WhippetWhippetite kodumaa on Suurbritannia, ta aretati 19 sajandil ristates Inglise hurta, terjereid ja Itaalia väikehurta. Teda kasutati algselt jahi- ja vőistluskoerana, ta on ülikiire jooksja, arendades paari sekundiga kiirust kuni 60 km/h. Tänapäeval on saanud temast populaarne seltsi-, pere- ja harrastuskoer (näiteks agility).
Esmakordselt on seda tõugu mainitud juba 17. sajandil ning see toodi avalikkuse ette 20. sajandi alguses, kui Inglise söekaevurite oma võidujooksukoer. Ta saadi Greyhound'i, Itaalia väikehurda, Manchester terrier'i, Old English White terrier'i ja Bedlington terrier'i ristamise tulemusena. Oma nime sai ta väljendist "whip it"- liiguta kiiresti. Peale raha võidjooksudelt võis ta ka pere toidulauda jänestega täiendada.

Esimene whippet registreeriti Ameerika Kennelklubis 1888. aastal. Koera nimi oli Jack Demsey ja ta oli sündinud 23. septembril 1885. aastal, omanikuks P.H.Hoffman Philadelphiast. Inglismaal tunnustati ta uue tõuna 1891 aastal, esimene Whippet Club loodi 1899 aastal. Whippet oli suuruselt sobivam ja teda oli odavam pidada kui suurt hurta, samuti on ta sünnipärane sprinter ja vastupidav ning tore perekoer. Whippetit nimetatakse "vaese mehe greyhoundiks".

Tänapäeval on whippeteid nii lihtsalt perekoertena, aktiivsete sportkoertena (maastikujooksud ja rajajooksud) kui aktiivsete jahikoertena (Suurbritannias jänesepopulatsiooni kontrolli all hoidjana). Väidetavalt on välimiku erinevused pere- (näituse-) ja jooksukoerte vahel märgatavad, aga mitte nii tõsised kui inglise hurda populatsioonis. Eesti koerad on näitusekoerte liinidest ja näitavad üles entusiasmi maastikujooksude (liikuvate asjade tagaajamise) suhtes.

Aja jooksul on whippeti standardis lubatud turjakõrgust tõstetud ning Ameerikas on ka praegu lubatud suuremad koerad kui Euroopas. Vanemad tõukirjeldused mainivad väiksemaid ja kergemaid koeri kui seda paljud praegu on ning Ameerika lehed kirjeldavad suuremaid koeri. Üldiselt on kõikjal ülemõõdulisi koeri rohkem kui alamõõdulisi.

Enamikus riikides ei ole whippet jahikoerana tunnustatud ega kasutusel. Whippetid kuuluvad Eestis jahile lubatud tõugude hulka, kuid ükski whippet ei käi jahil. Hurdad võivad Eestis osa võtta jänesejahist. Hurdad on silmadega jahtijad, enamasti jahtisid koerad mitmekesi ja avamaal. Eestis on vähe nii sellist maastikku, kus hurdad jahti pidada saaks, kui jäneseid, kellele whippetid jahti pidada saaks. Jahist osavõtuks nõutakse koeralt: läbib jahieksami, saab jahipassi. Omanik (koerajuht): läbib teooria eksami ning laskmistesti, saab jahitunnistuse, võtab jahiloa teatud ajaks kindlasse piirkonda. Jahimees ja jahil olev koer peavad olema seaduses nõutud viisil tähistatud. Asjaga on veel seotud bürokraatiat.
Iseloom
Whippet on intelligentne, elav, hell, leebe ja kergesti õpetatav koer. Nad on truud ning kodus hindavad vaikust ja rahu. Noored whippetid on, nagu kutsikad ikka, energiast üle keevad ning kipuvad pahandust tegema. Kolme aastaselt võib oodata palju rahulikumaks ning diivanikoeraks jäämist.

Neid peetakse hurtadest kõige kergemini treenitavateks - nendega võib harrastada agilityt, kuulekust ja teisi spordialasid. Neid ei saa robustselt treenida, nad on õrna hingega ja psüühiliselt tundlikud, parima tulemuse saab kui treening siduda jooksu ja mänguga. Tänu oma intelligentsusele õpivad nad kiiresti, kuid sa ei saa nende puhul ideaalset tulemust nende sõltumatu iseloomu tõttu. Klikkertreening on väidetavalt kõige efektiivsem meetod. Eesti whippetid pole trenniplatsil veel midagi saavutanud omanike ambitsioonide puudumise tõttu.

Lastega saavad nad hästi läbi niikaua, kui neid ei narritata. Mängulise loomuse tõttu on neil hea meel kaaslase üle, kes temaga trallida viitsib. Samas ei pruugi noor koer osata oma suurusega arvestada. Hästikasvatatud lastega ei ole neil probleeme.

Võõraste suhtes on nad reserveeritud. See, et whippet võõrast inimest ignoreerib, on täiesti normaalne. Omasid tervitatakse õhinal. Agressiivsus ei ole lubatud ega soositud. Whippet võib omanikku hoiatada võõra saabumise eest (valvekoer), kuid ta ei ole kaitsekoer.

