Austraalia terjer on aretatud Austraalias, kus neid kasutati valvekoertena, samuti näriliste ja usside püüdjana. Austraalia terjerit peetakse sageli eksikombel suureks yorkshire terjeriks. See polegi nii üllatav, sest tōu loomiseks ristati väidetavalt emane yorkshire terjer cairni terjeri sarnase koeraga. Aastaks 1899, kui tōug esines esimest korda näitusel, oli ta juba eksisteerinud umbes 20 aastat ning omandanud ületamu kahjurloomade hävitaja maine-koer, kes saab vōitu isegi madudest. Tänapäeval on ta eelkőige näituse ja seltsikoer.Autraalia terjer on tark, aktiivne, elav ja heatujuline. Ta on väga sobiv perekoeraks, ta on sőbralik ja ka lastega saab hästi läbi. Teda on kerge koolitada, kui varuda kannatust, talle meeldib töötada. Tal on head valveinstinktid. Armastab palju liikumist ja sobib aktiivsemale inimesele.
Austraalia terjer on väikest kasvu, turjakőrgus on keskmiselt 25-27,5 cm, kaal 6,5 kg.
Koeral on piklik lame pea - pealael on pehme elegantne püstine tutt, mis on hoopis teise karvastruktuuriga ja heledam kui ülejäänud karvkate.
Oluline on ka “krae”, mis kahele poole kammitud. Rinnal on “põll”, mis torkab silma just vanematel koertel. Kõrvad on V-kujulised ja kikkis. Silmad on tumepruunid ja ovaalsed, terase pilguga.
Nina on must, iseloomuliku ninapeeglilt koonule kulgeva V-kujulise karvutu alaga.
Hambad on hea kujuga, nõutud on käärhambumus. Rinnakorv on sügav , jalad on väikesed ja kassilikud. Varbad on võlvitud ja kompaktsed, musta värvi küüntega.
Karvkate on keskmise pikkusega, karune ja topeltkarvaga, mis on veekindel. Karv on lühem ninaümbruses, jalgadel. Karvkatte värvused on sinine pruuniga (blue & tan), punane ja liivakarva. Sinise varjundid on tumesinine, hõbedane-sinine, tume hall-sinine, või hõbe-sinine.
Keelatud on valge värvus ja valged laigud.
Austraalia terjer ajab vähe karva.
Märksõnad:
Tagasi
