Saksa bokserÜks vaieldamatuid soosikuid maailmas on bokser, kes on olnud populaarne juba pikka aega.

Bokserit vőib pidada sugulaseks kőigi koeratőugudega, kes on aretatud massiivsest molossi koerast - iidsest kreeka valve-, vőitlus- ja karjakoerast.

Bokser on väga positiivse iseloomuga, tugev ja lustakas koer, kes on alati valmis mängima ja tegutsema. Tőu aretamisel kujundati bokserist hea valve-, töö.ja kaitsekoer, kuid aegade jooksul on bokserit kasutatud erinevates eluvaldkondades.

Andekas ja őpihimuline bokser on esindatud isegi tsirkuses ja teatris. See koeratőug on äärmiselt teenistusvalmis ja kasulik.

Erilise vőlu annab bokserile näo miimika ja ilmete väljendusrikkus.Tema laubal on mőtlikud kurrud, tal on tumedad silmad ja hingestatud pilk ning mőnikord püüab ta lausa inimese moodi"suhelda".

Bokser armastab joosta ja liikuda, ometi on ta nőus leppima ka vähemaga. Üldiselt ei lähe ka bokserid ka siis paksuks, kui nad saavad vähe liikuda. Bokseritele sobib ka elu linnakorteris. Isegi siis kui piirdute päevaste jalutuskäikudega ning viite koera paar korda nädalas parki mängima. Teisalt vőib bokser muutuda kergesti üleannetuks, kui teda őigel ajal ei pidurdata.

Eriti vajavad kindlakäelist ohjamist nooremad bokserid.

Bokserite karvkate vajab suhteliselt vähe hooldamist ja üldse on koera lihtne pidada ja kerge kontrollida, ta oskab maja juures puhtust hoida ega ole ka ülearu lärmakas.

Bokseri turjakőrgus on 53 - 63 cm, kehakaal 25 - 32 kg.

Tekst: Aira Seller, Kennel Aireston

Tõustandard

PÄRITOLU : Saksamaa.
KASUTUS : Seltsi-kaitse ja teenistuskoer.
F.C.I. KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2.1
Molossid, dogilaadsed
Töökatsega.

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE:
Üheks bokseri vahetuks eellaseks peetakse teiste seas ka Brabanti bullenbeisser’it. Omaaegne bullenbeisserite aretus oli peaasjalikult jahimeeste kätes, keda need koerad jahil aitasid. Tema ülesandeks oli ajukoerte poolt üles aetud uluki kinni pidamine ja paigal hoidmine kuni jahimehe saabumiseni saagi juurde. Selle ülesande täitmiseks vajas koer võimalikult laia asetusega hammastega laia lõuga, et saavutada tugevam haare ja võimsam hoid. Kõik selliste omadustega bullenbeisserid olid oma töös parimad ja neid kasutati seetõttu ka edasises aretustöös, mis järgnes varasemale pelgalt töövõimele ja kasutusomadustele rajatud valikule. Nii kujuneski aretuse tulemusena laiade lõugadega, ülespoole pööratud ninapeegliga koer.

ÜLDMULJE:
Bokser on keskmise suurusega, siledakarvaline, kompaktne koer lühikese, ruudukujulise kehaehitusega ja
tugeva luustikuga. Lihastik on kuiv, võimsalt arenenud ja plastiline. Liikumine on elav, jõuline ja elegantne. Bokser ei või näida tüse ega raskepärane, samuti jõuetu ega kõhetu.

OLULISED PROPORTSIOONID:
a) Kerepikkus : turjakõrgus ; kehaehitus on ruudukujuline, st et seljajoone horisontaalne
pikendus koos nurkadest, nt istmikunukist sirgelt alla tõmmatud joontest moodustub ruut.
b) Rinnasügavus : turjakõrgus ; Rind ulatub kuni küünarnukini. Rinnasügavus moodustab poole turjakõrgusest.
c) Koonuselja pikkus : pea pikkus ; koonuselja pikkuse suhe kolju-osa pikkusesse on 1 : 2 (mõõdetuna
ninapeegli tipust kuni silmade sisenurkadeni ning silmade sisenurkadest kuklakühmuni).

