Küsimus:

Meil on 7 aastane emane bernhardiin. Väga sõbralik ja hea koer olnud, kuni eiseni siis.

7 aastat tagasi, kui ta meie pereliikmeks sai, oli ta toa- kui õuekoer. 3 aastat tagasi sündisid meile kaksikud tüdrukud. Eraldasime aiaga trepi, koer oli all korrusel ja õues. Ilmselgelt ei tahtnud ta algul lapsi omaks võtta, urises läbi aia.

Mida aeg edasi, seda enam ta nendega leppis, meie õnneks. kui olme lastega õues, on ka tema alati meiega. Lapsed võivad tal seljas istuda, teda kammida, mängida.

Mõned kuud tagasi, tegime majas remonti ja selleks ajaks kolisime teise kohta. abikkasa oli kõik päevad maja peal, koos koeraga. Ööseks jäi koer sinna. Käisime päeval lastega hoovis mängimas ja koer alati koos meiega väljas. Nüüd siis on koeral ööbimiskohaks saanud garaaz. Jätkuvalt kaasame teda õue. Mängin temaga seal palli, tirimismänge. Vaikselt hakasin märkama, et ta on ka mängus natuke agressiivsemaks läinud. Tavaliselt kohe lõpetan mängu, rahustan, annan käskluse istu, paitan kiidan. Kuna nüüd palju õues olemist ja grillimist ning ka külalised lastega, siis alati peame ta kinni panema, kuna ta on suur koer ja võõrad lapsed teda kardavad.

Eile õhtul juhtus siis nüüd meie jaoks uskumatu lugu. Koer oli koos meiega väljas, nagu ikka. Külaliste saabudes hakkas abikaasa teda tuppa ajama ja koer ründas teda. Hammustas jalast, õnneks mdagi väga hullu ei juhtunud, aga jalg ikka katki, ja paistes. Nägin, et ta oli ise ka ehmatanud, läksin teda ise tuppa viima, kuuletus kohe ja läks pea longus tuppa. Kuid nüüd oleme suures mure, mis edasi. Oleme tänulikud iga nõuande eest.

Vastus:

Siin peaks alustama terviskontrollist neuroloogi juures, sest tegemist võib olla mingi haigusliku protsessiga ajus. On vaja väga põhjalikku eelloo uurimist ja diagnostikat ja kui sealt midagi ei leita, peaks hakkama otsima käitumuslikke põhjuseid.

dr. Aivi Org