Rottweiler

Rottweiler on üks vanimaid koeratőuge maailmas, teda kasutati valvekoerte ja karja-ajajatena. Tőug sai nime Saksa Rottweili linna järgi ja neid koeri tunti kui “Rottweili lihunikukoerad”.

Iseloomult on Rottweilerid kuulekad, truud ja lojaalsed, őpihimulised ja kergesti koolitatavad. Nad on sőbralikud ja saavad lastega hästi läbi, ideaalsed koduvalvurid. Nad on julged ja enesekindlad, tasakaalukad.

Rottweiler on suurt kasvu, turjakőrgus on 56-68 cm, kaal 42-50 kg. Karvkate on keskmise pikkusega, aluskarvaga, tihe, värvuselt must punakaspruunide märkidega.


Artikkel:

Eesti Rottweileriühingu III suvepäevadel näitasid ligi 35 koera ja nende peremeest üles tőelist vastastikust kiindumust.Ohtlikuks peetakse rottweilerit mitmel pőhjusel. Kőigepealt välimuse tőttu: ta on jőuline, tugev ja suur koer, kes kaalub sama palju kui inimene. Müstikat lisab koera sünge, peaaegu must välimus. Rottweiler haugub kargelt ja madalalt. Ameeriklaste uuringud tőendavad, et rottweileri haukumine mőjub sissetungijale kőige mőjusamalt. Halvasti koolitatud ja omapäi kőndijana on ta ohtlik inimestele ja ka teistele koertele. Kui koerakarjas on ükski rottweiler, siis kindlasti on ta selle karja juht.


Koer pole üksnes lemmikloom.

Sageli räägitakse koertest kui lemmikloomadest. Ei tohi aga unustada, et nad on kaitsejőududes sőjakoerad, piirivalves piirivalvekoerad, politseis politseikoerad, teatud juhtudel valve- ja päästekoerad, kurttummade abilised jne. Rottweilerid on tänapäeval tuntud eelkőige kui teenistus- ja politseikoerad. Rootsi politseikoerte asjatundja Folke Isaksson on öelnud, et kui kuskil on oht, siis on seal turvaline rottweileriga liikuda.Väitesse, et rottweiler on lapsi armastav perekoer, tuleks suhtuda ettevaatusega. Őigesti koheldud ja őpetatud rottweiler on kahtlemata hea perekoer, sőbralik ka laste ja lemmikloomade vastu. Ta on ustav perekaitsja ja turvamees. Sőbralik on ta eelkőige tuttavate vastu. Arvatakse, et rottweiler on iseloomult kange ja tugev ja teda tuleb eriti kőva käega kasvatada ning räigelt alistada. Selline koolitus on täiesti vale, nőnda vőib kasvatada kangekaelse ja flegmaatilise koera. Kasvatada tuleb sőbraliku suhtumisega ja sobival hetkel looma kiita. Őigesti kasvatatud rottweiler on kuulekas ja töövalmis. Ta jumaldab ja austab oma "juhti".


Koer ei hammusta inimest kunagi pőhjuseta.

Halvad koerakoolitajad peavad oma pőhimőtteks: kui koer vihkab käskijat, las vihkab, peaasi, et vaid kuuletuks. Tagajärg on see, kasvatame looma eluohtlikuks. Rottweileritest on sadade aastate jooksul aretatud valve- ja teenistuskoerad. Seega on loomulik, et ohu korral nad ründavad, mitte ei pőgene. Samas aga ei tee őigesti kasvatatud koerad seda kunagi ilma pőhjuseta.Koerad ei käitu inimeste sarnaselt, nad ei oska rääkida ja seepärast on inimestel tihtipeale raske aru saada nende käitumisest. Kui koer hammustab, siis tuleneb see alati ümbruskonnast pärit ärritavast tegurist. Sellest sőltub seegi, kuidas koer hammustab, kas rünnates eest vői tagant.Iga koeratőug ei sobi igale inimtüübile. Kui inimene on kannatamatu, ei soovi kohaneda rottweileri elulaadiga ega temaga arvestada, vaid vastupidi, tahab rottweilerit őpetada elama ja suhtlema kui inimest, siis tasuks mőelda, kas see koeratőug talle üldse sobib. Enne kui hakkame hammustanud rottweilerit süüdistama ja nimetame teda solvavalt tapjakoeraks, vőiksime järele mőelda, kas viga pole meis endis vői meie kujundatud ühiskonnas.


