Pärit Iraani tasandikelt, sealsete ülikute austatud ja aretatud kiire ja elegantne, mandlikujuliste tumedate silmadega, kauni pika sabakarvaga üks kiiremaid jooksjaid. Salukisid on läbi aegade vőrreldud araabia hobustega: hinges sama uhkus ja alistamatus, ääretult elegantne liikumine ja väljenduslikkus :nii vőistleb ta kauniduses afgaani hurdaga, kuid tema jooks on kiirem. Iseloomult nagu teisedki idamaised hurdatőud on saluki tagasihoidlik vőőraste aga armastav ja hell pereliikmete suhtes. Tänapäeval väga populaarne näitusetőug. Eestis suhteliselt haruldane.
SALUKI on sobiv tőug Sulle, kes Sa hindad hellust, kujutlusvőimet ja iseseisvust. Pole kindel kas Sina oled valinud SALUKI vői hoopis vastupidi! SALUKI on kui elav kunstiteos, palake igivana kultuuri ja müsteeriumit, lisandina idamaine huumoritaju.
Saluki on üks maailma vanimaid koeratőuge. Hutchinsoni Dog Encyclopedias on märge 6000 – 5000 e. Kr elevandiluule graveeritud Saluki peakujutisest.Salukide olemasolust ja säilimisest tänapäevani saame olla tänulikud islamiusulistele araabia hőimudele. Kui araablastelt küsida kuidas sobib nende armastus ja austus Muhamedi őpetuse ja Koraaniga, mis koeri räpasteks loomadeks peab siis vastus on lihtne: Saluki ei ole koer vaid SALUKI ja seega püha Allahi kingitus mis lubab araabidel süüa Saluki abil jahiretkedelt saadud liha ning annab talle őiguse elada samas telgis koos kőrbeülikutega.On ilmne, et Saluki oli olemas juba 300 e. Kr, mil Aleksander Suur alustas vallutusretki Indiasse. Läbi keskaja nautis Saluki idamaiste paleede pakutavat luksust ja soosingut.
Hoolimata tőu vanadusest nähti neid läänemaailmas alles 1840 aastal, mil Pärsiast Inglismaale kolm esimest Salukit toodi. 1897 aastal sai Florence Amherst oma esimesed Tahawi sheigi kasvatatud Salukid kingituseks Egiptusest ja pőhiosa tänapäeva Salukidest pőhineb neil vanadel Amhersti liinidel. Kulus 40 aastat enne kui tőu arvukus suurenes. Toodi uusi Salukisid Pärsiast kuid tőug püsis vähetuntuna ja haruldasena kuni briti sődurid ja kindralid I Maailmasőja ajal Lähis-Idasse sattusid ning mitmeid Salukisid sealt kaasa tőid saades neid kingiks sőbralikelt hőimudelt vői ka sőjasaagiks. Inglise Kennelklubi registreeris tőu 1922 aastal. Ameerikasse toodi esimesed Salukid 1920 aastate alul kuid Ameerika Kennelklubi tunnistas tőugu alles 1927 aastal. Skandinaavia esimene Saluki oli Timsa el Sollum mis toodi Inglismaalt Rootsi 1924 aastal. Soome toodi esimene Saluki Rootsist 1938 aastal, kuid tagastati paari aasta möödudes. Alles 1949 aastal toodi Inglismaalt kuulsast Mazuri kennelist esimene kasvatustöös tähtsust omanud Saluki Soome.
SALUKIL ehk pärsia hurdal vői ka gasellikoeral, nagu teda kunagi nimetati on tasakaalustatud kehaehitus, sihvakad jalad ja tugevad lihased tagajalgadel mis vőimaldavad tal suurel kiirusel jahtida saakloomi olles vastupidav ka pikematel distantsidel vői raskestiläbitaval maastikul.
Esindatud on mitmeid eri tüüpe ja need kőik on vőrdselt aktsepteeritavad sest algusaegade hőimudel oli mitmeid eri tüüpe vastavalt nende asualale ja looduslikele tingimustele. Lähis-Ida traditsioonidele vastavalt Salukisid ei müüdud ega ostetud vaid kingiti.
Euroopasse toodud Salukid tulid erinevatelt hőimudelt ja olivad seega tüübilt erinevad. Kőrvalesti ja pikka saba katavad pikad siidised karvad. Tőustandard nőuab väärikat kuid pehmet ilmet truudust väljendavates kaugelevaatavates mandlikujulistes silmades. Üldilme eeldab stiilsust, jőudu, vastupidavust ja nőtkust – mis vőimaldavad Salukile kui nägemise abil kaljusel maastikul vői sügavas liivas jahti pidavale tőule nőtke ja kiire liikumise.
