Saksa lühikarvaline linnukoerSaksa lühikarvalise linnukoera ajalugu sai alguse koertest, keda kasutati, peaasjalikult vahemeremaades, uluklindude võrkudega püüdmisel ja dresseeritud lindudega peetaval jahil. Prantsusmaa, Hispaania ja Flandria kaudu tulid seisukoerad saksa vürstikodadesse. Nende koerte olulisemaks iseärasuseks oli nende seisakuvõime.

Suuremaks kasvas nõudlus seisukoerte järele peale seda, kui valmis esimene kaheraudne (1750). Koera eest lasti siis „lendav uluklind lennult“. Sellest sai alguse üleminek puhtalt seisukoeralt mitmekülgse kasutusotstarbega
jahikoeraks.

Tõuaretuse baasiks ja edasi arendamise alguseks sai alates 1897-ndast aastast sissse seatud
saksa lühikarvalise linnukoera tõuraamat (Zuchtbuch Deutsch Kurzhaar). Prints Albrecht zu Solms-Braunfeld oli see, kes määratles tõutunnused, kehaehituse hindamise reeglid ja lõppude lõpuks mõtles välja ka jahikoerte tööomaduste katsetamise lihtsad reeglid.

Tänapäeval käivad saksa lühikarvalised linnukoerad läbi tiheda aretusning katsete filtri. Standardiga on ettenähtud see, milline tuleb saksa lühikarvalisel linnukoeral kui mitmekülgse kasutusega jahikoeral kehaehituselt olla. Talle on omane ka kõikide jahiomaduste säilimine kuni kõrge vanuseni.

Koer on kőrge eeskehaga, proportsionaalse tugevkuiva kehaehitusega, tasakaaluka iseloomuga, väga liikuv.

Turja kőrgus isastel 62…66 cm, emastel 58…63 cm. Keha kattev karv on 1,5…2 cm pikk, tihe, sirge, läikiv. Karvkatte värvus on kohvipruunilaiguline vői täpiline, kohvipruun halli kirmega vői üleni kohvipruun. Esineb ka musti koeri.


Tõustandard

PÄRITOLU: Saksamaa

KASUTUS: Mitmekülgse kasutusega jahikoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 7
Seisukoerad.
Alarühm 7.1.1
Kontinentaalsed seisukoerad.
Kontinentaalsed linnukoerad.
Töökatsetega

ÜLDMULJE :
Kaunikujuline, harmooniline koer, kelle kehaehitusest kirgub jõudu, vastupidavust ja kiirust. Tasakaalustatud käitumine, sujuvad piirjooned, kuiv pea, hea asetusega saba, tihe, laikiv karv ja pika ulatusega harmooniline liikumine rõhutavad tema suursugusust.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Kerepikkus võib turjakõrgust vaid veidi ületada.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Kindel, tasakaalukas, usaldusväärne, vaoshoitud temperament, mitte närviline, arg ega agressiivne.

PEA :
Kuiv, markantne, mitte liiga kerge ega ka liiga raske; nii tugevuselt kui ka pikkuselt kehakujule ja sugupoolele vastav.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Piisava laiusega, tasaselt kumerdunud lauba-osa, nõrgalt väljendunud kuklakühm, mitte liiga sügav
laubavagu, märgatavalt arenenud kulmukaared.
Üleminek laubalt koonule : Ainult mõõdukalt väljendunud.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Mõnevõrra esiletungiv. Ninasõõrmed on piisavalt avatud, laiad ja liikuvad. Peaasjalikult pruun, mustadel või mustkimmel koertel siiski must. Ainult valge põhivärviga koertel võib ninapeegel olla ka lihakarva või laiguline.
Koon : Pikk, lai, sügav ja tugev, et kergendada koeral uluki õigel viisil kandmist. Külgvaates on koonuselg kerge kumerusega kõikides võimalikes üleminekuvormides suursuguse kujuga kreeka ninast kuni ainult kerge
kühmuni sirgel koonuseljal, mis on isastel koertel tugevamini väljendunud. Samuti lubatud täiesti sirge
koonuseljajoon on aga vähem tüüpiline, nõgus (konkaavne) koonuselg on tõsine viga.
Mokad : Liibuvad, mitte ülearu rippuvad, hästi pigmenteerunud. Ninast alates kuni jagunemiseni
laskuvad peaaegu otse alla, suunduvad seejärel ühtlase kaarena mõõdukalt väljendunud suunurgani.
Lõuad / Hambad : Tugevad lõualuud perfektse, korrapärase ja täiskomplektse hammastikuga kääritaolises hambumuses, kusjuures ülemised lõikehambad katavad ilma vaheruumi jätmata alumisi ja hambad on lõualuudes
otse; hambavalemile vastavalt 42 tervet hammast.
Põsed : Tugevad, hästi lihaselised.
Silmad : Keskmise suurusega, mitte välja pungituvad ega ka sügaval asetsevad. Ideaalne värv on tumepruun.
Silmalaud on tihedalt liibuvad.
Kõrvad : Mõõduka pikkusega, kõrge ja laia asetusega, lamedad ja pöördumiseta tihedalt piki pead rippuvad,
tipust tömbilt ümardunud. Mitte liiga lihavad ega ka liiga õhukesed. Ettesuunas tõmmatud kõrva poolituskoht jääb umbes suunurga kohale.