KÄITUMINE/ISELOOM :
Bokser peab olema tugevate närvidega, enesekindel, rahulik ja tasakaalukas. Tema olemus on kõige suurema
tähtsusega ja vajab hoolikat kujundamist. Tema kiindumus ja truudus oma isanda ning terve kodu suhtes, valvsus ning kohkumatu vaprus kaitsjana on juba vanast ajast kuulsad. Ta on heatahtlik pereringis kuid umbusklik võõraste suhtes, rõõmus ja sõbralik mängides kuid kartmatu tõsises olukorras. Ta on kergesti koolitatav ja seetõttu valmis usaldama teenistuseks oma südikuse ja vapruse, oma loomuliku teravuse ja oma haistmisvõime.

Oma vähenõudlikkuse ja korralikkuse juures on ta ühtviisi sobiv ja hinnatud nii perekonnas kui ka kaitse-, seltsi- ja teenistuskoerana. Tema iseloom on siiras, ilma valskuse või salakavaluseta isegi kõrges vanuses.

PEA:
See annab bokserile õige ilme, olles kerega sobivas suuruses ning näimata liiga kerge või liiga raske. Koon
peab olema võimalikult lai ja võimas. Pea ilu tuleneb koonu ja koljuosa suuruste harmoonilisest proportsionaalsusest.
Millisest suunast tahes vaadelduna, eest, pealt või küljelt, alati peab koon jääma koljuosaga õigesse
suurusvahekorda, st ei tohi tunduda liiga väike. Peab olema kuiv, ilma nahavoltideta.
Loomulik on siiski laubavoltide moodustumine lagipeas kõrgendatud tähelepanelikkuse korral. Ninatüvest
kummagi külje suunas kulgevad voldid on siiski alati veidi märgatavad. Tume mask ulatub koonule ja peab olema ülejäänud pea värvist selgelt eristuv, et kogu nägu süngena ei mõjuks.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Ajukolju peab olema võimalikult sale ja kantis. See on veidi kummuv, kuid mitte kerajalt lühike ega lame, samuti mitte liiga lai, kukal ei ole liiga kõrge. Otsmikuvagu on vaid nõrgalt väljendunud ning ei tohi aga, eriti silmade vahelt, liiga sügav olla.
Üleminek laubalt koonule: Laup moodustab ninaseljale üle minnes selge väljalõike. Ninaselg ei või olla lauba suhtes buldogi moodi üles tõmmatud ega ka laskuv.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Nina on lai ja must, vaid pisut püstine; laiad sõõrmed. Ninatipp asub veidi kõrgemal koonutüvest.
Koon : Koon on võimsalt arenenud kõigis kolmes mõõtmes, tähendab, et ei ole terav ega kitsas, lühike ega
lame. Selle kuju moodustavad a) lõualuude kuju, b) kihvade asend ja c) mokkade välimus. Kihvad peavad
asetsema üksteise suhtes võimalikult laialt ning olema üsna pikad, millega koonu esikülg kujuneb laiaks,
peaaegu ruudukujuliseks ning moodustab koonuseljaga nürinurga. Eestpoolt katab ülamoka serv alumise moka
serva. Ülespoole kaarduv alalõug koos alumise mokaga ei või ka tagantpoolt ülamokkade alt välja rippuda, kuid ka mitte täiesti nende alla peituda, pigem peab olema nii eest kui küljelt selgelt markeeritud.
Alalõug ja alumised lõikehambad ei tohi suletud suu korral nähtavad olla, samavähe võib bokseril suletud suuga keel näha olla. Ülamoka vagu on hästi märgatav.
Mokad : Mokad annavad koonu kujule täidluse. Ülamokad on paksud ja tihked; täidavad täielikult tühjuse, mis
pikenenud alalõuast tekib ja toetuvad selle kihvadele.
Hambumus : Alalõualuu on ülemisest pikem ja kergelt ülespoole kaarduv. Bokser on alahambumusega.
Ülalõualuu on koljuosaga liitunud laialt ning aheneb vaid veidi ettesuunas. Hammastik on tugev ja terve.
Lõikehambad asetsevad võimalikult korrapärases ja sirges reas, kihvad teineteisest kaugel ja hea suurusega.
Põsed : Põsed on arenenud vastavalt tugevatele lõualuudele kuid ilma liigselt välja kummumata. Koonuks
üle lähevad nad vaid kõige rohkem kerge kaarega.
Silmad : Tumedad silmad ei saa olla liiga väikesed ega punnis, ning mitte liiga sügaval asetsevad. Ilmes avaldub energilisus ja intelligents, see ei või olla ähvardav või lõikav. Silmalaud peavad alati olema tumedat värvi.
Kõrvad : Loomulikuks jäetud kõrvad on kindla suurusega; lauba kõrgemast kohast külgsuunas asetsevad, liibuvad rahuolekus piki põskesid alla ning on pööratud – eriti kui koer on tähelepanelik – märgatava voldiga ettesuunas.
KAEL:
Ülajoon kulgeb elegantse kaarega selgelt markeeritud kuklast turjani. See peab olema piisava pikkusega, ümar, tugev, lihaseline ja kuiv.