Saluki vőib olla nii pika- kui lühikarvaline. Kőik värvid, näit. white, golden, grizzle, fawn, red, particolor, black &tan, bl&silver, tricolor, cream jne. välja arvatud brindle on lubatud. Kőrgus isastel 58-71 cm, emased suhtes väiksemad.
Salukis on nii idamaist stiilsust kui ka tugevat jahikirge ja need algupärased omadused on tőus säilinud tugevalt ka tänapäevani. Saluki on uhke, tark ja iseseisev kuid tagasihoidlik vőőraste suhtes, mitte kunagi häiritud ega agressiivne, mis loetakse tősiseks veaks.
Üks tüüpilisemaid omadusi on tema sőltumatus. See väljendub tavaliselt vabana jalutades kui Saluki keeldub omaniku juurde tagasi tulemast. Pőhjus pole sőnakuulmatuses ega koolitamatuses vaid selles kes OTSUSTAB. Saluki tuleb tagasi siis kui ise seda OTSUSTAB.
Koolitamisel on esmane saada Saluki arvama et käske täites teeb ta just seda mida ise oli otsustanud teha vői ise tahab teha. Saluki on tagasihoidlik vőőraste suhtes. Ükskőiksus tekitab nii mőneski kes tahaks Salukiga tutvust teha, pettumust. Saluki seisab vaikselt paigal vői isegi astub sammu eemale kui vőőras soovib teda paitada. Sabaliputus Salukilt on üks suur austusavaldus! Tagasihoidlikkus niisiis ei tähenda argust vaid Saluki soovib et teda koheldaks tema väärikust arvestades.
Koerasőbral tuleb leppida et Saluki ei hüple, pöörle, vingu ega laku rőőmust keda tahes vastutulijat. Oma pere ja tuttavaid seevastu tervitab ta suure helluse ja rőőmuga. Saluki mängulust säilib kőrge eani ja nad on väga pikaealine tőug. Saluki erineb oma mängudes teistest koeratőugudest kui öö ja päev: ei ole nad huvitatud teile visatud palli vői keppe tagasi tooma, nende mäng on stiilis: “Sina mind kätte ei saa” ja “ mina sind küll saan, igavene jänes”.
Täiskasvanud Saluki on kodus diivaninurka armastav ja end inimestega vőrdsena tundev isiksus, kutsikad seevastu aga täielikud “energiapommid” . Saluki on tőug keda peetakse toas mitte őues ja elamiseks ei vajab ta rohkem mugavust kui ruumi sest sobitab end alati pere lähedusse.
Liikumist vajab tőug küllaltki palju – jooksmine on Salukile sama vajalik kui söömine vői magamine. Vabana jooksutades tohib seda teha vaid turvalisel ja suletud territooriumil sest nende kirg jahtida kőike liikuvat vőib neile saatuslikuks saada.
Saluki oskab vägagi hästi protesteerida asjade vastu mis talle vastukarva on. Ja solvangutele ja alandustele järgneb “kättemaks” – seega Saluki ei ole igaühele sobiv tőug – kuigi tekitab oma kauni välimuse ja elegantse liikumisega huvi ja ihaldust paljudes. Kui Sina sobid SALUKILE siis sobib ka SALUKI Sulle!
Eesti salukid on olnud edukad nii Maailma- kui ka Euroopa Vőitja näitustel ja samuti Tőu vőitjad paljudes Euroopa riikides nii rahvusvahelistel kui ka tőu erinäitustel.
Tekst: © Monica Kullarand, Kennel Al Khabara
Tõustandard
PÄRITOLU: Kesk-Idamaad
KASUTUS: Jahipidamine nägemismeele abil.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 10
Hurdad.
Alarühm 1
Pikakarvalised hurdad.
Töökatseteta
LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Salukid on oma tüübilt varieeruvad ning variatsioonide rohkus on sellele tõule iseloomulik ning isegi soovitav.
Tüübipaljususe põhjusteks on salukide eriline asend araabia traditsioonides ning Kesk-Idamaade ääretult laiad alad, kus salukisid on jahipidamiseks kasutatud juba aastatuhandeid.