Whipetid on karjaloomad ja teiste koertega saavad hästi läbi. Enamik neist on õnnelikud, kui nad ei ole pere ainsad koerad. Suhtumine kassidesse ja puuriloomadesse on siiski ettearvamatu. Paljud whipetid ei suuda nende juures jahiinstinkti talitseda ning asuvad liikuvat "saaki" "jahtima" - mis võib lõppeda "saagi" surmaga. Mõned suudavad oma pere loomi ignoreerida. Mõned suudavad toas loomi ignoreerida. Mõned ignoreerivad alati kõiki. Mõned ei suuda. Tunne oma koera.

Whippet on õnnelik nii korteris kui majas. Toas võivad magada päev otsa diivanil nagu diivanikoerale kohane, õues see eest on ainus eesmärk joosta. Kindlasti ei ole whippet puhtalt õuekoer meie kliimas.
Whippetid on sündinud jooksjad, nad võivad sprintida 55-60 km/h, ainult inglise hurt on neist kiirem. Samas pole neil pikamaajooksja vastupidavust - nad ei pea saama tunde ega kümneid kilomeetreid joosta. Kuna ta on niivõrd kiire, peab jooksuala olema teedest eemal või korraliku aiaga piiratud. Autod on hurtade üks peamisi varase surma põhjuseid. Ainult rihmas jalutamisest piisab vanadele koertele, noored tahavad siiski kasvõi vahel vabalt joosta. Whippet võib peremehega koos kenasti rihmas olles hommikust sörkjooksu teha, kui peremees õpetab.

Peamised probleemid? Paljud ei kannata üksi koju jätmist - haukumine, ulgumine, laamendamine. Paljud ei kannata puuris olemist - enamasti on see siiski treenitav. Paljud ei kannata noorelt autosõitu - oksendavad (enamasti möödub viiendaks elukuuks). Tuleb teha palju tööd, et koer reageeriks käsule "siia" alati ja kohe - teistest hurtadest paremini treenitav ei tähenda, et sama kergesti treenitav kui puudel. Paljud on parandamatud kõige liikuva "saagi" jahtijad ja murdjad. Kui koeral pole oma pehmet aset, ei saa sa teda iialgi õpetada mööblil mitte magama.

Vahel löövad välja iseloomujooned, mille puhul võib nentida, et terjeri veri lööb välja - hurdad nii ei käitu, aga kuna whippet on kokkusegatud tõug, siis mõni whippet võib nii käituda. Kindlasti tuleks vahet teha probleemsetel koertel ja lihtsalt kasvatmatutel koertel. Kasvatamatult käituv whippet on väga tüütu ja selles on süüdi omanik, mitte tõug - intelligentne koer oskab omanikku treenida. Kõigile probleemidele on lahendus olemas.

Turja kõrgus isastel 47-51cm. Emastel 44-47cm.
Isased koerad kaaluvad 9-18kg, emased 8-15 kg. Olenevalt turjakõrgusest.
Eluiga 12-15 aastat.

Värvustest on lubatud kõik värvid ja värvikombinatsioonid. Levinumad värvid on punakaspruuni toonid ja selle taustal tiiger (brindle) erineva hulga valgega ning võimaliku musta või sinise looriga. Musta värvi koeri on jooksukoerte seas rohkem kui näitusekoerte seas.

Autor: Jane Jaggo
Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

1 nädal tagasi
wall
koeruke vastas foorumis teemas Kutsikas ei tee häda välja
Apr 18
profile
laadis üles uue avatari.
Apr 15
profile
laadis üles uue avatari.
Apr 13
2 nädalat tagasi
wall
koer.ee vastas foorumis teemas Kutsikas ei tee häda välja
Apr 11
wall
Doropliks kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei tee häda välja
Apr 11
wall
koeruke vastas foorumis teemas kutsikas pissib kuhu tahab.
Apr 08
3 nädalat tagasi
wall
Doropliks vastas foorumis teemas kutsikas pissib kuhu tahab.
Apr 04

Uudised

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Inimeste jõuluroad ei sobi koertele!

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) tuletab loomapidajatele meelde, et Jõulupühadeaegne ülesöömine mõjutab... Loe edasi...

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega lihapihve teele

HOIATUS! Läänemaal tegutseb pahatahtlik kodanik, kes jätab lemmikloomadele nööpnõeltega...

"Haapsalu ja Läänemaa" avalikku Facebooki gruppi kirjutati eile õhtul hoiatus lemmikloomaomanikele. "Eile... Loe edasi...

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

Hallikese-nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi

18. aprillil pöördusid Lehtse elanikud Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) poole abipalvega aidata üht... Loe edasi...

Artiklid

Küsimus: Tere,Meie väikesel koeral ei funktsioneeru tagakäpad. Eespool käpadega saab käia. Kui sööb ja joob hoiame teda, aga see teeb temast invaliidi....
Kutsikate puhul on see käitumine normaalne, see läheb ise ajapikku mööda. Tuleb lihtsalt talle mitte tähelepanu pöörata. Mingil juhul ei tohi sellest...
Küsimus:Tere! Sooviksin teada miks tekkib koeral taga jalgade halvatus?Vastus:Halvatuse põhjuseid on mitmeid. Kõige enam esineb tagajalgade halvatust...
Mõned koerad armastavad kaevata. Ja omanikud ei mõista, mis sunnib nende neljajalgseid lemmikuid lillepeenart või higi ja vaevaga rajatud inglise muru...