Vene hagijas
Vene hagijas on üks vanemaid jahikoeratőuge. Jahipidamist hagijatega tunti Venemaal juba XII sajandil. Algul aretasid koerakasvatajad hagijaid igaüks oma maitse järgi ja seetőttu ei olnud veel XIX saj. lőpul ühetüübilist vene hagijat. Esimene vene hagija standard koostati 1895. aastal.

Vene hagijas meenutab oma välimuselt veidi hunti, eriti oma kõrge esiosa ja pea asendi tõttu. Vene hagijale on omane metsloomalik üldilme, mis eristab teda kõigist teistest koeratõugudest.

Vene hagijas on keskmisest suurema kasvuga koer, tugeva kehaehitusega. Turjakõrgus on isastel 58 – 68 cm, emastel 55 – 65 cm. Laudja kõrgus on 1-2 cm vähem kui turjakõrgus. Kehapikkuse indeks on isastel umbes 105 ja emastel umbes 107. Rahuliku ja tasakaalustatud käitumise tüübiga.
Tüüpiline liikumisviis uluki otsingul – galopp ja ulatuslik traav, uluki jälitamisel – galopp (neljajooks) .

Karvkatte värvus on üleni mitmesugustes toonides kollane vői on selg mustjas (sadul). Mustaseljaline, hele mustaseljaline, punane ja piirdemärgistega hallikas. Piirdemärgised ei ole kirkad – kollased või valkjad. Lubatud on väike valge värvimärgis rinnal ja käppadel.

Tõustandard

ÜLDMULJE, SUURUS, KEHAEHITUS ja KÄITUMINE :
Vene hagijas meenutab oma välimuselt veidi hunti, eriti oma kõrge esiosa ja pea asendi tõttu. Vene hagijale on omane metsloomalik üldilme, mis eristab teda kõigist teistest koeratõugudest.

Keskmisest suurema kasvuga koer, tugeva kehaehitusega. Turjakõrgus on isastel 58 – 68 cm,
emastel 55 – 65 cm. Laudja kõrgus on 1-2 cm vähem kui turjakõrgus. Kehapikkuse indeks on isastel umbes 105 ja emastel umbes 107. Rahuliku ja tasakaalustatud käitumise tüübiga.

Tüüpiline liikumisviis uluki otsingul – galopp ja ulatuslik traav, uluki jälitamisel – galopp (neljajooks).

NAHK, LIHASTIK ja LUUSTIK :
Nahk on tihke, elastne, ilma märgatavalt arenenud nahaaluse sidekoeta ja voltideta. Lihastik on kuiv, hästi
arenenud. Luustik on tugev, kämbla ümbermõõt isastel 12 – 14 cm, emastel 10,5 – 12,5 cm.

VÄRVUS :
Mustaseljaline, hele mustaseljaline, punane ja valastunud – piirdemärgistega hallikas. Piirdemärgised ei
ole kirkad – kollased või valkjad. Lubatud on väike valge värvimärgis rinnal ja käppadel.

KARVKATE :
Karv on peas, kõrvadel ja jalgdel lühike, ülejäänud kehal pikem, eriti kaeluses (krae) ning reite tagaosas. Saba on kaetud keskmise pikkusega karvaga, mis saba tipu osas on veidi lühem. Tõule on iseloomulik tihe ja pehme aluskarv.

PEA :
Pea on kuiv, kiilukujuline, tänu koera võimsale kehaehitusele näib väiksena. Kolju-osa on piklik,
pealtpoolt lame; kuklakühm ja kulmukaared on nõrgalt väljendunud, üleminek laubalt koonule on sujuv. Koonu
osa on piklik, kiilukujuline. Ninapeegel on lai, veidi etteulatuv, must. Mokad on tumedad, tihedalt lõualuudele liibuvad, mitte rippuvad.

KÕRVAD :
Kõrvad on väikesed, rippuvad, üsna õhukesed, suhteliselt lühikesed, kolmnurga kujulised, tihedalt pea külgedele liibuvad, kinnitunud veidi kõrgemale silmade joonest.

SILMAD :
Tumepruunid, keskmise suurusega, veidi viltuse silmalaugude lõikega, lauservad on tumedad.

HAMBAD JA HAMBUMUS :
Hambad on valged, tugevad, suured, hästi arenenud, asetsevad tihedalt üksteise kõrval; kääritaoline
hambumus.

KAEL :
Lihaseline, kuiv. Kaelapikkus on ligilähedane pea pikkusele. Kaela asend keretüve mõttelise telje suhtes
moodustab umbes 35° nurga.

RINDKERE :
Lai, sügav, ulatub küünarnukkideni ja allapoole.

TURI :
Hästi arenenud, tõuseb seljajoone kohal esile.

SELG :
Sirge, lai, lihaseline.

NIMME (LANNE) :
Lühike, lai, kergelt kumerdunud, lihaseline.

LAUDJAS :
Avar, veidi kaldus, mõõduka pikkusega.

KÕHT :
Üles tõmmatud.

ESIJÄSEMED :
Sirged, kuivad, heade luudega ja lihaselised. Eestvaates – sirged ja paralleelsed. Küünarvarred on ovaalse
läbilõikega, küünarnukid suunatud otse taha. Esijala pikkus moodustab umbes 50% koera turjakõrgusest.
Õlaliigese nurk on ligikaudu 100 - 110°. Kämblad on peaaegu püstise asetusega.

TAGAJÄSEMED :
Kuivad, heade luudega ja lihaselised. Tagantvaates – sirged ja paralleelsed, külgvaates - hästi väljendunud
liigesenurkadega. Sääred on mõõduka pikkusega.
Kannaliigesed on kuivad, hästi väljendunud. Pöiad asetsevad peaaegu püstiselt.

KÄPAD :
Kooshoiduvad, kumerad, ovaalse kujuga, kokku surutud varvastega; küüned on allapoole suunatud.

SABA :
Tüveosas on jäme ning aheneb ühtlaselt tipu suunas ulatudes pikkuses mitte allapoole kannaliigest. Kõige
tüüpilisem on napi pikkusega saba, mille pikkuses jääb 2 – 3 cm puudu kannaliigesest. Rahulikus olekus on saba alla lastud asendis; erutatult tõuseb saba lõdvalt seljajoonest kõrgemale.
Märksõnad:

Tagasi