11 Detsember 2007

Shiba on ürgne jaapani koeratõug. Sõnaga “shiba” tähistatakse midagi väikest, samuti ka väikest koera.

Tema loomulik elupaik jäi Jaapani mere äärsetele mägistele aladele, kus teda kasutati väikeste metsloomade ja lindude küttimiseks; igas algses päritolupiirkonnas esinesid omad erinevused võrreldes teiste tõugudega.

Kui ajavahemikul 1868 kuni 1912 toodi Jaapanisse sisse selliseid jahikoeri nagu inglise setter ja pointer, hakkas maal populaarse ajaveetmise vormina levima sportlik jaht ning sageli tehti ka ristamisi shiba ning inglise jahitõugudega; puhtaverese põlvnemisega shiba muutus harulduseks ning isegi oma loomulikes levikupiirkondades esines selle tõu esindajaid äärmiselt vähesel arvul.

Alates aastast 1928 asusid jahimehed ja haritumad inimesed  teadlikult puhtatõulise shiba säilitamise ja aretamise eest võitlema, et edasi viia väheseid säilinud vereliine. 1934. aastal võeti vastu ühtlustatud standard. Aastal 1934 tunnistati shiba “loodusmälestiseks” ja sellest alates on teda aretatud ning parandatud kuni käesoleval ajal tuntud suurepärase kujuni.

Shiba on iseloomult iseseisev, enesekindel, elav, julge ja energiline. Teda on kerge koolitada, ta on tähelepanelik ja valvas. Ta on mänguhimuline, aktiivne ja armastab palju liikumist. Eelkőige sobibki ta aktiivsele inimesele. Ta on sotsiaalne ja oma perekonda kiindunud, vőőraste suhtes on ta ükskőikne. Ka laste ja teiste koertega saab ta hästi läbi.

Tõustandard

PÄRITOLU: Jaapan.

KASUTUS: Jahikoer linnu- ja väikeuluki jahiks. Seltsikoer.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 5.5
Aasia spitsid ja sugulastõud.
Töökatseteta.

ÜLDMULJE :
Heade proportsioonidega väikesekasvuline koer, hästi lihaseline ja hea luustikuga. Tugeva konstitutsiooniga. Elava, vaba ja ilusa liikumisega.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Turjakõrguse suhe kerepikkusesse on 10 : 11.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Truu, meelekindel, hästi terane.

PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Laia laubaga.
Üleminek laubalt koonule : Märgatav, kergelt väljendunud otsmikusüvendiga.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Soovitav on must ninapeegel. Ninaselg on sirge.
Koon : Mõõduka jämedusega, ühtlaselt ahenev.
Mokad : Tihked.
Lõuad / Hambad : Tugevad hambad, kääritaoline hambumus.
Põsed : Hästi arenenud.
Silmad : Suhteliselt väikesed, kolmnurgakujulised, tumepruuni värvi; silmade välisnurgad on veidi ülespoole
suunatud.
Kõrvad : Suhteliselt väikesed, kolmnurgakujulised, veidi ettepoole kaldus ja üles suunatud püstkõrvad.
KAEL :
Jäme, tugev, hästi proportsionaalselt pea ja kerega sobiv.

KERE :
Selg : Sirge ja tugev.
Nimme (lanne) : Lai ja lihaseline.
Rindkere : Sügav, roided on mõõdukalt kaardunud.
Kõht : Hästi ülestõmmatud.
SABA :
Kõrge asetusega, jäme, hästi kokku keerdunud või sirbikujulise kaarena; saba ulatub rippuvas asendis
peaaegu kannaliigesteni.


JÄSEMED :
ESIJÄSEMED :
Eestvaates on esijalad sirged.
Labaluud : Mõõdukalt kaldus asetusega.
Küünarnukid : Tihedalt kerele liibuvad.
TAGAJÄSEMED :
Reied : Pikad.
Sääred : Lühikesed, kuid hästi arenenud.
Kannaliigesed : Jämedad ja jõulised.

KÄPAD :
Varbad on tihedalt kokku surutud ja hästi võlvunud; käpapadjandid on tugevad ja elastsed; küüned on kõvad
ja eelistatult tumedat värvi.

LIIKUMINE :
Sujuv ja nobe.

KARVKATE :
KARV :
Kattekarv on kõva ja sirge, alusvill on pehme ja tihe. Sabas on karv mõnevõrra pikem ning turritav.

VÄRVUS :
Punane, piirdemärgistega must, seesam, mustjas seesam, punaseesam.

Seesam-värvuse definitsioon:
- Seesam : ühtlane segu mustadest ja valgetest karvadest.
- Mustjas seesam : musti karvu on valgetest rohkem.
- Punaseesam : Põhivärviks on punane, segatud mustade karvadega.

Kõikide värvuste juurde kuulub kohustuslik urajiro. “Urajiro “ – valkjas karv koonukülgedel ja põskedel, lõua all, kurgualusel, rinnal ja kõhul, saba alapoolel ning jäsemete sisekülgedel.

SUURUS :
Turjakõrgus : isastel 40 cm. emastel 37 cm.
Lubatud on kõikumine +/- 1,5 cm.

ArtCreative Design and Custom coding