24 Aprill 2008
|
Merike Torm ELSi Võru osakonnast ütles, et vihje suure koerakarja kohta, kes terroriseerib ka ümberkaudseid elanikke, sai ta ühelt tolle kandi inimeselt. Sõitnud kohapeale olukorda kontrollima, ei lastud teda majja sisse. See õnnestus alles politsei abiga ja vaatepilt, mis avanes, oli rusuv.
„Seal oli paarkümmend koera. Nad olid kõhnad ja roojased ning pooltel neist olid sabad ära näritud või lõigatud,” lausus Merike Torm.
ELS informeeris olukorrast Võrumaa veterinaarkeskust. Seltsi juhatuse liige Helen Roosimägi ütles eile, et selts on saanud veterinaarkeskuselt teate, et asi pole korras, aga uuele pöördumisele, mis on valesti, mille vastu on loomapidajad eksinud, pole vastust veel tulnud.
Veterinaarkeskuse loomatervishoiuspetsialist Andres Truija ütles, et koerapidajatele on tehtud ettekirjutus. See puudutab loomade halbu pidamise ja söötmise tingimusi, ka seda, et koeri pole marutaudi vastu vaktsineeritud.
Eile käis Andres Truija Antsla vallas järelkontrolli tegemas, aga koerakarja omanike uks jäi suletuks.
Mis edasi saab? „Asi on töös. Me otsime lahendusi, seepärast ei taha seda lugu praegu rohkem kommenteerida,” lausus Andres Truija.
Helen Roosimägi ütles, et kui loomapidamisnõudeid pole täidetud, saab selle eest karistada rahatrahvi, arestiga, inimeselt on võimalik loomad ja loomapidamisõigus ära võtta. Tema sõnul on sellisel puhul sageli tarvis jõulisemat sekkumist, mida ametkonnad aga sekelduste, kohtusse mineku jne kartuses väldivad, lootes, et probleem laheneb iseenesest.
„Siin tuleb nüüd tegelda tagajärgedega, aga oleks pidanud ravima põhjust,” lausus Helen Roosimägi.
Kui inimene ei ole suuteline loomade eest vastutama ega ka ettekirjutusi täitma, siis on selleks kohustatud omavalitsus. „Ettekirjutusest pole kasu, kui inimene olukorrast aru ei saa ja sellest midagi ei muutu. Puunotile võib ka ettekirjutuse teha, ega ta sellepärast rohkem toimetama hakka,” lisas Helen Roosimägi.
Antsla vallavanem Tiit Tõnts ütles, et tõenäoliselt läheb vald seda teed, et võtab koerad omanikelt ära ja toimetab nad loomade varjupaika. „Vallale läheb see maksma suure summa,” lisas ta.
Vallavanem tunnistas, et probleem on laiem, sest kõnealuse koerakarja pidajaks on sotsiaalselt vähevõimekad inimesed, aga oma eluga tulevad nad siiski toime. Vald on neid ka mitmel moel aidanud.
„Loomakaitsjatel on hea dikteerida, et vald peab lahendusi otsima. Me oleme neile inimestele pakkunud kohta hooldekodus, nad ei lähe sinna. Meil on vaba maa: inimene võib elada, nagu tahab, kui ta ei ole ühiskonnale ohtlik,” kommenteeris Tiit Tõnts.
Ta lisas, et loomakaitsjad võiksid näpuga näitamise asemel ka midagi rohkemat ära teha.
Allikas: Võrumaa Teataja
Tagasi
