Soome hagijas

Soome hagijas on aretatud Soomes, tőustandardi sai ta 1932 aastal.

19 sajandi alguses leidus Soomes kohalike koeratüüpide kõrval ka hulgaliselt koeri, kes sarnanesid ülejäänud Euroopas levinud hagijatõugudele. Peale Soome Kennelklubi asutamist aastal 1889 algas soome hagija sihipärane arengulugu. Tõu esimene standard loodi 1932.

aastal. Väga suur osa tõu kujunemises oli maa erinevates osades tegutsenud aretusühistutel. Veel 20-nda sajandi alguses tehtud teiste tõugudega ristamised aitasid kaasa tänapäevase soome hagija parimate omaduste välja kujunemisele. Silmapaistvaimaks omaduseks selle mitmekülgse ajukoera juures on oma saaklooma kirgliku haukumisega jälitamise viis. Eelkőige aretati ta jänese- ja rebasejahiks. Tänapäeval on Soome hagijas Soomes populaarseim koeratőug.

Soome hagijas on iseloomult sőbralik, heatahtlik ja rahulik. Ideaalselt tunneb ta end muidugi metsas, seal on ta energiline, tööhimuline. Sobib kindlasti aktiivsele inimesele, kes pakub talle rohkelt ninatööd ja metsas jalutamist.

Laste vastu on ta sőbralik, perekonnale truu ja lojaalne.

Soome hagijas on keskmist kasvu, turjakőrgus on 52-61 cm, kaal keskmiselt 25 kg. Karvkate on aluskarvaga, lühike, liibuv ja sile, värvuselt kolmevärviline - must, valge ja pruun ehk nn hagijavärvid.

Tõustandard

PÄRITOLU: Soome.

KASUTUS: Jäneste ja rebaste jahiks kasutatav hagijas, kes järgneb innukalt lõhnale ka äärmiselt rasketes tingimustes peetaval jahil. Ta töötab iseseisvalt, on mitmekülgne ajukoer ja ajab oma saaklooma kõlavahäälse haukumisega.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 6
Hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud.
Alarühm 6.1.2
Hagijad; Keskmised hagijad.
Töökatsetega.

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
19 sajandi alguses leidus Soomes kohalike koeratüüpide kõrval ka hulgaliselt koeri, kes sarnanesid ülejäänud Euroopas levinud hagijatõugudele. Peale Soome Kennelklubi asutamist aastal 1889 algas soome hagija sihipärane arengulugu. Tõu esimene standard loodi 1932.
aastal. Väga suur osa tõu kujunemises oli maa erinevates osades tegutsenud aretusühistutel. Veel 20-nda sajandi alguses tehtud teiste tõugudega ristamised aitasid kaasa tänapäevase soome hagija parimate omaduste välja kujunemisele. Silmapaistvaimaks omaduseks selle mitmekülgse ajukoera juures on oma saaklooma kirgliku haukumisega jälitamise viis.

ÜLDMULJE :
Kolmevärviline, keskmise suurusega, samas ka kõrge; kerepikkus ületab selgelt turjakõrguse. Tugeva
kehaehitusega, kuid mitte raskepärane. Koera seismisel kattuv maapind on niisama pikk, kui tema kerepikkus või veidi pikem; esijalgade laius vastab rinnakorvi laiusele, tagajalad asetsevalt vähemalt sama laialt esiosaga. Sugupooletüüp peab olema markantselt väljendunud.

OLULISED PROPORTSIOONID :
- Kerepikkuse ja turjakõrguse suhe on 1,1 : 1.
- Rinnasügavus vastab poolele turjakõrgusest.
- Koonu-osa on niisama pikk kui kolju-osa ja koonu pikkuson võrdne nii oma sügavuse kui ka laiusega.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Rahulik ja sõbralik, mingil juhul mitte agressiivne; täis tegitsemisindu.

