäestikukoerad.
Töökatseteta.

ÜLDMULJE :
Kuulub väga suurte koerte hulka, kellel on tavapärane formaat ja keskmised proportsioonid. Ta on harmoonilise, silmatorkavalt jõulise ja lihaselise kehaehitusega. Karv ei ole ülemäära pikk. Tugev luuline karkass. Vaatamata oma suurusele ei tohi jätta muljet raskepärasusest või jõuetusest.

OLULISED PROPORTSIOONID :
- Keskmiste proportsioonidega kehaehitus. Täiesti tavapäraste suhtarvudega ja harmooniline koer.
- Kerepikkus on vaid veidi suurem turjakõrgusest.
- Koljuosa pikkuse suhe koonupikkusesse on nagu 5 :4.
- Koljuosa laius on pikkusega võrdne või sellest veidisuurem.
- Turjakõrguse ja rinnaümbermõõdu suhe on nagu 7 : 10.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Inimsõbraliku, rahuliku, suursuguse ja hästi intelligentsena on ta samas julge ja uhke võõraste suhtes, kelle eest ta kunagi tagasi ei kohku. Teiste koerte suhtes heatahtlik ja oma üleolevat jõudu tunnetav. Taplusse sattudes on ta hästi osav ja kasutab ära oma aastasadade tagustest võitlustest huntidega omandatud ja säilinud kogemusi. Tema kume haukumine tuleb rinnasügavustest ja pilk on valvas.

PEA :
Suur, tugev, mõõduka pikkusega. Koljuosa ja koonuselja pikkuse suhe on umbes 5 : 4. Koljuosa ja koonu pikiteljed on vaid veidi erisuunalised kuni paralleelsed. Pealtvaates
peavad kolju- ja koonuosad olema pikad ja ühtlase kujuga, ilma suurte erinevusteta koonutüve eesosa laiuses. Külgvaates peab pea olema sügav ja hästi täitunud.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Lai, tugev, profiilis veidi kumer. Koljuosa laius on võrdne selle pikkusega või veidi laiem. Kuklakühm on silmatorkav.
Üleminek laubalt koonule : Lauge, vähearenenud, samas siiski märgatav.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Must, niiske, suur ja lai.
Koon : Koonuselg on külgvaates sirge. Pealtvaates on
koon kergelt kolmnurkne, laiast tüveosast ninapeegli suunas tasaselt ja progresseeruvalt ahenev, samas
teravatipuliseks muutumata.
Mokad : Ilma mingi lõtvuseta tuleb ülamokkadel hästi katta alamokad. Alumised mokad moodustavad markantse
suunurga. Limaskestad peavad olema mustad.
Lõuad / Hambad : Kääritaoline hambumus. Hambad on valged, tugevad ja terved. Kihvad on suured, pikad,
teravad ja koos hoiduvate lõugade korral tihedalt teineteise vastu surutud. Purihambad on suured ja
tugevad, lõikehambad üsna väikesed. Kõik eespurihambad (premolaarid) peavad olemas olema.
Suulagi on must ja hästi selgete ristvagudega.
Silmad : Väikesed, mandlikujulised, pähklipruunid; eelistatud on tumedamatoonilised silmad. Ilme on
tähelepanelik, suursugune, sümpaatne ja intelligentne, samas vankumatult karm vaenlase vastu. Silmalaugude
servad on mustaks pigmenteerunud. Tähelepaneliku koera laugudeservad pingutuvad tihedalt silmade ümber.
Rahulikus olekus on alumised silmalaud veidi lõdvemad, kusjuures tõule tüüpiliselt tuleb silma sidekest veidi nähtavale.
Kõrvad : Keskmise suurusega, kolmnurgakujulised, siledalt rippuvad ja silmade joonest kõrgemale kinnitunud.
Rahulikus olekus liibuvad tihedalt põskedele.
Tähelepanelikul koeral kerkivad kõrvad põskedest märgatavalt kõrgemale, kusjuures ülemise ja tagumise
kolmandiku osas on kõrvad osaliselt ettepoole suunatud. Kõrvu ei kupeerita.
KAEL :
Keeglikurika kujuline, lai, tugev, lihaseline ja paindlik.
Kaelanahk on paks ja veidi lõtv. Kahekordne, hästiarenenud, kuid mitte ülemäärane kaelalott.