KERE:
Ruudukujuline. Kere toetub tugevatele, sirgetele jalgadele.
Turi : peab olema markeeritud.
Selg : Peab olema, nimmepartii kaasa arvatud, lühike, tugev, sirge, lai ja hästi lihastunud.
Laudjas : Veidi laskuv, kergelt kumer ja lai. Tuharad peavad olema pikad ja eriti emastel, ka laiad.
Rinnakorv : Sügav, küünarliigesteni ulatuv. Rinnasügavus ulatub umbes pooleni turjakõrgusest. Hästi väljendunud eesrind. Roided on hästi kumerad kuid mitte tünnikujuliselt ümarad, kaugele taha ulatuvad.
Alajoon : Kulgeb elegantse joonega tahapoole. Lühike pingul kube on kergelt ülestõmmatud.
SABA: Sabatüvi on pigem kõrge kui madala asetusega. Saba on loomulikuks jäetud.

Saksa bokserJÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Esijalad peavad olema eestvaates sirged, teineteisega paralleelsed ja tugevaluulised.
Õlad : Labaluud on pikad ja kaldu, tihedalt rinnakorviga liitunud; need ei või olla ülemäära lihaselised.
Õlavarred : Pikad ja labaluuga õige nurga all asetsevad.
Küünarliigesed : Mitte liiga tugevasti külgedele surutud ega väljapoole pöörduvad.
Küünarvarred : Sirged, pikad ja kuivade lihastega.
Randmeliigesed : Tugevad, hästi markeeritud kuid mitte liiga silmatorkavad.
Kämblad : Lühikesed, maapinna suhtes peaaegu püstised.
Esikäpad : Väikesed, ümarad, tihedalt suletud; kõvapõhjalised paksult polsterdatud padjandid.
TAGAJÄSEMED :
Hästi tugeva lihastikuga, mis on samas laudkõva ja väga plastiline. Tagajalad peavad olema tagantvaates sirged.
Reied : Pikad ja laiad. Puusa- ja põlveliigese nurgad peaksid olema võimalikult vähe nürid.
Põlved : Peaksid põhiseisakus niipalju ette ulatuma, et jääksid veel puusliigesest all tõmmatud sirgjoonele.
Sääred : Väga lihaselised.
Kannaliigesed : Tugevad, hästi markeeritud kuid mitte liiga silmatorkavad.
Pöiad : Lühikesed, maapinna suhtes mõõduka, 95-100 kraadise kaldega.
Tagakäpad : Esikäppadest veidi pikemad, suletud; kõvapõhjalised paksult polsterdatud padjandid.

Liikumine : Elav, täis jõudu ja elegantsi.

NAHK:
Kuiv, elastne, ilma voltideta.

KARVKATE
KARVA STRUKTUUR :
Lühike, jäik, läikiv ja liibuv.

VÄRVUS :
Kollane või tiigrikarva. Kollane esineb mitmesugustes toonides alates helekollasest kuni tumeda hirvepunaseni, kuid keskmised toonid (=punakaskollane) on kõige kaunimad. Must mask. Tiigrikarva variandil on eeltoodud astmeliselt kollasel taustal tumedad või mustad, roiete suunas kulgevad vöödid. Taustavärv ja vöödid peavad üksteisest selgesti eristuma. Valged värvimärgised pole põhimõtteliselt küll ebasoovitavad, kuid need peaksid siiski sobivalt asetsema.

SUURUS :
Mõõdetuna turjast küünarnuki kaudu maapinnani.
Isased : 57 – 63 cm
Emased : 53 – 59 cm

KEHAKAAL:
Isased : üle 30 kg (umbes 60 cm turjakõrguse puhul)
Emased : ligikaudu 25 kg (umbes 56 cm turjakõrguse puhul).


ArtCreative Design and Custom coding

 

Märksõnad:

Tagasi