PEA
PEAPIIRKOND :
Kolju : Eestvaates ühtlase laiusega, lauba ülaosa kumerdunud. Külgvaates on otsmik veidi kumer. Kolju-osa
ülajoon kulgeb paralleelselt koonuseljaga; silmade vaheline vagu on vaevumärgatav. Kulmukaared ja kuklakühm ei ole liiga esiletulevad.
Üleminek laubalt koonule : Kerge, kuid selgelt märgatav ja kulmukaartega rõhutatud laubalõige.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Must, hästi arenenud, suurte ja liikuvate
sõõrmetega.
Koon : Kolju-osaga ühepikkune; mõõduka sügavusega, nina suunas veidi ahenev. Sirge koonuselg. Koonu
alajoone kujundavad alamokad, mis kulgevad peaaegu paralleelselt ülamokkade servadega.
Mokad : Hästi arenenud, hästi pigmenteerunud. Ülamokad teevad nina juurest alates kauni kaare. Mokad ja
suunurgad on tihedalt suletud.
Lõuad / Hambad : Lõuad on tugevad, hambad on hästi arenenud ja asetsevad llõualuudes sümmeetriliselt.
Hambavalemi kohaselt täiskomplektne hammastik ja tihedalt sulguv kääritaoline hambumus.
Põsed :Mõõdukalt lamedad.
Silmad : Keskmise suurusega, tumepruunid, mitte esiletungivad, veidi ovaalse kujuga, ettepoole suunatud.
Rahulik ilme. Silmakulmude servad on mustad.
Kõrvad : Ripuvad esiservadega tihedalt piki pea külgesid sellises asendis, et tagaservad on väljapoole pööratud ja kõrvatipud on peaaegu ettepoole suunatud. Kõrvatüvi asetseb ninast läbi silma kulgeva mõttelise sirgjoone pikendusel. Kõrvad on lamedad ja ulatuvad ette tõmmatult üle poole koonupikkuse.

KAEL :
Keskmise pikkusega, lihaseline, üsna selgepiiriline, kusjuures kuklajoon on vaid veidi kaardunud. Seisakus
asub ninaots kuklajoone algusega samal tasandil või veidi kõrgemal.

KERE
Selg : Keskmise pikkusega, sirge ja lihaseline.
Nimme (lanne) : Üsna lühike ja tugev.
Laudjas : Hästi arenenud, pikk ja tugev, veidi kaldus. Külgvaates moodustab laudjajoon seljajoone kaunilt kaarduva pikenduse.
Rindkere : Pikk ja sügav, ulatudes kuni küünarnukkideni. Hästi kaardunud roided ja rõhutatult silmatorkav eesrind.
Alajoon ja kõht : Tahasuunas kergelt üles tõmmatud.
SABA :
Madala asetusega, kergelt kaarduv, kuni kannaliigesteni ulatuva pikkusega. Tüveosas tugev, teravatipuliseks
ahenev. Rahulikus olekus on tihedalt tagajalgade vahel laskunud, liikumisel tõuseb ülespoole, kuid mitte
kõrgemale seljajoonest. Saba kattev karv on ligikaudu samasugune keha karvkattega.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Hästi nurgitunud. Eestvaates sirged ja paralleelsed.
Küünarvarred on püstise seisuga. Rinnakorvi sügavaim punkt asub küünarnukkide kõrgusel. Õla- ja küünarvarred on ühepikkused.
Õlad : Üsna pikad, kaldus asetusega, tugevad; tihedalt kerele liibuvad, samas siiski hästi liikuvad.
Õlavarred : Labaluudega ühepikkused, rõhutatult kaldus asetusega ja tugevad.
Küünarnukid : Asetsevad kerega partalleelselt ja üsna taga; kindlalt ja tihedalt liitunud.
Küünarvarred : Tugevad ja soonilised, tugevate ja
ovaalsete luudega.
Kämblad : Veidi kaldus asetusega.
Esikäpad : Üsna ovaalsed; kõrged, hästi kumerdunud, tihkete varvastega. Tugevad küüned; elastsed
käpapadjandid, mis on külgedelt kaetud tiheda karvakasvuga. Küüned ja käpapadjandid on eelistatult
mustad.
TAGAJÄSEMED :
Tugevad, hästi nurgitunud, tagantvaates sirged ja paralleelsed.
Reied : Pikad ja laiad, tugevate lihastega.
Põlved : Otse ettepoole suunatud. Tagajalgade esiserv kulgeb pehme, tasase kaarena.
Sääred : Mõõduka pikkusega, kaldus asetusega, soonilised.
Kannaliigesed : Tugevad, üsna madala asetusega.
Pöiad : Üsna lühikesed ja tugevad, püstised.
Tagakäpad : Samasuguse kujuga, nagu esikäpad, otse ettepoole suunatud.