KERE :
Kere on ristkülikukujuline, võimas ja jämedakoeline, jätab mulje jõulisusest, on samas ka nõtke ja liikuv.
Ülemine profiiljoon : Sirge, liikumisel jääb horisontaalseks.
Turi : Hästi väljendunud.
Selg : Tugev, lihaseline.
Nimme (lanne) : Pikk, lai ja tugev, kitseneb külgedelt kubemete suunas.
Laudjas : Lai ja tugev. Kalle horisontaaljoone suhtes moodustab 45 kraadi. Laudjas asub turjaga samal
kõrgusel.
Rindkere : Lai, sügav, lihaseline ja ruumikas. Rinnakupide on etteulatuv. Roietevaheline ruum on lai, roided kumerad, mitte lamedad. Turjakõrguse ja rinna ümbermõõdu suhe on ligikaudu nagu 7 : 10. Alajoon ja kõht : Kõht on mõõdukalt üles tõmmatud, tühimikud on sügavad ja piht on lai.
SABA :
Keskmisele kõrgusele kinnitunud saba on tüveosas jäme, tugev ja painduv. Saba on pikakarvaline, pehme ja
imekauni karvanarmastusega. Rahulikus olekus laskub saba madalale ning ulatub vaevata kuni kannaliigeseni;
viimase kolmandiku osas on alati kergelt kaardunud.
Liikumisel ja koera erutudes kerkib saba saablikujuliselt ja saba otsas moodustub selge haak, samas kui saba ei kaardu mitte terves pikkuses ega tõuse ka selja kohale.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Eestvaates absoluutselt püstised, sirged ja paralleelsed.
Lihased ja kõõlused on silmatorkavad. Küünarvarre pikkus vastab kolmekordsele kämblapikkusele. Tugevate
luudega, jõuliste kämmaldega.
Õlad : Hästi lihaselised, kaldus asetsev labaluu on küünarvarrest pikem. Labaluu-õlavarrenurk on ligikaudu 100º.
Õlavarred : Hästi tugevad. Õlavarre- küünarvarrenurk on ligikaudu 125º.
Küünarnukid : Hästi luulised, kerele liibuvad.
Küünarvarred : Tugevate luudega, sirged ja tugevad.
Kämblad : Külgvaates veidi kaldus asetusega, asetsevad praktiliselt otse küünarvarre pikendusena.
Esikäpad : Kassikäpad. Kokkusurutud varbad, tugevate ja kõrgelt võlvunud varbalülidega. Küüned ja käpapadjandid on tugevad ja vastupidavad. Varvastevahelised nahad on hästi arenenud ja varbavahed on karvased.
TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Võimsad, lihaselised. Külgvaates mõõdukate liigesenurkadega. Tagant- ja külgvaates on jalad sirged ja püstised. Tagajalad peavad suutma koerale kindlustama
kerge liikumise, milles on piisava võimsusega tagatõuget ning elegantsi.
Reied : Jõulised, lihaselised. Puusaliigese nurk on ligikaudu 100º.
Põlved : Põlvenurga ulatus on umbes 120º.
Sääred : Pikad, hästi lihaselised ja tugevaluulised.
Kannaliigesed : Avatud liigesenurga ulatus on umbes 130º.
Pöiad : Hästi välja arenenud selgelt nähtava ahilluse kõõlusega. Kannused võivad esineda nii ühekordsetena
kui topeltkannustena, või ka puududa; lubatud on nende eemaldamine. Samaväärsete koerte puhul tuleb eelistada topeltkannustega isendeid.
Tagakäpad : Kassikäpad, kergelt ovaalse kujuga, veidi pikemad esikäppadest.

