SchipperkeSchipperke on Belgiast pärit koeratőug, tema täpne ajalugu on jäänud veel segaseks. Igatahes kasutati neid kiireid ja aktiivseid koeri lambakoertena ja ka seltsikoertena. Tänapäeval on nad populaarsed eelkőige Inglismaal.

Flaami dialektis tähendab schipperke „väikest lambakoera“. Belgia lambakoerte ja schipperke ühiseks esiisaks pidi olema üks vana lambakoera tõug, kes oli tavaliselt must ja üsna väike ning kandis nime „Leuvenaar“. Tema põlvnemine pärineb juba 17ndast sajandist.

1690 paiku oli schipperke Brüsseli kingseppade eeslinna Saint-Gery rahva armastatuim koer. Nad korraldasid võistlusi, kuhu tõid väljanäitusele oma koerad, nikerdatud vaskkaelustega kaelas. Arvatavasti 15nda sajandi moeröögatusena hakati sabasid täies ulatuses ära kupeerima. Ta oli kuulus hiirte, rottide, muttide ja teiste kahjurnäriliste kütina.

Schipperke esitati näitusele esimest korda aastal 1882 Spa’s. Belgia kuninganna Marie-Henriette tõstis ta moeloomaks. Toodi 1887 Inglismaale ja Ameerikasse. Esimene standard loodi vastutava tõuklubi poolt aastal 1888.

Klubi ise asutati samal aastal ja see on vanim tõuklubi Belgias. Aastate jooksul on tüüp ühtlustunud. Siis räägiti iseseisvatest Anvers’i, Louvain’i ja Bruxelles’ tüüpidest.

Schipperke on oma iseloomult väga elav, vilgas,energiline ja kiire. Naudib töötamist, on uudishimulik ja julge. Ta on kergesti őppiv ja tahab oma peremehele igati meelejärele olla.
Ta on populaarne ka harrastuskoerana just tema kiire őppimisvőime tőttu. Tõustandardis iseloomustatakse teda nii - eeskujulik väike valvekoer, silmapaistev «sidemees»,mõõtmatult vitaalne, võõraste suhtes tagasihoidlik.

Rahutu, liikuv, väsimatu, tal on pidevalt asja kõigega enda ümber, ta kaitseb ägedalt kõiki objekte, mis on tema hoole alla usaldatud, hästi õrn lastega, alati uudishimulik kõige suhtes, mis liigutab või teisel pool ust on.

Oma meelsust avaldab heleda hääle ja puhevil kaeluse ning seljakarvadega. Ta on otsija, kes peab jahti rottidele, muttidele ja teistele kahjurnärilistele.

Lastega saavad nad väga hästi läbi ja ka teiste koertega ei tülitse. Kindlasti sobiks Schipperke vaid aktiivsele inimesele, sest ta vajab väga palju liikumist ja oma energia välja elamise vőimalusi. Tal on ka head valveomadused.

Schipperke on väikest kasvu, turjakőrgus on keskmiselt 30 cm, kaal 3-8 kg. Karvkate on paks, kraega ja pükstega, värvuselt must.

Tõustandard

PÄRITOLU: Belgia

KASUTUS: Väike valvekoer, seltsikoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
Alarühm 1
Lambakoerad.
Töökatseteta

ÜLDMULJE:
Schipperke on väikeseformaadiline lambakoer, vaatamata sellele aga väga tugeva kehaehitusega. Ta pea on
kiilukujuline ja hästi arenenud koljuosaga. Koon on suhteliselt lühike. Harmoonilise kerega, mis on lühike,
üsna lai ja tihke. Jäsemete luustik on peen. Temale iseloomulik karvkate on tihe, sirge, moodustab kaeluse,
laka, põlle ja püksid, mis annavadki tegelikult talle tema omapärase välimuse. Soolised tunnused on rõhutatud.
Tema veatuna tunduv välimus, sinna juurde iseloomulikud tundemärgid ja lambakoeralik olemus üheskoos,
väikesesse formaati surutult, selgitavadki tema hästi suurt populaarsust kaugele üle Belgia piiride.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Turjakõrgus on sama suur kerepikkusega, ta on ruudukujuline. Rind ulatub küünarnukkideni. Koon on
selgelt lühem kui pool pea pikkust.

