Leonberger
Tõu ajalugu

Leonbergeri tõu aretamise kohta on palju lugusid ja palju on segast nii vanade ülestähenduste kui ka tõlkimiste tõttu. Kuid seni on ametlikult tõu looja au antud Saksmaal Wuttenberis Leonbergi linnas elanud lugupeetud mehele Heinrich Essig'ile (1809 - 1889). Suure loomasõbrana ja aretajana ning ka linnelu edendajana püüdis ta luua koera, kes meenutaks lõvi linna vapil. Leonbergerite esivanemate hulka kuuluvad Bernhardiini, Newfoundlandi ja Püreneede koerad. 1846 aastal Essigi juures sündinud pesakonda loetakse selle tõu esimeseks.

Kuid kindlasti on lahtine, kas nii kiiresti on võimalik aretada sellist suursugust tõugu? Prantsuse Leonbergerite kasvatajad viitavad vanadele dokumentidele, mis osutavad leode põlvemisele hoopis vanadest Shveitsi mägede, täpsemalt Löwenberg'i karjakoertest. Need vanad molossi tüüpi koerad oma kollakaspunase kasukaga meenutavad väga tänaseid Leonbergereid. Neid koeri on mainitud ürikutes sajandeid tagasi. 17 sajandil Austria prints Metternichi õukonnas olid olnud samuti need koerad. Ja arvatakse, et hr. Essig lihtsalt tõi need koerad Shveitsist ja muutis nad populaarseks rikkama klassi inimeste seas.

Igatahes on Leonbergerite tõu levik olnud tagasilöökidega. Peale esimest maailmasõda suutsid ainult mõned fännid päästa tõu väljasuremisest ja teise maailmasõja alguseks oli 321 isendit ja need vaid Saksamaal.

FCI ametlikuks tõuks tunnustati Leonberger 1946 aastal ning sellest ajast levib tõug tasapisi. Leonbergereid võib leida peaaegu kõigis Euroopa maades. Alates 1980ndatest on levik olnud märgatav.

Tõu iseloomustus
Leonberger on perekoer st. tänapäevastes elu-olutingimustes hea seltsiline, keda võib igale poole probleemideta kaasa võtta ning kes näitab üles erilist lastesõbralikkust. Ta ei tohi olla arg ega ka agressiivne. Leonberger kuuletub hästi ja on kergesti koolitatav. Armastab väga vett ja nagu njuufalgi on tal ujulestad ning sobib ideaalselt vetelpäästjaks. 1937ndal aastal ilmunud G.Tehveri raamatus "Koer" öeldakse Leonberglase kohta järgmist: "Iseloomult on nad väga intelligentsed ja tähelepanelikud. Oma perenaist abistavad nad sageli töö juures, nagu pakke või turukorvi kandes jne. Nad on erksad ja hoolsad majavalvurid..."

Ta on tõeliselt heasüdamlik lõvilaka ja tumeda näoga hiiglane ning enamlevinud sõnad leodest rääkides on : tasakaalukas ja rahulik, mis ei tähenda mingil juhul, et koer on apaatne! Lastega näitab ta üles erilist kannatust ja armastust nende vastu ning loomulikult muutub ta nende ja teiste pisikeste koduloomade metsikuks kaitsjaks tõelise ohu korral. Oma peremehe vastu on see hiiglane hell ja üritab olla koguaeg ta lähedal. Leonberger ei vaja tohutut territooriumi elamiseks, kuid siiski on soovitav kasvõi väike aed, kus ta saab leida endale strateegilise koha, et diskreetselt valvata rahu. Toas võib teda näha vahekäikudes või koridoris kus ta jahutab end külmadel põrandaplaatidel või selg vastu seina.

Leonberger võib muutuda domineerivaks, seega tee juba varakult koerale selgeks kes on juht ning sa leiad endale Sind jumaldava kaaslase, kes särasilmi on nõus koos Sinuga minema läbi, kõige mis elul pakkuda on!

Allikas: http://www.vesikoer.ee/
Tõustandard

PÄRITOLU: Saksamaa

KASUTUS: Valve-, seltsi- ja perekoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2.2
Molossid. Mäestikukoerad.
Töökatseteta.

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
19. sajandi kolmekümnendate lõpul ja neljakümnendate alguses ristas Stuttgardi lähedase Leonbergi linnanõunik Heinrich Essig mustvalge emase newfoundlandi koera niinimetatud „Barry-isasega“ St.Bernhardi kloostrihospitsi kasvandusest. Hiljem lisandus ka pürenee mäestikukoera verd. Tulemuseks saadi väga suured koerad, peamiselt pika ja valge karvaga. Essig’i eesmärgiks oli saada lõvisarnaseid koeri. Lõvi on Leonbergi linna vapiloom.

