Agressiivsus koertel - mis see on ja kust see tuleb?Agressiivne koer haugub, ilastab, napsab, hammustab.

Agressiivse looma eesmärgiks on vigastada inimest või teist looma ja nad teevad seda kas hirmust, valust või lihtsalt kurjusest.

Koer võib olla agressiivne, kuna tema geneetiline pagas sisaldab vastavat valikut geene, mis soodustavad mingis situatsioonis agressiooni avaldumist.

Koer võib olla agressiivne spetsiaalse dressuuri tagajärjel.

Koer võib olla agressiivne vale kasvatuse ja vale sotsialiseerimise tagajärjel. Kuid alati seisab koera taga inimene.

Põhilisteks agressoriteks on hästi toidetud ja /või ära hellitatud koerad, nii suured kui väikesed. Teadlased on kindlaks teinud, et koera käitumise eripäral on pärilikkusel 20% ja ümbritseval keskkonnal 80% mõju.

Agressiooni võib liigitada:

Dominantne agressioon - tõukeks soov tõusta hierarhia redelil kõrgemale nii inimestest kui loomadest.

Hirmul baseeruv agressioon - tihtipeale inimese tekitatud situatsioon, kus arg koer näeb olukorrast väljapääsu ainult läbi rünnaku.

Territoriaalne/kaitse agressioon - pereliikmete, pere ja või territooriumi kaitsmine võõraste eest.

Valust tingitud agressioon - agressiooni ohvriks langeb lähim inimene või teine loom (võib juhtuda peale operatsioone, traumasid).

Maternaalne agressioon - emane koer kaitseb kutsikaid, ohvriks võib langeda iga kutsikatele liiga lähedale tulev inimene või loom.

Röövellik agressioon - loom võib rünnata ja tappa toidu pärast. Sageli saab tõukeks ka põgenev loom. Reeglina on ohvrid lapsed või väiksemad loomad.

Haigushoogudega seoses olev agressioon - ajukahjustuste, -traumade tagajärjel. Üritatakse haarata kõike ja kõiki kes läheduses.

Lisaksin siia veel omalt poolt: ära hellitatud koerakeste agressioon.

Eelkõige on probleemiks dominantne ja röövellik agressioon, mida soodustab hormonaalse taseme tõus organismis, mida rohkem suguhormoone(eelkõige isaste koerte probleem) , seda raskema iseloomuga isend, mis aga ei tähenda , et loom peab kindlasti kuri olema ja temast ei saa normaalse käitumisega isendit kasvatada.

Mis siis veel soodustab sellise käitumise ilmnemist koertel - kuna eelpool sai mainitud et 80% on inimese enda teha - siis inimeste tegmata jäänud töö kutsikapõlves või osaliselt või vähesel määral tehtud töö.

Mida teha, et asja parandada?

Eelkõige tuleb muuta iseenda suhtumist oma neljajalgsesse sõpra. Suhtlemise tööd peab hakkam tegema juba vastsündinud kutsikatega, et pesakonnast läheksid uude kodusse juba sotsialiseeritud kutsikad (mida see endast kujutab?-tulge kliinikusse ja räägime sellest lähemalt). Suhtlemine peab jätkuma ka uues kodus.

On võimalik abi saada farmakoloogilistest preparaatidest (loomaarsti ettekirjutusel), on võimalik kirurgiliselt sekkuda(kastreerimine), püüda vältida kõikvõimalikke situatsioone, mis võivad dominantsel koeral agressiivsust esile kutsuda.

Ärge kartke oma loomaga suhelda , nad mõistavad meid paremini kui arvata oskame…Nii lihtne oleks ju ära keelata mingi konkreetne tõug(tõud). Kas jäävad ära autoõnnetused, kui keelata ära mingi automark?

Agressivsete koerte all inimesed seostavad süüdlasi kohe tõukoertega, kuid juhtivamate hammustajate kohal maailmas on segaverelised, mitte dobermann või saksa lambakoer või ameerika staffordshiri terrjer. (need tõud ei mahu mitte esikümnessegi)

Ilmselt tuleb meil kõigil alustada iseendast ja oma suhtumisest koertesse…või mis te arvate?

Loomaarst
Aivi Org


Tagasi