KAEL :
Üldmuljega harmoonilises pikkuses, kere suunas ühtlaselt laienev. Hästi lihaseline ja veidi kumerdunud kukal. Tihedalt liibuv kurgunahk.

KERE :
Ülajoon : Sirge või veidi laskuv.
Turi : Märgatav.
Selg : Kindel, hästi lihaseline. Lülisamba ogajätked peavad olema lihastega kaetud.
Nimme (lanne) : Lühike, lai, lihaseline, sirge või kergelt kumer. Üleminek seljalt nimmele on trimmis ja hästi tihe.
Laudjas : Lai ja piisava pikkusega, saba suunas vaid veidi laskuv, heade lihastega, mitte lühike ja kõhetunud.
Rindkere : Sügavam kui lai, hästi väljakujunenud eesrinnaga ja võimalikult pikalt taha ulatuva rinnakuluuga.
Rinnakuluu ja küünarnukid peavad asuma samal kõrgusel.
Roided on hästi kaardunud, mitte lamedad ega ka tünnikujulised. Tagumised roided ulatuvad hästi taha.
Alajoon ja kõht : Kulgeb elegantse kaarena tagasuunas kergelt üles tõmmatult, kuiv.

SABA :
Kõrge asetusega, tüvest tugev, seejärel ahenev, keskmise pikkusega. Jahikasutuses oleval koeral umbes poole
pikkuseni lühendatud. Rahulikus olekus rippuvas asendis, liikumisel horisontaalselt ning mitte liiga kõrgel üle seljajoone või liigselt kaardunud. (Maades, kus sabade kupeerimine on seaduseandja poolt keelatud, peab saba jääma loomulikuks. Sel juhul ulatub saba kuni
kannaliigeseni ja hoidub sirgena või kergelt saablikujuliselt).

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Üldmulje : Eestvaates sirged ja paralleelsed, külgvaates hästi kere toetavad esijalad.
Õlad : Kaldus ja tahapoole suunatud asendis lamedalt liibuvad labaluudega. Tugev, kuiv lihastik. Hea nurgaga
labaluu ja õlavarre vahel.
Õlavarred : Võimalikult pikad, heade ja kuivade lihastega.
Küünarnukid : Kerele liibuvad, samas siiski mitte
külgedesse surutud, mitte välja- ega sissepoole pööratud,
asetsevad üsna tagapool. Hea nurgaga õlavarre ja
küünarvarre vahel. Küünarvarred : Sirged, piisavate lihastega. Tugevad, mitte
jämedakoelised luud.
Randmeliigesed : Tugevad.
Kämblad : Küünarvarre ja kämbla vahel on minimaalne nurk, kuid mingil juhul pole need jäigad.
Esikäpad : Ümarad kuni lusikakujulised, tihedalt kokku surutud, piisavalt kumerdunud varvastega. Tugevad
küüned. Sitked, vastupidavad käpapadjandid. Need liiguvad paralleelselt, mitte sisse- ega väljapoole pööratud ei seismisel ega ka liikudes.

TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Tagantvaates sirged ja paralleelsed. Head nurgad. Tugevad luud.
Reied : Pikad, laiad ja lihaselised. Hea nurgaga vaagna ja reieluu vahel.
Põlved : Tugevad, hea nurgaga reie ja sääre vahel.
Sääred : Pikad, lihaselised ja soonilised. Hea nurgaga sääre ja pöia vahel.
Kannaliigesed : Tugevad.
Pöiad : Püstise seisuga, tugevad.
Tagakäpad : Ümarad kuni lusikakujulised, tihedalt kokku surutud ja piisavalt kumerdunud varvastega. Tugevad
küüned. Sitked, vastupidavad käpapadjandid. Need liiguvad paralleelselt, mitte sisse- ega väljapoole pööratud ei seismisel ega ka liikudes.

LIIKUMINE :
Pika ulatusega, tugeva tagtõuke ja vastava esisammuga, sirgjooneliselt ja paralleelselt liikuvate ees- ja
tagajalgadega, mis seejuures on korralikult välja sirutatud. Ebasoovitav on küliskäik.

NAHK :
Tihedalt liibuv, ilm nahavoltideta.

KARVKATE:
KARV :
Lühike ja tihe, peab katsumisel tunduma kare ja kõva. Peas ning kõrvadel on karv peenem ja lühem, saba
alapoolel mitte oluliselt pikem. Kogu keha peab olema karvkattega kaetud.

VÄRVUS :
- Pruun, ilma märgisteta.
- Pruun, mõõdukate valgete või tähniliste märgistega rinnal ja jalgadel.
- Tume pruunkimmel pruuni peaga, pruunide laikude või täppidega. Siinkohal kirjeldatud värvusega koera
põhivärv ei ole mitte pruun valgega või valge pruuniga, vaid karvkate moodustub pruunide ja valgete karvade
segust, mis annab koerale praktilises jahikasutuses erilise väärtuse – ta on taustast silmatorkavalt erinev. Tagajalgade siseküljel ja sabatipus on värvus tavaliselt heledam.
- Hele pruunkimmel pruuni peaga, pruunide laikudega, pruunide täppidega või ilma laikudeta. Selle värvuse
korral esineb pruune karvu vähem ning ülekaalukamalt esineb valgeid karvu.
- Valge, pruuni peajoonise, pruunide laikude või täppidega.
- Must värv samades nüanssides pruuniga nagu pruunkimmel-värvuste puhul.
- Lubatud on kollase piirdemärgise esinemine.
- Lubatud on nii lauk, otsmikutäht kui ka tähnilised mokad.

SUURUS :
Turjakõrgus : isased : 62 kuni 66 cm,
emased : 58 kuni 63 cm.

 

 

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

1 nädal tagasi
profile
laadis üles uue avatari.
Jun 11
2 nädalat tagasi
profile
laadis üles uue avatari.
Jun 01
1 kuu tagasi
wall
karma kirjutas foorumisse postituse hot spot
Mai 19
friends
Andra55 ja Anora on nüüd sõbrad
Apr 26
profile
Andra55 laadis üles uue avatari.
Apr 26
2 kuud tagasi
wall
koeruke vastas foorumis teemas Kutsikas ei tee häda välja
Apr 18

Uudised

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) tuletab loomapidajatele meelde, et Jõulupühadeaegne ülesöömine mõjutab... Loe edasi...

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega lihapihve teele

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega...

"Haapsalu ja Läänemaa" avalikku Facebooki gruppi kirjutati eile õhtul hoiatus lemmikloomaomanikele. "Eile... Loe edasi...

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

18. aprillil pöördusid Lehtse elanikud Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) poole abipalvega aidata üht... Loe edasi...

Artiklid

Normandia arteesia basset ehk Basset Artesien Normand on pärit Prantsusmaalt. Ta on üks kuuest bassetitőust. Ta põlvneb algselt hubertuse ja...
Missugune on hea suhe/kontakt koeraga ja miks see on nii oluline? Hea suhe pőhineb usaldusel, koer on koostöövalmis, őnnelik, rőőmsameelne,...
Münsterlandi linnukoerad on pärit Saksamaalt.  1870-ndate aastate paiku olid Münsterimaal tuntud pikakarvalised saksa spanjelid (Wachtelhunde), kes olid...
Eesti hagijas on aretatud kohalike hagijate ristamise teel Beagle, Inglise rebasehagijaga (foxhound), Šveitsi hagijaga (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund),...