PEA:
Hundisarnane, kiilukujuline, kuid mitte liiga pikk, piisavalt lai, kerega harmoonilises kooskõlas. Kulmukaared ja kuklakühm on veidi võlvunud. Koljuosa üleminek näopiirkonnaks on märgatav, kuid mitte väga rõhutatud.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Lai laup aheneb silmade suunas, küljelt vaadates kergelt kumerdunud. Lauba ülajoon ja koonuselg on
paralleelsed.
Üleminek laubalt koonule : Rõhutatud, kuid mitte ülemäärane.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Väike, alati must.
Koon : Kitseneb hästivoolitud nina suunas, mitte liiga pikk, ninaots ei ole tömp. Koonu pikkus moodustab ligikaudu 40% pea kogupikkusest. Koon on sirgejooneline.
Mokad : Mustad, hästi tihedad.
Lõuad / Hambad : Terve, hästi istuvate hammastega, kääritaoline hambumus, talutav on ka otsehambumus.
Täiskomplektne hammastik. Lubatavuse piiriks on üks kuni kaks puuduvad esimest eespurihammast (1 või 2
PM1) või ühe teise eespurihamba puudumine (1 PM2). Tagumisi purihambaid (M3) ei arvestata.
Põsed : Kuivad, koonuga külgede osas pehmelt sulanduvad.
Silmad : Tumedat värvi, väikesed, mandlikujulised, mitte sügavale vajunud ega väljapoole pungis. Kelmikas pilk on elav ja läbitungiv. Silmalaugude servad on musta ääristusega.
Kõrvad : Hästi sirged, hästi väikesed, teravatipulised, kolmnurgakujulised (võimalikult võrdkülgsed), kõrge
asetusega, mitte liiga lähestikku, tugevad, hästi liikuvad.
KAEL :
Tugev, hästi lihaseline ja näib tiheda kaelusekarva tõttu hästi volüümikas, keskmise pikkusega, hea asetusega, tähelepanelikkuse korral püstine, kukla ülajoon on veidi kumerduv.

KERE:
Lühike ja lai, sellest tingitult ka tüse, kuid mitte ülemäära volüümikas või raske, ideaalne on ruudukujuline, see tähendab et vahemaa istmikunukist kuni rinnakunukini on ligikaudu sama turjakõrgusega.
Ülajoon : Selja ülemine joon on kuni nimmeni sirge ja pingul, sageli on laudjaosas ristluu veidi tõusva asendiga.
Turi : Hästi rõhutatud, kaeluse tõttu näib veelgi kõrgemana.
Selg : Lühike, sirge ja tugev.
Nimme (lanne) : Lühike, lai ja kokkusurutud.
Laudjas : Lühike, lai ja horisontaalne, seostab laudja ülemist osa ja tagaosa, reied on sujuvalt ümardunud ja seda nimetatakse „meriseatagumikuks“.
Rindkere : Kuni küünarnukkideni hästi väljakummuv, lai eest kuni õlgade taguseni, hästi kaardunud roided, küljelt vaadates tuleb eesrind hästi esile.
Alajoon ja kõht : Rindkere alumine piirjoon ulatub hästi küünarnukkide kõrgusele, kulgeb sealt alates
harmooniliselt ja kergelt tõusvas joones kõhu suunas, ei ole üles tõmmatud ega hurdalik.

SABA:
Puudub; kui seda pole kupeeritud, siis on ta pikk, tüvest tugev ja tipu suunas ahenev, ulatub vähemalt
kannaliigeseni. Rahulikus olekus hoidub eelistatult allapoole rippu ja on kanna kõrgusel veidi taha kaarduva otsaga. Liikumisel võib kerkida ülespoole, kuni seljajoone pikenduseni seda ületamata. Laudjal sulanduvad harmoonilise kumerusega sabatüvi ja kintsud ja tekib merisea tagaosa meenutav sarnasus. Rõngasse keerduv saba ei ole karistatav, kuid on ebasoovitav.

JÄSEMED:
Peene luustikuga, hästi keret toetavad.

ESIJÄSEMED :
Üldine : Esijäsemed on sirged igast suunast vaadates, perfektselt paralleelsed eestvaates, vahemaa maast
küünarnukini on peaaegu sama, mis pool turjakõrgust.
Õlad : Pikad ja hästi kaldus, normaalse õlanurgaga.
Õlavarred : Pikad ja piisavalt kaldus.
Küünarnukid : Kindlad, mitte liiga kitsad ega liiga lõdvad.
Küünarvarred : Sirged, eestvaates teineteisest üsna laia seisuga.
Randmeliigesed : Tugevad, hea asetusega.
Kämblad : Üsna lühikesed, eestvaates näivad küünarvarte pikendusena, küljelt vaadatuna asetsevad õige pisut
kaldu.
Esikäpad : Väikesed, ümarad ja tihedad (kassikäpad), kumerdunud varbad, lühikesed küüned on kõvad ja alati
mustad.

