Soome püstkõrvSoome püstkőrv on aretatud Soome ja Karjala kohalikest tőututest lindu haukuvatest püstkőrvalistest jahikoertest. Esimene tőustandard kinnitati 1892.

Soome püstkőrv on väga vana koeratőug, pärit muidugi Soomest. Ta on Soome rahvuskoer. Teda kasutati eelkőige jahikoerana, eriti metslindude jahil, aga ka koduvalvurina taludes.

Ta on iseloomult elav ja energiline, rőőmsameelne ja töökas. Alati valmis oma peremehele meelejärele olema. Ta on mänguhimuline, ustav ja truu, heade valveomadustega koer. Sobib hästi perekoeraks, kuid aktiivsele inimesele.

Iseloomult on ta julge, iseseisev , sőltumatu. Seda koera ei saa alistada ega sundida kuulekusele. Soome püstkőrv on väga energiline ja liikuv koer, kes ei suuda kaua ühe koha peal paigal püsida.

Ta on keskmist kasvu, turjakőrgus on 39-50 cm, kaal 14-16 kg. Ideaalkőrguseks loetakse isastel 44...47cm, emastel 40…43cm. Karvkate on tihe, püstine, ilmastikukindel, värvuselt kollakaspruunides vői punakaspruunides toonides. Tegemist on väikest kasvu, kehaehituselt ruutja, väga tugeva jahiinstinktiga koeraga.

Tõustandard

PÄRITOLU: Soome.

KASUTUS: Peamiselt metslinnujahiks metsas, kuid ka väikekiskjate, veelindude ja põtrade küttimisel kasutatav koer. Kirglik jahipidaja; üsna iseseisev, kuid osaleb jahil aktiivselt ja annab häälega märku
saaklooma asukoha kättenäitamisel.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud.
Alarühm 2
Põhjamaised jahikoerad.
Töökatsetega vaid Põhjamaades (Rootsi, Norra, Soome).

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Soome püstkõrva algupära on tundmatu. Seevastu teatakse, et juba aastasadu on soome püstkõrva tüüpi
koeri kogu maal kasutatud kõikide ulukiliikide küttimisel. Algne peaeesmärk oli välja arendada niisugune koer, kes ühtaegu nii puus varjul olevast saagist häälekalt märku
annaks kui ka ilus välja näeks. Kui 90ndatel alustati sissekannetega koerte tõuraamatusse, eksisteerisid nii tüübilt kui kasutuselt sobivad selle tõu isendid peamiselt maa ida- ja põhjaosas. Esimene standard avaldati aastal 1892. Esimene erinäitus järgnes juba samal aastal ning esimesed töökatsed uluklindudele aastal 1897.

Käesoleval ajal on tõug hästi levinud nii Soomes kui ka Rootsis. Tõu areng on tuginenud puhtale, looduslikule koerapopulatsioonile ja moodustab olulise osa Soome kultuuriloost. Soome püstkõrv tõsteti aastal 1979 “Soome rahvustõu” ausse.

ÜLDMULJE :
Keskmisest veidi väiksem koer, peaaegu ruudukujuline, kuiva ja kompaktse kehaehitusega ning hästi rühikas.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Kerepikkus vastab turjakõrgusele.
Rinnasügavus on veidi väiksem poolest turjakõrgusest.
Koonupikkuse ja koljuosa pikkuse suhe on 3:4.
Koljuosa laius on veidi suurem pikkusest ja vastab koljusügavusele.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Elav, tugev, vapper ja kindlameelne. Ta võib olla võõraste suhtes veidi eemalehoidev, kuid mitte mingil juhul arg.

PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Pealtvaates munajas, ühtlaselt laienev kõrvade suunas ning kõrvade vahelt kõige laiem. Nii eest- kui küljelt vaates on koljuosa veidi kumerdunud. Nii koonu kui
koljuosa ülemised piirjooned on peaaegu paralleelsed. Laubavagu on hästi pindmine. Kulmukaared ja kuklakühm
on vähemärgatavad. Üleminek laubalt koonule : Mitte eriti tugevalt väljendunud,
kuid ninaselja ja kolju vaheline nurk on siiski selgelt
märgatav.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Üsna väike, pigimust.
Koon : Kitsas, kuiv, nii pealt- kui küljelt vaates ühtlaselt ahenev. Ninaselg on sirge. Alalõug on selgepiiriline.
Mokad : Tihked, üsna õhukesed ja hästi liibuvad. Hästi pigmenteerunud.
Lõuad / Hambad : Tugevad lõualuud. Hambad on hästi ja sümmeetriliselt arenenud. Tihedalt sulguv kääritaoline hambumus. Normaalne hammastik.
Põsed : Sarnakaared on veidi märgatavad.
Silmad : Keskmise suurusega, mandlikujulised, veidi viltuse asetusega ja eelistatavalt tumedad. Ilme on elav ja ergas.
Kõrvad : Üsna kõrgel asetsevad, alati püstised. Üsna väikesed, teravatipulised, hästi liikuvad ja kaetud peene karvaga.
KAEL :
Lihaseline; isastel tundub tiheda kaeluse tõttu üsna lühikesena, emastel on keskmise pikkusega. Kurgualuse
lotti ei ole.

