Puusaliigese düsplaasiaPuusaliigeste düsplaasiat on leitud KÕIKIDEL tõugudel, ka setteritel. Seega on tegemist haigusega, mis puudutab kõiki koeri ja nende omanikke.

Arvatakse, et puusaliigeste düsplaasia on pärilik liigestehaigus, mille tekkes mängivad rolli nii geenid, ümbritsev keskkond kui toitumine. Puusaliiges koosneb reieluu pähikust ja puusanapist.
Puusanapp omakorda moodustub kolmest vaagnaluust ja iseseisvast napaluust, mida omavahel ühendab kõhrkude. See kõhrkude luustub lõplikult alles koera täisikka jõudmisel ning on koos puusanapiga nooremas kutsikaeas ümbritsevatele mehaanislistele mõjutustele väga vastuvõtlik.

Düsplaasiat iseloomustab puusanapi lamenemine.
Kausjas kuju, mis sellele on normallne, kaob ning reieluu pähik ei saa oma õiges asendis fikseeruda. Sellest tulenevalt moodustubki n.ö. "lõtv" liiges, mis raskematel juhtudel võib põhjustada koeral isegi liikumisvõimetuse.

Düsplaasia avaldub alates neljandast elukuust kuni pooleteise aastani ning selle tunneb ära järgmiste tundemärkide järgi:
1. koeral on raskused lamamisest tõusmisel
2. tõustes kasutab koer ainult esijalgu, vedades tagajalgu järel
3. "jänese hüppamist" meenutav kõnd (bunny-hopping gate)
4. vastumeelsus liikumaminemisel
5. lonkamine peale suuremat füüsilist koormust
6. taaruv või õõtsuv kõnnak
7. muutused temperamendis, loidus

Düsplaasia ilmneb peamiselt koertel, kellel on selleks geneetiline eelsoodumus, kuid on ka tegureid, millega omanik ise saab düsplaasia tekkimise võimalust kahandada. 1960.-ndate aastate alguses hakati uurima toidu mõjutavuse suurust düsplaasiale.

Leiti, et kustikal, kes saab normaalsetes kogustes proteiini ja rasvaineid, on väiksem oht düsplaasiasse haigestuda. Probleem ei seisne aga mitte nende ainete ala- vaid ületarbimises.

Peamine faktor, mis kutsika düsplaasia tekke-ohtu mõjutab, on kasvu kiirus. Ülikiire kasvamine ei tee täiskasvanuna koera suuremaks, põhjustab aga peaaegu kindlasti ortopeedilisi probleeme, sealhulgas ka düsplaasiat. Proteiini, kaltsiumi, c-vitamiini ja mineraalidega liialdamist peavad arstid üheks suureks düsplaasia tekke põhjustajaks.

Ravi

Olenevalt juhtumist ravitakse puusaliigeste düsplaasiat kas meditsiiniliselt või kirurgiliselt. Meditsiiniline ravi kujutab endast erunevaid harjutusi, kehakaalu reguleerimist ning valu reguleerimist ravimitega. Näiteks ujumine on väga kasulik ning üldse harjutused, mis asetavad tagajala liigestele võimalikult vähe koormust. Kirurgiline ravi sõltub düsplaasia raskusastmest.

FCI nõudmisel on ka Eestis kohustuslik kontrollida kõikide aretusse minevate koerte puusaliigeseid röntgenoloogiliselt. Uuringute alla kuuluvad kõik keskmised ja suuremad koeratõud alates 1.a. vanusest. Tulemused tähistatakse viies hindekategoorias: A, B, C, D, E. Neist kaks esimest tähendavad terveid puusaliigeseid, ülejäänud düsplaasia erinevaid raskusastmeid.


Kennel Clodovech

Märksõnad:

Sind võib huvitada veel:


Tagasi