TAGAJÄSEMED :
Üldine : Hästi kere toetavad, tagantvaates on seis perfektselt paralleelne.
Reied : Pikad, hästi lihaselised, karvapükste tõttu näivad veelgi laiematena.
Põlved : Ligilähedaselt otseloodis puusade all, põlvenurgad on normaalsed.
Sääred : Ligikaudu sama pikkusega kui reied.
Kannaliigesed : Normaalsed nurgad.
Pöiad : Üsna lühikesed, lisavarbad on ebasoovitavad.
Tagakäpad : Nagu ka esijalgadel või üsna veidi pikemad.

LIIKUMINE :
Traav on pehme, kindel, keskmise sammupikkusega ja hea tagajalgade tõukega. Liikumisel püsib seljajoon
horisontaalne ja jalad liiguvad paralleelselt. Tagajalad liiguvad kooskõlas esijalgadega, küünarnukid ei kõigu. Kiirema tempo korral lähenevad jalad keskjoonele.

NAHK :
Kogu kere ulatuses hästi liibuv.

KARVKATE :
KARV:
Hästi rikkalik kattekarv, tihe, sirge, piisavalt kõva ja tugeva struktuuriga, mis ebasoodsa ilmastiku eest hoiab kuivana ning millele lisab eeskujulikku kaitset veel tihe ja pehme alusvill. Hästi lühike kõrvadel ja lühike peas, jalgade esikülgedel, kannaliigestel ja pöidadel. Kere osas on keskmise pikkusega laskuv karv. Kaela ümber on karv pikem ja veidi lainelisem, see algab kõrvade välisservadest, rohkem isastel ja vähem emastel, moodustab kaeluse, mis on lai ja hästi tüüpiline (kaela ümbert kummalgi pool nagu püsti kammitud pikem karv), „laka“ (pikk karv kaela ülaosas kuni turjani ning samas ka õlgadel) ja „põlle“ (pikk karv kaela alaosas ja eesrinnal jätkub esijalgade vahele ja hääbub pikkamisi kõhu alla).
Reite tagaosas on tihe, pikk karv. Tüüpilised püksid, mille sissepoole suunatud karvatipud varjavad anaalpiirkonna. Saba on kaetud sama pika karvaga, nagu kogu kere.

VÄRVUS:
Must ilma ühegi mingit muud värvi karvata. Alusvill ei pea tingimata absoluutselt must olema, vaid võib olla ka tumehall tingimusel, et kattekarv selle täielikult katab.

SUURUS :
Kehakaal : Vahemikus 3 kuni 9 kg. Soovitav keskmine
kaal on 4 kuni 7 kg. Koerad, kes kaaluvad alla 3 kg või üle 9 kg ei või saada «suurepärast» näitusehinnet.

 

 

 

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

Täna
wall
Kruusmar kirjutas foorumisse postituse Vene toy uriseb ja haugub
10:18
Eile
profile
ulovok laadis üles uue avatari.
08:03
profile
ifipuco laadis üles uue avatari.
02:32
2 päeva tagasi
profile
ijubusez laadis üles uue avatari.
02:59
1 nädal tagasi
wall
kalad kirjutas foorumisse postituse Süringomüeelia -chihuahual
Sept 12

Uudised

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) tuletab loomapidajatele meelde, et Jõulupühadeaegne ülesöömine mõjutab... Loe edasi...

Artiklid

Inimlaste saamine kunstliku viljastamise teel pole enam ammu uudis. Kunstlikku viljastamist kasutatakse järglaste saamiseks järjest sagedamini...
Uruguai cimarroni ehk „Cimarrón Uruguayo“ täpne päritolu on teadmata. Arvatakse, et ta põlvneb hispaania ja portugali vallutajate poolt maale toodud...
Käes on kevad ja ilusad päikesepaistelised ilmad meelitavad üha enam koertega loodusesse pikemaid jalutuskäike tegema. Peale pikka talve naudivad aga...
  Küsimus: TervistKodus on mul 4aastane emane dobermann ning tekkinud on paar probleemi, mida ma ise ei suuda lahendada ning loodan, et keegi teine...