Rottweileri tőug pärineb Saksamaalt.

Antiikajal vajasid sődivad armeed koeri vaenlase ründamiseks ja sőjalaagrite kaitseks. Saksamaa lőunaosas Baden-Württenbergis Rottweili linnas oli asustatus olemas juba 2000 aastat enne Kristuse sündi. Rooma keisri Vespasianuse vallutuste tulemusel püstitasid roomlased Neckari jőe vasakule kaldale sőjaleeri, millest aja jooksul arenes oluline keskus. Praegu tuntakse seda Rottweili linnana, kus elab 30 000 inimest.Roomlastel olid kaasas ka suured vőimsad koerad, kes pidid sőjasaagiks saadud loomakarju valvama. Neid koeri peetaksegi rottweilerite esivanemateks. On leitud 400 aastat tagasi maalitud nn karjakoeri. Keegi ei vői kindlalt väita, et samad koerad on tulnud koos roomlastega. Küll aga on maalitud koerad samalaadsed kui tänapäeva rottweilerid. Seega vőib olla kindel, et tüüp on säilinud aastasadu. Tőugude segamisega aretati peagi tugev töökoer, kellest tuli lihakaupmeeste lahutamatu abiline. Koerte peamiseks tööks oli valvata loomakarju ja kaitsta peremehe vara. Kaupmehed sidusid oma suured rahakotid koerte kaelarihma külge (sel ajal oli rahaks palju kaaluvad metallmündid). Koeri kasutati ka kaupmeeste vankrite vedamisel. Selleks oli vaja vastupidavat looma. Koerte kodulinna järgi hakati neid kutsuma Rottweili koerteks. Teadmata pőhjusel keelati Kesk-Euroopas koeri vankrite vedamisel kasutada ja Rottweili koerte osatähtsus hakkas kaduma. Aeg möödus ja rottweileritele leiti uusi töid. Neid hakati peamiselt kasutama politseikoertena. Sakslane J. Berta on kirjutanud: "Sellel tőul on esivanematelt päritud kőik omadused, mis politseikoerale vajalikud, nagu saksa lambakoeralgi. Rottweiler pole kunagi olnud keegi muu kui inimese esimene abiline. Tema iseloomu seletavad just truudus, usaldusväärsus, töökus ja kartmatus ohu korral. Ta on vastupidav ja samas vähenőudlik. Ta on juhitav ja samas iseseisev.


Tekst: Rein Topper

Tõustandard

PÄRITOLU : Saksamaa.

KASUTUS : Seltsi-, teenistus- ja kasutuskoer.

FCI KLASSIFIKATSIOON :
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2.1
Molossid, dogilaadsed
Töökatsetega.


LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE:
Rottweilerit peetakse üheks vanimatest koeratõugudest. Tema põlvnemine ulatub Rooma impeeriumi aegadesse.
Ta oli kasutuses nii karjatuse- kui karjade saatekoerana.
Koos Rooma leegionääridega Alpidest üle tulnud koerad kaitsesid inimesi ja hoidsid karja. Rottweili piirkonnas segunesid need koerad kohalikega. Sellest sündis ristand.
Rottweileri peamiseks ülesandeks sai siis veisekarjade ajamine ja valvamine ning oma isanda ja tema omandi
kaitsmine. Oma nime sai ta vana saksa impeeriumilinna Rottweili järgi : Rottweili lihunikukoer. Lihunikud aretasid seda koeratüüpi ainult töövõime ja neile olulise kasutusotstarbe järgi. Nii arenes aja jooksul välja silmapaistev karjakoer, kes leidis kasutust ka rakendikoerana. 20. sajandi alguses, kui otsiti
politseiteenistuseks sobivat koeratõugu, katsetati ka rottweilerit. Väga kiiresti sai selgeks, et koer sobib suurepäraselt politseiteenistuseks. Seepärast tunnistati aastal 1910 ta ametlikult politseikoeraks. Rottweileri aretus püüdleb jõulise, selgepiiriliste pruunide märgistega mustade koerte suunas, kes oma võimsusega poleks elegantsi minetanud ning sobiks seltsi-, teenistus- ja kasutuskoeraks ka massidele.