Esimesed tõeliselt „Leonbergeriteks“ nimetatud koerad sündisid 1846. aastal. Nad ühendasid endas oma
lähtetõugude silmatorkavaid omadusi. Juba üsna lühikese aja jooksul müüdi palju selliseid koeri
kui staatuse sümboleid Leonbergist välja üle kogu maailma. 19. sajandi lõpul peeti leonbergi koera Baden-
Württembergi piirkonnas talupoja koerana. Tema valvsusest ja seltsivusest olid paljud vaimustatud.
Nii mõlema ilmasõja aegu kui ka sõjajärgsetel aastatel langes aretuskoerte arv dramaatiliselt. Tänapäeval on leonberger peamiselt perekoer, kes vastab meie modernse elu kõikidele nõudmistele.

ÜLDMULJE :
Algupärase eesmärgi kohaselt on leonbergi koer suur, tugev, lihaseline ja samas siiski elegantne koer. Temas on ühendatud harmooniline kehaehitus ja enesekindel rahulikkus läbipõimitult elava temperamendiga. Eriti võimsad ja jõulised on isased koerad.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Turjakõrguse suhe kerepikkusesse on 9 : 10.
Rinna sügavus moodustab ligikaudu 50 % turjakõrgusest.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Perekoerana on leonberger tänapäevastes olme- ja elamistingimustes meeldiv partner, keda võib ilma
raskusteta igale poole kaasa võtta ja kes paistab silma oma erilise lastesõbralikkusega. Ta ei ole salakaval ega agressiivne. Seltsikoerana on ta meeldiv, kuulekas ja kartmatu saatja igasugustes elusituatsioonides.

Nõutavate iseloomuomaduste hulka kuuluvad:
- enesekindlus ja sõltumatu rahulikkus,
- keskmine temperament (s.h ka mängulisus),
- distsipliinivalmidus,
- hea õppimis- ja tähelepanuvõime,
- mürataluvus.

PEA :
Pea on üldiselt laiusest sügavam ja pigem piklik kui tömp; koonu ja kljuosa suhe on umbes 1 : 1. Nahk on kogu ulatuses liibuv, ilma laubavoltideta.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Nii külgvaates kui ka eest vaadatult on veidi kumer, kere ja jäsemetega sobivalt jõuline, kuid mitte raske.
Alaosast ei ole oluliselt laiem kui silmade kohalt.
Üleminek laubalt koonule : Selgelt märgatav, kuid mõõdukalt väljendunud.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Must.
Koon : Pigem pikk, mitte aga teravnev; koonuselg on ühtlaselt lai, mitte nõgus, pigem veidi kumerduv (ramsesnina).
Mokad : Liibuvad, mustad, suletud suunurgaga.
Lõuad / Hambad : Tugevad lõuad perfektse, korrapärase ja täiskomplektse hammastikuga, kääritaoline hambumus, kusjuures ülemine hambarida ulatub vahetult üle alumise ja hambad väljuvad lõualuust otse; 42 hambaga vastavalt hambavalemile (M3 puudumist võib lubada); otsehambumus on lubatud; alalõuas ei tohi olla kihvade kohal kokknöördumist.
Põsed : Vaid vähesel määral väljendunud.
Silmad : Helepruunist kuni võimalikult tumeda pruunini, keskmise suurusega, ovaalsed, mitte sügaval asetsevad ega ka väljapungituvad; silmalaud on liibuvad, sidekest ei tohi olla nähtav; nähtav osa silmavalgest ei tohi olla punetav.
Kõrvad : Kõrgele kinnitunud ja mitte liiga taga asetsevad, rippuvad, keskmise suurusega, liibuvad, lihavad.

KAEL :
Kerge kaarega ilma märgatava üleminekuta turjaks muutuv; pigem veidi pikem kui tönts; ilma lahtise
kaelanahata või kurgulotita.

KERE :
Turi : Silmatorkav, eriti isastel.
Selg : Tugev, sirge, lai.
Nimme (lanne) : Lai, tugev, hästi lihaseline.
Laudjas : Lai, suhteliselt pikk, kergelt ümar, sujuvalt sabatüveks üleminev, mingil juhul mitte tagakõrge.
Rindkere : Lai, sügav, vähemalt kuni küünarnukkideni ulatuv, mitte liiga tünnikujuline, pigem ovaalne.
Alajoon ja kõht : Vaid veidi üles tõmmatud.

