Ahvpintšer on suhteliselt vähelevinud ja haruldane koeratőug. Tema kodumaa on Saksamaa, kus teda algselt kasutati rotipüüdjana ja valvekoerana. On olnud kunagi Lõuna-Saksamaa aladel kodukoeraks.
Tema eellasi on oma puugravüüridel kujutanud ka Albrecht Dürer (1471 – 1528). Esimesed ülestähendused ahvpinšeritest viivad tagasi aastasse 1879. Need sajandivahetusel väga populaarseks saanud kääbuskoerad arenesid välja karmikarvalistest pinšeritest.
Jäik karvavõru pea ümber rõhutas ahvinäolist üldilmet. Värvuste skaalale mahtusid ühevärvilised kollakad, punakad või hallikasvalgetest kuni tumehallideni, hallikasmustadest kuni puhaste mustadeni.
Tänapäeval on ta peamiselt seltsikoer, aga teda kasutatakse ka harrastuskoerana nt agilitys. Ka tänapäeval on tal üpris tugevalt arenenud valveinstinkt.
Ahvpintšer on iseloomult temperamentne, julge ja iseseisev. Ta on mänguhimuline, aktiivne ja armastab liikumist, sobib aktiivsele inimesele. Ta armastab tähelepanu ja on väga sotsiaalne.
Ahvpintšer on väikest kasvu, turjakőrgus on 25-30 cm, kaal keskmiselt 4-6 kg. Karvkate on keskmise pikkusega, karm, värvuselt must. Kehal karm ja isile, pea pealt turris. Ahvpintšeri omapära on tema "ahvi" meenutav nägu ning jultunud näoilme. Tal on puhmas kulmud ning lõual habe.
TÕUSTANDARD
PÄRITOLU: Saksamaa.
KASUTUS: Kodu- ja seltsikoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad.
Alarühm 1
Pinšerid ja šnautserid.
Töökatseteta
ÜLDMULJE:
Ahvpinšer on karmikarvaline, väike ja kompaktne ahvisarnase näoilmega koer.
OLULISED PROPORTSIOONID:
Turjakõrguse ja kerepikkuse suhe muudab koera välimuse võimalikult ruudukujuliseks.
KÄITUMINE/ISELOOM:
Kartmatu, valvas, visa ja ustav, mõnikord energiliselt keevaline. Igas suhtes hea perekoer.
PEA:
PEAPIIRKOND:
Kolju: Pigem ümmargune kui pikenev, üldiselt mitte liiga raske, kõrgelt kumerduva laubaga..
Üleminek koonult laubale: Selgelt piiritletud.
NÄOPIIRKOND:
Nina: Ümar, täidlane ja must.
Koon: Lühike ja sirge, mitte ülespoole kumer. Ninaselg on sirge.
Mokad: Tihedalt lõualuudele liibuvad ja mustad.
Lõuad/hambad: Täiskomplekt (42) täielikult valgeid hambaid. Alalõug ulatub ülalõuast ettepoole ning on kergelt ülespoole kaardunud. Õige hambumuse korral asetsevad lõikehambad võimalikult korrapärases kergelt kaarduvas reas. Kihvad ja lõikehambad ei tohi suletud suu korral nähtavale jääda, samuti ei tohi ahvpinšeri keelt suletud suu korral näha olla. Kahe PM1, PM2 või PM3 hamba või eelnimetatud hammastest kahe kombineeritud puudumine on lubatud.
Silmad: Tumedad, suhteliselt ümmargused ning täidlased. Silmalaud on musta pigmentatsiooniga, liibuvad ning ääristatud turris karvavõruga.
Kõrvad: kõrge asetusega ning ühetaoliselt ettepoole pöördunud. V-kujulised, kõrvade sisemised servad asetsevad pea ligidal. Püstkõrvad peavad olema väikesed, ühetaoliselt kikkis ning võimalikult püstised.
KAEL:
Sirge, tugev, suhteliselt lühike ja jõuline. Kurgualune nahk on tihedalt liibuv ning voltideta.
KERE:
Tugev, ruudukujuline ning kompaktne.
Ülajoon: Turjast tahasuunas peaaegu sirgjooneliselt kergelt laskuv.
Turi: moodustab ülajoone kõrgeima osa.
Selg: Tugev, lühike ning pingul.
Nimme: lühike ja tugev. Vahemik viimasest roidekaarest puusani on lühike, mistõttu koer mõjub kompaktsena.
Laudjas: lühike, kergelt ümar, läheb märkamatult üle sabatüveks.
Rind: külgedelt vaid kergelt lamenduv, mõõdukalt lai ning küünarliigesteni ulatuv.
Alajoon ja kõht: Kõht on mõõdukalt kaardunud. Alajoon ja ülajoon (turjast sabatüveni) kulgevad enamvähem paralleelselt.
SABA:
Loomulikuks jäetud; saba peab meenutama saablit või sirpi.
JÄSEMED:
ESIJÄSEMED:
Esijalad on toekad, sirged ja paralleelsed ning ei asetse teineteisele lähedal.
Õlad: lihaselised. Abaluud on pikad, kaldus (kaldenurk ca 45°) ning lamedad.
Õlavarred: tihedalt kerele liibuvad, tugevad ning lihaselised.
Küünarliigesed: korrektsed, mitte välja- ega sissepoole pööratud.
Küünarvarred: tugevalt arenenud. Igast suunast vaadates täiesti sirged.
Randmeliigesed: kindlad ja tugevad.
Randmed: eestvaates vertikaalsed, külgedelt vaadates maapinna poole veidi kaldus. Hästi arenenud ning lihaselised.
Esikäpad: lühikesed ja ümmargused. Tihedakoelised ja võlvunud varvastega (kassikäpad), padjandid sitked, küüned on lühikesed, tugevad ning mustad.
TAGAJÄSEMED:
Küljelt vaadatuna kaldu asetsevad, mõõdukate nurkadega. Tagantvaates paralleelsed.
Reied: tugeva lihastikuga, laiad.
Põlveliigesed: mitte sisse- ega väljapoole pöörduvad.
Sääred: pikad ja tugevad.
Hüppeliiges: mõõdukalt nurgitunud.
Pöiad: aluspinna suhtes vertikaalse asetusega.
Tagakäpad: esikäppadest mõnevõrra pikemad. Tihedakoelised ja võlvunud varbad. Küüned lühikesed ja mustad.
LIIKUMINE:
Pingevaba, sujuv, tippiva sammuga, mõõduka tagatõukega. Jäsemete liikumine on nii eest kui ka tagant vaadates paralleelne.
NAHK:
Kogu kehal tihedalt liibuv.
KARVKATE:
KARV: Karv kerel peab olema liibuv ja tihe. Pead ehivad tüüpilised puhmjad harjaselised kulmud, pärjasarnane karvkate ümber silmade, imposantne habe, otsmikututt ning põskhabe. Pea karvkate peab olema võimalikult karm, korrapäratu ning turritav. See on ahvisarnase välimuse saavutamiseks ülimalt oluline.
VÄRVUS: puhas must, musta aluskarvaga.
SUURUS JA KAAL:
Turjakõrgus: isas- ja emaskoerad: 25 – 30 cm.
Kaal: isas- ja emaskoerad: ligikaudu 4 – 6 kg.
Tagasi