ÜLDMULJE:
Rottweiler on keskmise suurusega kuni suur, tüse, kuid mitte jässakas ega kerge, kõrgejalgne ega õbluke. Tema õigetes proportsioonides tihke ja jõuline kuju annab tunnistust tugevusest, nobedusest ja vastupidavusest.

OLULISED PROPORTSIOONID:
Kerepikkus mõõdetuna rinnakust kuni istmikunukini võib turjakõrgust ületada kõige enam 15% .

KÄITUMINE / ISELOOM :
Sõbraliku ja rahuliku iseloomuga, lastesõbralik, on väga kiinduv, kuulekas, kergesti juhitav ja töökas. Olemus reedab ürg-loomulikkust; tema käitumine on enesekindel, kindlate närvidega ja kartmatu. Ümbrusele reageerib ta erksa tähelepanuga.

PEA:
PEAPIIRKOND :
Kolju : Keskmise pikkusega, kõrvade vahelt lai, külgvaates mõõdukalt kumerdunud laubajoonega. Kuklakühm on
hästi arenenud kuid mitte tugevalt eristuv. Üleminek laubalt koonule : Laubalõige rõhutatud.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Ninaots on hästi arenenud, pigem lai kui ümar, suhteliselt suurte sõõrmetega, alati musta värvi.
Koon : Koljuosaga võrreldes mitte venitatud ega lühenenud. Koonuselg sirge, koon on laia tüvega ja tipu
suunas mõõdukalt ahenev.
Mokad : Mustad, tihedalt liibuvad. Suunurgad suletud, igemed võimalikult tumedad.
Lõuad / Hambad : Tugevad, laia asetusega üla- ja alalõualuud. Hambad tugevad ja täiskomplektsed (42
hammast); ülemised lõikehambad ulatuvad kääritaoliselt üle alalõua lõikehammaste.
Põsed : sarnakaar selgelt väljendunud.
Silmad : Keskmise suurusega, mandlikujulised, sügavpruuni värvi; hästi liibuvate laugudega.
Kõrvad : Keskmise suurusega, rippuvad, kolmnurga kujulised, laia ja kõrge asetusega. Ettepoole pööratud õige asetusega kõrvade tõttu näib kolbaosa laiem.
KAEL:
Tugev, mõõduka pikkusega, lihaseline, veidi kaarduva kuklajoonega, kuiv, ilma lõdva kaelanahata või lotita.

KERE:
Selg : Sirge, tugev, pingul.
Nimme(lanne) : Lühike, tugev ja mahukas.
Laudjas : Lai, keskmise pikkusega, kulgeb kerge
kumerusega, mitte sirge ega järsult laskuv.
Rind : Mahukas, lai ja sügav (umbes 50% turjakõrgusest), arenenud eesrinnaga ja hästi kaardunud roietega.
Kõht : Ei ole kubemest ülestõmbunud.