KERE :
Turi : Selgelt eristuv, eriti isastel.
Selg : Üsna lühike, sirge ja lihaseline.
Nimme (lanne) : Lühike ja lihaseline.
Laudjas : Keskmise pikkusega, hästi arenenud, tasaselt
laskuv.
Rindkere : Sügav, peaaegu küünarnukkideni ulatuv, mitte eriti lai. Roided on kergelt kumerdunud; eesrind on hästi silmatorkav, olemata siiski eriti lai.
Alajoon ja kõht : Kergelt üles tõmmatud.
SABA :
Saba on tüveosast tugevasti ettepoole suunatud, tihedalt piki seljajoont kulgev ja seejärel alla ning veidi taha suunduvalt reiele surutud, sabaots ulatub reie keskosani.
Sirgeks tõmmatud saba pikkus ulatub umbes kannaliigeseni.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Üldmulje : Eestvaates sirged ja paralleelsed. Luustik on keskmise tugevusega. Õlavars on labaluust ja
küünarvarrest mõnevõrra lühem.
Õlad : Tugevad, hästi liikuvad ja suhteliselt püstised.
Õlavarred : Veidi lühemad kui labaluud. Veidi kaldus asetusega, tugevad.
Küünarnukid : Asetsevad turja kõrgeimast punktist all tõmmatud mõttelisest sirgjoonest veidi eespool. Otse
tahapoole suunatud.
Küünarvarred : Suhteliselt tugevad, püstised.
Kämblad : Keskmise pikkusega, veidi kaldus.
Esikäpad : Ümarad kassikäpad. Varbad on tihedalt koos ja hästi võlvunud. Käpapadjandid on elastsed, alati mustad, külgedelt tiheda karvaga kaetud.
TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Tugevad, tagantvaates sirged ja paralleelsed. Keskmiste nurkadega. Luustik on keskmise tugevusega. Reieosa on sääreosast veidi pikem.
Reied : Keskmise pikkusega, suhteliselt laiad, hästi arenenud lihastega.
Põlved : Otse ja ette suunatud, keskmiselt nurgitunud.
Sääred : Lihaselised.
Kannaliigesed : Suhteliselt madalal asetsevad, keskmiselt nurgitunud.
Pöiad : Üsna lühikesed, tugevad ja püstised.
Tagakäpad : Veidi pikemad esikäppadest, muus osas samasugused. Lisavarbad peavad olema eemaldatud.

LIIKUMINE :
Liikumine on kerge ja hea ulatusega ka ilma pingutuseta. Koer vahetab traavi kergelt galopile, mis on selle tõu loomulikum liikumisviis. Jalad liiguvad omavahel paralleelseid sirgeid mööda. Uluki jälitamisel läheb üle kiirele galopile.

NAHK :
Kogu kehal tihedalt liibuv, ilma voltideta.

KARVKATE
KARV :
Karv on kereosas suhteliselt pikk, pooleldi või täiesti püstine, jäigem kaela ümber ja seljal. Peas ja jalgadel, välja arvatud reite tagaosas, on karv lühike ja kergelt liibuv. Turjaosas on jäik karv märkimisväärselt pikem ja jämedam, eriti isastel. “Pükste” ja saba karv on pikk ja tihe. Alusvill on lühike, pehme, tihe ja heledamat värvi.

VÄRVUS :
Seljalt on karv punakaspruun või kuldpruun, eelistatavalt läikiv. Kõrvade sisepinnal, põskedel, kurgualusel, rinnal, kõhul, jalgade sisepindadel, reite tagaosas ja sabas on värvitoon heledam. Lubatud on väike valge triip rinnal ja väikesed valged märgised käppadel.

SUURUS ja KEHAKAAL :
Turjakõrgus :
Ideaalsuurus isastel : 47 cm, emastel : 42 cm.
Kõikumine +/- 3 cm.
Kehakaal : isastel : 12 - 13 kg, emastel : 7 - 10 kg.

Kasutajate viimased tegevused

3 kuud tagasi
profile
Latte laadis üles uue avatari.
Nov 08
wall
Otu kirjutas foorumisse postituse Koeral 2 kodu
Nov 08
5 kuud tagasi
wall
Kruusmar kirjutas foorumisse postituse Vene toy uriseb ja haugub
Sept 23
wall
kalad kirjutas foorumisse postituse Süringomüeelia -chihuahual
Sept 12
videos
Sept 08
profile
enehelve Kuidas saaks lisada JAHISARVELE praeguse kodulehe aadressi: jahisarv.onepagefree.com ja parandada tel numbreid
Aug 30
wall
emmelyne kirjutas foorumisse postituse Jack russel terjeri kõrvad
Aug 29

Uudised

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) tuletab loomapidajatele meelde, et Jõulupühadeaegne ülesöömine mõjutab... Loe edasi...

Artiklid

On teada, et hirvekoerad eksisteerisid Šotimaal juba enne 16. sajandit. Lühikarvaline tõug jõudis Inglismaale enne roomlaste sissetungi. Siis kasutati...
1. Kutsikat on soovitav toita kolmandast kuni kuuenda elukuuni kolm korda päevas.2. Kasuta spetsiaalseid kutsika kuivtoitusid.2.1. Maitsestamiseks võib...
Küsimus: Tere Tahtsin küsida kas hambakivi eemaldamisel on alati vaja koerale teha narkoos? Olen kuulnud, et kääbusspitsi jaoks on narkoos ohtlik seega...
Kutsikat võib jalutama viia mitte varem kui kaks nädalat peale vaktsineerimist. Kutsikat viia jalutama 3 –4 korda päevas, eriti päikesepaistelise...