SABA :
Väga rikkaliku karvaga, seismisel sirgelt rippuv, ka liikumisel vaid veidi kaarduv ning võimalikult mitte üle seljajoone pikenduse tõusev.

JÄSEMED
Väga tugevad, eriti isastel.

ESIJÄSEMED :
Esijalad on sirged, paralleelsed ja mitte liiga kitsa seisuga.
Õlad/küünarvarred : Pikad, kaldus asetusega, omavahel mitte liiga nüri nurga all, hästi lihaselised.
Küünarnukid : Liibuvad.
Kämblad : Tugevad, kindlad, eestvaates sirged; külgvaates peaaegu püstise asetusega.
Esikäpad : Otsese asetusega (mitte sisse- ega väljpööratud), ümarad, suletud; varbad on hästi kumerad;
padjandid on mustad.

TAGAJÄSEMED :
Tagantvaates on tagajalgade seis mitte liiga kitsas, paralleelne; kannaliigesed ja käpad ei ole sisse- ega
väljapööratud.
Tuharad : Kaldus asetusega.
Reied : Üsna pikad. Kaldus asetusega, tugevate lihastega.
Reie ja sääre vahel moodustub selgelt märgatav nurk.Kannaliigesed : Tugevad, selge nurgaga sääre ja pöia
vahel.
Tagakäpad : Otsese asetusega, vaid veidi piklikud; varbad on kumerad; padjandid on mustad.

LIIKUMINE :
Mahukas, sujuv liikumine iga liikumisviisi juures; ulatuslik esisamm ja tugev tagatõuge; jalad liiguvad nii sammul kui traavil nii eest- kui tagantvaates sirgjooneliselt.

KARV :
Keskmise pehmusega kuni karm, rikkaliku pikkusega, liibuv, ilma lahknevuseta seljal; vaatamata heale alusvillale on kehaehitus ja –kuju igalt poolt hästi märgatav; sile,
kerge lainelisus on veel lubatud; kaelal ja rinnal – eriti isastel – moodustub lakk; märgatav narmastus esijalgadel, silmatorkavad püksid tagajalgadel.

VÄRVUS :
Lõvikollane, punane, punakaspruun, samuti ka liivakarva toonid (ebakollane, kreem) ja kõik nendevahelised
kombinatsioonid, alati koos musta maskiga; mustad karvatipud on lubatud, kuid must ei tohi kujuneda koera
põhiliseks värviks. Põhivärvi helenemine saba alapoolel, kaeluses, esijalgade narmastuses ja tagajalgade pükstes ei tohi nii silmatorkav olla, et see häiriks põhivärvuse
harmooniat. Lubatud on väike valge laik või kitsas triip rinnal ja valged karvad varvastel.

SUURUS :
Turjakõrgus :
Isased 72 - 80 cm, soovitatav keskmine 76 cm,
Emased 65 – 75 cm, soovitatav keskmine 70 cm.
Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

4 kuud tagasi
profile
anneli377 Olen värske koeraomanik .
Nov 17
5 kuud tagasi
wall
Okt 10
profile
Lelov10 Sooviks võtta koera soovitavalt kutsikat. Isast. Kus siit foot leida pakkumisi?
Okt 03
8 kuud tagasi
wall
ValentinaMak kirjutas foorumisse postituse Uus teenus lemmiklooma omanikule
Jul 16
10 kuud tagasi
profile
PühaPeetrus lembitpihkva6@gmail.com
Mai 17

Uudised

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

Algas Loomapäästegrupi ja Eestimaa Loomakaitse Liidu kuni septembri lõpuni kestev kampaania „AITAB“,... Loe edasi...

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Artiklid

KoeraviikKõige sagedasem meie koertel ja kassidel parasiteeriv paelussi liik on koeraviik. Täiskasvanud koeraviik on 20–70 cm pikk, ta parasiteerib koerte...
  Küsimus: Mure kutsikaga. 13ndal saab kutsikas ühe kuuseks.Muidu kutsikad elurõõmsad sibavad ringi ja söövad hästi. Üks kutsikatest oli täna hommikul...
Islandi lambakoer (tuntakse ka nime all islandi spits) ehk islandi keeles Islenskur Fjárhundur on spitsiline kes on oma kodumaa, Islandi, ainuke...
Juba mitusada aastat tagasi kasutati Soome lapikoeri pőhjapőtrade, lammaste ja lehmade karjatamisel, koduvalvurina ja lihtsalt seltsikoerana. Soome...