SABA: Loomulikuks jäetud, seljajoone horisontaaljooneline pikendus; rahulikus olekus ka
rippasendis.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Üldine : Eestvaates on esijalad sirged ja mitte kitsa asetusega. Küünarvarred on küljelt vaadatuna sirged.
Labaluude kalle tasapinna suhtes on umbes 45 kraadi.
Õlad : Hea asetusega.
Õlavarred : Tihedalt kerele liibuvad.
Küünarvarred : Hästi arenenud ja lihaselised.
Kämblad : Veidi nõtked, jõulised, mitte jäigalt püstised.
Esikäpad : Ümarad; varbad tihedalt koos ja võlvunud; padjandid pingul; küüned lühikesed, mustad ja tugevad.
TAGAJÄSEMED :
Üldine : Tagantvaates on pöiad sirged ja mitte kitsa asetusega. Vaba seisu korral moodustuvad nürid nurgad
reie ja vaagnaluu vahel, reie ja sääre vahel ning sääre ja pöia vahel.
Reied : Mõõduka pikkusega, laiad ja hästi lihaselised.
Sääred : Pikad, tugevad ja laia lihastikuga, kõõluselised.
Kannaliigesed : Tugevad, hästi nurgitunud, mitte jäigad.
Tagakäpad : Esikäppadest veidi pikemad; varbad tugevad, samuti tihedalt koos, võlvunud.

LIIKUMINE: Rottweiler on traavija. Selg jääb kindlaks ja suhteliselt tasaseks. Liikumine on harmooniline, kindel, jõuline ja tõrgeteta, ulatusliku sammupikkusega.

NAHK: Nahk kogu peas on tihkelt liibuv kuid võib kõrgenenud tähelepanelikkuse korral moodustada
mõningaid laubakortse.

KARVKATE
KARV : Kahekihiline = koosnedes kattekarvast ja alusvillast. Kattekarv on keskmise pikkusega, jäme, tihe ja
tihedalt liibuv; alusvill ei tohi kattekarva alt välja ulatuda. Tagajalgadel on veidi pikem karvastus.

VÄRVUS : Must koos hästi piiritletud sügavatooniliste punakaspruunide märgistega (piirdega) põskedel, koonul, kaela alapoolel, rinnal ja jalgadel ning silmade kohal ja sabatüve all.

SUURUS JA KEHAKAAL:
Turjakõrgus : Isastel
61 kuni 68 cm.
61 kuni 62 cm väike
63 kuni 64 cm keskmine
65 kuni 66 cm suur = õige suurus
67 kuni 68 cm väga suur
Kehakaal : ca 50 kg.
Turjakõrgus : Emastel
56 kuni 63 cm.
56 kuni 57 cm väike
58 kuni 59 cm keskmine
60 kuni 61 cm suur = õige suurus
62 kuni 63 cm väga suur
Kehakaal : ca 42 kg.


ArtCreative Design and Custom coding

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

2 nädalat tagasi
wall
Kerst kirjutas foorumisse postituse Neerupuudulikkusega koera toidusedel
Sept 05
5 kuud tagasi
videos
Apr 19
videos
Apr 19
10 kuud tagasi
profile
Latte laadis üles uue avatari.
Nov 08
wall
Otu kirjutas foorumisse postituse Koeral 2 kodu
Nov 08
12 kuud tagasi
wall
Kruusmar kirjutas foorumisse postituse Vene toy uriseb ja haugub
Sept 23

Uudised

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Artiklid

Kevad-talvisel ajal võetakse ette päris palju koerte ja kasside kastreerimise operatsioone, et vältida tüütut kontserti loomade jooksuajal ja hoiduda...
  Berni alpi karjakoer on vana algupäraga talukoer, keda Berni ümbruse ees- ja osaliselt ka kesk-alpialadel peeti kui valve-, veo- ja karja ajamise...
Neutraalne ala: Kontroll:Igal juhul hoia koertel kaelarihmu kaelas, et sul oleks võimalik neid kiiresti vajadusel kontrollida.“Kõike võrdselt”...
Kuidas tuli Teie perekonda esimene koer? Kuidas Teist sai "koerainimene" ? Minu koeraarmastus on kestnud nii kaua kui ma ennast mäletan. Kuna oma...