Vananev koerVäikese koera võib pensionile saata 11aastaselt, ­keskmise suurusega koera 10aastaselt ja suure koera juba 9aastaselt. Tegelikult loetakse seenioriea alguseks suurtel koertel viiendat eluaastat, keskmistel seitsmendat ja väikestel kümnendat.

Kassi puhul oleks sobiv pensioniiga 11 aastat. Seeniorina aga ­võetakse ta arvele juba varem, 7aastasena.

Vananemine on elu paratamatu osa: kudede, rakkude, organite funktsioneerimine halveneb; immuunsus langeb ning organism muutub vastuvõtlikumaks kõikvõimalikele välistele mõjutustele.

Ainuke, mida teha saab, on leevendada vananemisega kaasnevaid probleeme, ja siin on abiks tänapäeva meditsiin.

Seeniorieas võiks algust teha regulaarsete visiitidega arsti juurde (kui seda seni tehtud ei ole). Ka iga-aastase vaktsineerimise ajal on võimalus oma lemmikut arstile näidata ning panna paika edasine tegevuskava.

Kui teie lemmik on jõudnud seenioriikka ja tal on olnud raudne tervis, siis oleks täitsa sobilik teha mõned uuringud, millest edaspidi võimalike probleemide puhul lähtuda. Usaldage oma loomaarsti, sest lisaks vanusele mängivad rolli ka looma tõug, sugupuu, kehaline konditsioon ja senised terviseprobleemid.

Hambahaigused

Halb hügieen viib igemepõletikuni, mis otseselt põhjustab hammaste väljalangemist, isu vähenemist ja kaalulangust. Katkised igemed avavad tee bakteritele, mis edasi liikudes võivad põhjustada südame-, kopsu- ja neeruhaigusi.

Seda probleemi on võimalik kodus ennetada. Võtke lemmik paaril õhtul nädalas endaga vannituppa kaasa ja peske ka tema hambad puhtaks. Selleks on müügil spetsiaalsed hambaharjad ja protseduur võib osutuda üsna lõbusaks. Kui avastate et teie lemmiku hambad liiguvad, igemed punetavad või hambad on hambakivist pruunid, on aeg minna arsti juurde. Ka halb hingeõhk võib vihjata mõnele peidetud probleemile.

Ülekaal

Eakal loomal on see enamasti tingitud vähenenud liikumisest. Vähenenud liikumine võib olla põhjustatud mitmetest asjaoludest – väsimus, traumad, liigesehaigused jms. Kui kodus on olemas kaal, võiks looma üritada iga paari kuu tagant kaaluda. Muutuse korral võiks konsulteerida oma looma arstiga, mida edasi teha, kuidas liikuda, mida süüa pakkuda jne. Ülekaalule sarnaneb ka alla vajunud ümar kõht, mis võib vihjata mõnele hormonaalsele häirele.

Nahaprobleemid

Kui teie eakas lemmik on kaotanud kas suurema või väiksema osa oma kohevast ja läikivast kasukast või on karv kadunud sümmeetriliselt keha pinnalt, või on tekkinud tema naha peale/alla mügarikud, oleks otstarbekas arstilt uurida, kas ei peitu põhjus mujal kui karvavahetusperioodis.

Neeruhaigused

Neeru rakud ei taastu. Iga päevaga vananevad nad niikuinii. Eakatel loomadel on neeruhaiguste varajane diagnoosimine kriitilise tähtsusega haiguse kulu aeglustamiseks. Kõige paremini tunnete oma lemmikut ikka teie ise ja seetõttu jälgige tema harjumusi: vedelikutarbimist; urineerimist; isu, und ja muid protsesse, mille muutused võivad vihjata mõne organi funktsioonide muutustele. Edasiseks diagnoosimiseks võetakse loomal uriinianalüüs ja/või vereanalüüs, millega määratakse oluliste organite (neerud, maks, endokriinorganid jne) funktsioneerimine, punaste vereliblede (aneemia) ja valgete vereliblede (põletik) osakaal, veresuhkur jne.

Kroonilist neerupuudulikkust esineb päris palju ja see on valdavalt eakate lemmikute probleem. Kuna selle haiguse kliiniline pilt kujuneb välja alles siis, kui 75% neerukoest on hävinud, oleks igati vajalik varane probleemi diagnoosimine.

Artriit

Liiges vananeb, kõhr kulub ja väheneb liigese libestus. Kõik eakad koerad põevad artriidi kergemat või raskemat vormi. Eriti annab see tunda suurte koerte puhul: koer ajab ennast vaevaliselt püsti ja püüab ettevaatlikult liikuma hakata. Aidata saab oma lemmikut sobiva aseme kasutamisega, ravimitega ja toidulisanditega. Diagnoosimisel on abiks omaniku tähelepanekud ja röntgenpildid.

Südamehaigused

Ühel päeval koeraga õues jalutades ­võite avastada, et teie koer hingeldab, ei jaksa käia või kipub köhatama. See võib olla tingitud südameprobleemidest. Paljudel koertel areneb välja südamepuudulikkus, ­mida saab ravimitega kontrolli all hoida. Dia­gnoo­simiseks kuulab arst südant ning vaja­dusel teeb röntgeni, EKG jt uuringud.

Nägemis- ja kuulmisprobleemid

Kui teile tundub, et lemmik hakkab liikuma ettevaatlikumalt või on tema silmadest kadunud sära, võib olla tegemist nägemise halvenemisega. Läätse hägusus võib olla seotud mõne süsteemse probleemiga. Kui lähenete lemmikule selja tagant ja loom ehmub, võib olla tegemist kuulmise halvenemisega. Selliste tähelepanekute korral tasub arsti juures kontrollida, millega tegemist.

Seega – kui teie lemmik on jõudnud seenioriikka, konsulteerige oma looma­arstiga, sest koos suudate te leida õige tee oma lemmiku vanaduseprobleemide leevendamiseks ja ennetamiseks.

Autor: Loomaarst Kaie Bogdanova

Märksõnad:

Tagasi