Esiaegadel olid igal hõimul nende asualade maastiku ja loodustingimustes jahipidamiseks sobivaimad salukid keda Kesk Idamaade traditsioonide kohaselt ei müüdud ega ostetud kuid võidi kinkida lugupidamise märgiks. Selle tulemusena erinesid eurooplastele kingitud ja Euroopasse toodud salukid omavahel niivõrd, kuivõrd varieeruvad olid nende päritolukoha maastikud ja ilmastik. Briti standard sai aastal 1923 esimeseks ametlikuks euroopalikuks tõustandardiks salukidele, ühendades kõik need algupärased tüübid.
ÜLDMULJE :
Selle tõu välimuses avalduvad mõjusalt graatsilisus ja tasakaal, suur kiirus ja vastupidavus ühendatuna tugevuse ja väledusega. Lühikarvaline variatsioon on ilma pika karvata.
OLULISED PROPORTSIOONID :
- Kerepikkus (õlanukist kuni istmikunukini) on peaaegu võrdne turjakõrgusega, kuigi koer näib sageli pikem kui ta tegelikult on.
KÄITUMINE JA ISELOOM :
Võõraste suhtes reserveeritud, kuid mitte närviline või
agressiivne. Väärikas, intelligentne ja sõltumatu.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Kõrvadevaheline laius mõõdukas.
Üleminek laubalt koonule : Ei ole rõhutatud.
NÄOPIIRKOND :
Nina : Ninapeegel on must või maksapruun.
Lõuad / Hambad : Hambad ja lõuad tugevad, perfektse, korrapärase ja täieliku käärhambumusega.
Silmad : Tume- kuni pähklipruunid, säravad, suured ja ovaalsed, mitte väljapungituvad. Kaugusesse suunatud
truu pilguga silmade ilme on väärikas ja pehme.
Kõrvad : Pikad ja kaetud siidise, pika karvaga, kõrge asetusega, liikuvad, tihedalt peadligi hoidvad.
KAEL :
Pikk, nõtke ja hästi lihaseline.
KERE :
Selg : Üsna lai.
Nimme (lanne) : Veidi kumerdunud ja hästi lihaseline.
Laudjas : Puusanukid teineteise suhtes laia asetusega.
Rinnakorv : Sügav, pikk ja mõõdukalt kitsas, mitte tünjas ega ka lamedate roietega.
Alajoon : Selgelt üles kaardunud.
SABA :
Pikk, madala asetusega, loomulikus olekus kaarekujulisena, alaosa kaetud pika ja siidise karvaga,
mitte puhevil. Täiskasvanud koertel ei tõuse kõrgemale seljajoonest, välja arvatud mängimise ajal. Sabatipp peab ulatuma vähemalt kannaliigeseni.
JÄSEMED :
ESIJÄSEMED :
Õlad : Hästi taha suunatud, hästi lihaselised ja tugevad kuid mitte raskepärased.
Õlavarred : Ligikaudu sama pikad kui abaluud ning moodustavad nendega hea nurga.
Küünarvarred : Pikad ja sirged küünarnukist kuni randmeni.
Kämblad : Tugevad ja elastsed, veidi kaldus asetusega.
Esikäpad : Mõõduka pikkusega, varbad pikad ja hästi kaardunud, mitte harali, kuid ka mitte kassikäpa kujuliselt, ühtaegu nii tugevad kui ka painduvad, varvaste vahel karvad.
TAGAJÄSEMED :
Tugevad, suurepärase galopi-ja hüppevõimega
Reied ja sääred : Hästi arenenud.
Põlveliigesed : Mõõdukate nurkadega.
Kannaliigesed : Madala asetusega.
Tagakäpad : Sarnased esikäppadega.
LIIKUMINE :
Sujuv, voogav ja vaevatu traav. Kerge ja edasiviivalt sirutava sammupikkusega kuid mitte hackney tüüpi ega raskepärane.
KARVKATE :
KARV :
Sile ja pehme, siidise tekstuuriga.
Esi – ja tagajalgade tagaküljed kaetud karvaga, täiskasvanud koertel võib esineda karva ka kurgu all,
kutsikatel aga kerget villavat karva reitel ja õlgadel. Lühikarvaline variatsioon on ilma pika karvata.
VÄRVUS :
Kõik värvused ja värvikombinatsioonid on lubatud. Brindle ei ole soovitatav.
SUURUS :
Turjakõrgus : Keskmiselt vahemikus 58 –71 cm (23-28 tolli), emased on proportsionaalselt väiksemad.
Tagasi
