Vene laiguline hagijas aka anglovene hagijas (Russkaja Pegaja) on aretatud Venemaal, ristates Inglise foxhoundi ja Vene hagijat.

Iseseisvaks tõuks kujunes anglovene hagijas XX sajandi alguses. Kasutatakse jahikoertena jänese, rebase ja isegi hundijahil. Algselt töötasid nad karjana, tänapäeval töötavad nad ka üksinda.

Anglo-vene hagija esimese standardi kinnitas I Üleliiduline Künoloogiline assamblee aastal
1925. Seejärel on standardis tehtud aastate jooksul mõned  korrektiivid.

Vene laiguline hagijas on iseloomult tööhimuline, lojaalne ja perekonda kiindunud. Ta on rahulik, teda on kerge dresseerida, ta on tasakaalukas. Teiste koerte ja lastega saab suurepäraselt läbi. Tema temperament ilmneb töötades, ta on vastupidav ja töökas. Sobib aktiivsele inimesele, vajab suhteliselt palju liikumist.

Vene laiguline hagijas on keskmist kasvu, turja kőrgus isastel 58-68 cm, emastel 55-65 cm. Karvkatte värvus on mustalaiguline, kőrbepiirdega, kőht ja jalad alati valged. Lubatud on ka hallilaiguline kőrbepiirdega ja punaselaiguline värvus.

Tõustandard

ÜLDMULJE, SUURUS, KEHAEHITUS ja KÄITUMINE :
Keskmisest suurema kasvuga koer. Tugeva kehaehitusega. Turjakõrgus on isastel 58 – 68 cm, emastel 55 – 65 cm. Laudja kõrgus on 1-2 cm vähem kui turjakõrgus või sama suur viimasega. Kehapikkuse indeks
on isastel 102 – 104 ja emastel 103 – 105.
Tasakaalustatud käitumise tüübiga. Sootüüp hästi väljendunud. Tüüpiline liikumisviis uluki otsingul – ulatuslik traav või mõõduka tempoga galopp, uluki jälitamisel – galopp .

NAHK, LIHASTIK ja LUUSTIK:
Nahk on tasane, elastne, ilma voltideta; lihastik hästi arenenud, luustik tugev.

VÄRVUS :
Kõige tüüpilisem – mustalaiguline ruugega. Mustade laikude suurus ei ole piiratud, kuni
mustaseljaliseni, mis katab kogu kehatüve. Ruuged märgised (piirdevärvus) on peas, õlgadel, laudjal.
Kõrvadel võivad olla väikesed tumedad täpid. Jäsemed ja kõht on alati valged. Lubatud värvusteks on ka
hallilaiguline ruugega, purpurlaiguline ning mõningane tähnilisus.

KARVKATE :
Karv on peas, kõrvadel ja jalgdel lühike, ülejäänud kehal pikem (4 – 5 cm). Karv on veidi pikenenud turjal ning reite tagaosas, kuid ei moodusta narmastust. Saba on kogu pikkuses kaetud ühtlaselt sirge, tiheda, keskmise pikkusega karvaga, mistõttu näib jämedana. Saba tipu osas on karv veidi lühem. Aluskarv on hästi arenenud.

PEA :
Pea on kuiv, kolju-osas piklik, suhteliselt mahukas, kuid mitte lai. Kulmukaared on nõrgalt väljendunud. Üleminek laubalt koonule kujutab endast pehmet astangut ilma teravalt väljendunud murdekohata. Kuklakühm on nõrgalt väljendunud ja kukla osa kergelt kaarduv. Koonu profiil moodustab ligilähedaselt ristküliku kuju. Mokad on tihedad, mitte rippuvad. Ninapeegel on suur, must.

KÕRVAD :
Kõrvad on rippuvad, üsna õhukesed, mitte väga pikad, kolmnurga kujulised, tipust veidi kumerdunud, tihedalt pea külgedele liibuvad, kõrgele kinnitunud.

SILMAD :
Keskmise suurusega, tumepruunid või pruunid. Silma kuju on ovaalne ja asetus veidi viltune. Silmalaugude servad on tumedad.

HAMBAD JA HAMBUMUS :
Hambad on valged, tugevad, suured, hästi arenenud, asetsevad tihedalt üksteise kõrval; kääritaoline
hambumus.

KAEL :
Ümara lõikega, lihaseline, kuiv. Kaelapikkus on ligilähedane pea pikkusele. Kaela asend keretüve
mõttelise telje suhtes moodustab umbes 40 – 45 ° nurga.

RINDKERE :
Lai, sügav, ulatub küünarnukkideni ja allapoole.

KÕHT :
Kergelt üles tõmmatud – kõrgemale rinnajoonest.

TURI :
Piisavalt arenenud, tõuseb seljajoone kohal esile.

SELG :
Sirge, lai, lihaseline.

NIMME (LANNE) :
Lühike, lai, kergelt kumerdunud, lihaseline.

LAUDJAS :
Avar, veidi kaldus.

ESIJÄSEMED :
Sirged, kuivad, heade luudega ja lihaselised. Eestvaates – sirged ja paralleelsed. Küünarvarred on ovaalse
läbilõikega, küünarnutid suunatud otse taha. Esijala pikkus moodustab umbes 50% koera turjakõrgusest. Õlaliigese nurk on ligikaudu 100°. Kämblad on peaaegu püstise asetusega.

TAGAJÄSEMED :
Kuivad, heade luudega ja lihaselised. Tagantvaates – sirged ja paralleelsed. Liigesenurgad on hästi
väljendunud. Kannaliigesed on kuivad, hästi väljendunud. Kannaliigese nurk on 135 - 140°. Pöiad asetsevad
peaaegu püstiselt.

KÄPAD :
Kooshoiduvad, kumerad, ovaalse või ümara kujuga, kokku surutud varvastega; küüned on allapoole suunatud.

SABA :
Saablikujuline, Tüveosas on jäme ning aheneb ühtlaselt tipu suunas. Saba pikkus ulatub kannaliigeseni või on 2 – 3 cm lühem. Koer kannab saba tugevalt üles suunatuna.