LIIKUMINE :
Kerge, tõhus traav pikaulatusliku sammuga. Liikumisel püsib ülajpoon tasane ja kindel. Jalad liiguvad
paralleelselt.
NAHK :
Paks, kogu ulatuses tihedalt liibuv, ilma nahakurdudeta.

KARVKATE
KARV : Alusvill on lühike, tihe ja peene tekstuuriga. Kattekarv on keskmise pikkusega, tihe, sirge, tihedalt liibuv ja üsna karm.

VÄRVUS : Kolmevärviline. Mantel on must; sügavatoonilised piirdemärgised asuvad peas, kere
alaosas, õlgadel, reitel ja jalgadel. Valged värvimärgised on tavaliselt peas, kaelal, eesrinnal, jalgade allosas ja sabatipus.

SUURUS :
Turjakõrgus : isaste 55 kuni 61 cm, emastel 52 kuni 58 cm.
Ideaalsuurus : isastel 57 kuni 59 cm, emastel 54 kuni 56 cm.

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

5 päeva tagasi
wall
And vastas foorumis teemas Koer ründab
09:45
6 päeva tagasi
wall
koeruke vastas foorumis teemas Koer ründab
12:31
1 nädal tagasi
wall
And kirjutas foorumisse postituse Koer ründab
Jan 13
2 kuud tagasi
wall
Henriv kirjutas foorumisse postituse Küttega kuut
Nov 01
3 kuud tagasi
wall
MirjamL kirjutas foorumisse postituse Ilmastikukindel uksekardin koerakuudile
Okt 12

Uudised

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) tuletab loomapidajatele meelde, et Jõulupühadeaegne ülesöömine mõjutab... Loe edasi...

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega lihapihve teele

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega...

"Haapsalu ja Läänemaa" avalikku Facebooki gruppi kirjutati eile õhtul hoiatus lemmikloomaomanikele. "Eile... Loe edasi...

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

18. aprillil pöördusid Lehtse elanikud Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) poole abipalvega aidata üht... Loe edasi...

Karvaballiga koguti Läänemaa loomade varjupaigale üle 3000 euro

Karvaballiga koguti Läänemaa loomade varjupaigale üle 3000 euro

30. märtsil toimus Tallinna Lillepaviljonis teist korda heategevusõhtu Karvaball. Ürituse korraldasid... Loe edasi...

Artiklid

Küsimus: Tere, meil mure järgmine. Meie 5 a.SLK diagnoositi krooniline deformeeruv artroos mõlemas põlveliigeses. Nüüd sööme ainult Canine j/d ja korra...
AjaluguHabecollie on Sotimaalt pärit väga vana britikarjakoera tőug. Habecolliede täpne ajalugu pole teada, kuna nad kuulusid karjastele, kes elasid...
Ajalugu Ameerika Staffordshire Terrieri esivanem, Staffordshire Bull Terrier, arenes Inglismaal, kust ta toodi Ameerika Ühendriikidesse 19 sajandi...
Whippetite kodumaa on Suurbritannia, ta aretati 19 sajandil ristates Inglise hurta, terjereid ja Itaalia väikehurta. Teda kasutati algselt jahi- ja...