Taas maal!

Täna siis mu kolamisest. Uups! Avastasin, et aias on üks nõrk koht ja kui julgus rinda võtta, silmad kinni pigistada ja rinnaga edasi rühkida, annab võrkaed järele ja ees terendab vabadus!

No käisingi siis külapeal kõva koera mängimas.

Perenaine oli kerges paanikas, käis mind otsimas, aga ma peitusin rukkipõllu varju ;o) Noh, ega ma ju loll pole, verekoer ikkagi -kodutee leidsin suurema vaevata.

Ja oh seda rõõmu, kui ma sama teedpidi tagasi tulin.

Aga nüüd tegin ma vea - tuvastati minu põgenemiskoht ja tehti nii, et ma sealt enam minekit ei pääse :o(