LIIKUMINE :
Eelistatud liikumisviis on traav, mis peab olema harmooniliselt jõuline ning elegantne; kalduvuseta
külgsuunas väljapöördumisele. Küliskäik ei ole lubatud.

NAHK :
Nahk on elastne, paks, roosakaspunast värvi, tumedalt pigmenteerunud aladega. Kõik limaskestad peavad olema
mustad.

KARVKATE:
KARV : Tihe, jäme ja mõõduka pikkusega. Ideaalne karvapikkus seljajoone keskosas mõõdetult on 6 kuni 9
cm; pikem on karv nii turjal, kaelal, kõhu all, jalgade tagaosas nagu ka sabas, karvanarmastuse tihedus ei ole nii kohev kui kehal. Karv peab olema struktuurilt karm, mitte mingil juhul villav.

VÄRVUS : Põhivärv on valge, alati koos selgelt piiritletud maskiga. Vahel esineb kogu kehal ebakorrapäraselt jaotunud, teravalt väljajoonistunud servadega maskiga samas toonis värvilaike. Kõrvadel on alati värvilaigud.
Ebasoovitavad on kolmevärvilised või läbivalt puhasvalged isendid. Sabaots ja jalgade alaosad on alati valged. Maski servad peavad olema selgete piiridega. Värvilaikude teravad piirjooned on hindamisel eelistust andev omadus.
Karvkate peab põhiosas olema nii hele kui võimalik, ideaaljuhul täiesti valge. Sellel esineb erinevat värvi laike eelistatuse järjekorras järgmiselt: puhasvalge (lumivalge) keskmiselt hallide, erksate kuldkollaste, pruunide, mustade, hallikashõbedaste, helebeežide, liivakarva või marmorjate laikudega. Ebasoovitavad on punased laigud ja valkjaskollane põhivärv.

SUURUS :
Suurusele ei ole kehtestatud ülemist piiri; võrdväärsete koerte hindamisel on eelistatud alati suuremad isendid.
Alumine piirsuurus on: isastel 77 cm, emastel 72 cm.
Siiski on soovitav, et koerad oleksid sellest oluliselt suuremad.
Isased peaksid olema üle 81 cm ja emased üle 75 cm.

No thumbnails found

 

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

3 kuud tagasi
profile
Latte laadis üles uue avatari.
Nov 08
wall
Otu kirjutas foorumisse postituse Koeral 2 kodu
Nov 08
5 kuud tagasi
wall
Kruusmar kirjutas foorumisse postituse Vene toy uriseb ja haugub
Sept 23
wall
kalad kirjutas foorumisse postituse Süringomüeelia -chihuahual
Sept 12
videos
Sept 08
profile
enehelve Kuidas saaks lisada JAHISARVELE praeguse kodulehe aadressi: jahisarv.onepagefree.com ja parandada tel numbreid
Aug 30
wall
emmelyne kirjutas foorumisse postituse Jack russel terjeri kõrvad
Aug 29

Uudised

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) tuletab loomapidajatele meelde, et Jõulupühadeaegne ülesöömine mõjutab... Loe edasi...

Artiklid

AjaluguSamojeedi koera peetakse maailma üheks ürgsemaks koeratõuks. Tõug pärineb Siberi samojeedi (neenetsi) hõimu heledakarvalistest kelgu- ja...
Ilmade soojenedes on paljud koera- ja kassiomanikud leidnud oma lemmikloomadelt peale metsaskäiku üsna arvukalt puuke. Kevadine puukide aktiviseerumise...
Haige loom ei saa sõnadega väljendada, et ta end halvasti tunneb. Ta teeb seda oma käitumise ja olekuga. Kõige paremini tunneb looma tema peremees ja...
Olles otsustanud oma koerale anda päris toidu asemel kuivtoitu, veendu, et säilitad seda õigesti. Vale säilituse korral võivad rasvad koerte kuivtoidus...